Luuka 16:1-9
Kristus tuli maailma äärmiselt ilmalikul ajal. Inimesed olid seadnud ajalikud asjad igavestest ja praegused asjad tulevastest kõrgemale. Nad pidasid pettekujutlusi reaalsuseks ja reaalseid asju pettekujutlusiks. Nad ei vaadanud usu kaudu nähtamatut maailma. Saatan esitas neile selle elu asju haaravalt ja kõikehõlmavalt ning nad võtsid tema kiusatusi kuulda. Kt 83.5
Kristus tuli niisugust olukorda muutma. Ta püüdis purustada lumma, mis oli inimesi haaranud ja neid võrku püüdnud. Tema õpetus püüdis kohandada taeva ja maa nõudmisi, pöörata inimeste mõtted olevikult tulevikule. Ta kutsus neid ajalike asjade taotluselt tegema ettevalmistusi igavikuks. Kt 83.6
“Oli üks rikas inimene,” ütles Ta, “kellel oli mõisavalitseja, kelle peale oli talle kaevatud, nagu pillaks see tema vara.” Rikas mees oli jätnud kogu oma vara selle sulase kätesse, kuid sulane ei olnud ustav ja isand oli veendunud, et 367 teda rööviti järjekindlalt. Ta otsustas teda enam mitte oma teenistuses pidada ja kutsus ta asjadest aru andma. “Mis see on,” ütles ta, “mis ma sinu kohta kuulen? Anna aru oma valitsemisest, sest sa ei või enam valitseda.” Kt 83.7
Vallandamise valguses nägi mõisavalitseja enda ees kolme teed. Ta peab kas töötama, kerjama või nälgima. Ja ta mõtles endamisi: “Mis ma pean tegema, kui isand võtab valitsemise minu käest ära? Maad kaevata ma ei jaksa, kerjata häbenen. Küll ma tean, mida ma teen, et inimesed võtaksid mind vastu oma kodadesse, kui mind tagandatakse valitsemast!” Ja ta laskis enda juurde kutsuda üksteise järel oma isanda võlglased. Esimesele ta ütles: “Kui palju sa võlgned mu isandale?” See ütles: “Sada vaati õli.” Tema aga ütles talle: “Võta oma võlatäht, istu ja kirjuta kähku viiskümmend!” Seejärel ta küsis teiselt: “Aga kui palju sina võlgned?” See ütles: “Sada tündrit nisu.” Sellele ta ütles: “Võta oma võlatäht ja kirjuta kaheksakümmend!” Kt 83.8
See ustavusetu sulane tegi teised oma ebaaususes kaasosalisteks. Ta pettis oma isandat, et kaassulaseid aidata, ning seda abi vastu võttes võtsid nood endale kohustuse kohelda teda oma kodus sõbrana. Kt 83.9
“Ja isand kiitis ülekohtust mõisavalitsejat, et ta oli käitunud arukalt.” Ilmalik inimene kiitis teda petnud mehe nutikust. Kuid rikka mehe heakskiit ei ole Jumala heakskiit. Kt 83.10
Kristus ei kiitnud ebaõiglast mõisavalitsejat heaks, kuid Ta kasutas tuntud juhtumit, et illustreerida õppetundi, mida Ta soovis anda. “Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga,” ütles Ta, “et kui see saab otsa, teid võetakse igavestesse telkidesse.” Kt 83.11
368 Variserid olid noominud Päästjat selle eest, et Ta lävis tölnerite ja patustega. Kuid Tema huvi nende vastu ei vähenenud ega kadunud ka Tema jõupingutused nende nimel. Ta nägi, et nende amet viis nad kiusatusse. Nad olid kurja ahvatlustest ümbritsetud. Esimene vale samm oli lihtne ja sellele järgnes kiire allakäik suuremasse ebaaususesse ning arvukamatesse kuritegudesse. Kristus püüdis neid iga hinna eest kõrgemate eesmärkide ja üllamate põhimõtete juurde meelitada. Sellele eesmärgile mõtles Ta loos ustavusetust valitsejast. Tölnerite hulgas oli olnud just selline juhtum, mida tähendamissõnas kujutati, ning Kristuse kirjelduses tundsid nad ära oma teod. Nende tähelepanu oli võidetud ja oma ebaausa teguviisi pildist said paljud vaimuliku tõe õppetunni. Kt 84.1
Siiski oli see tähendamissõna räägitud otse jüngritele. Neile jagati tõe haputainast esmajärjekorras ja nende kaudu pidi see jõudma teisteni. Jüngrid ei mõistnud alguses Kristuse õpetusest paljutki ja tihtipeale tundusid Tema õppetunnid peaaegu ununevat. Kuid Püha Vaimu mõjul 369 taaselustusid need tõed selguses ning jüngrite kaudu said need ilmekalt viidud vastpöördunuteni, kes kogudusega ühinesid. Kt 84.2
Päästja kõneles ka variseridele. Ta ei loobunud lootusest, et nad märkavad Tema sõnade jõudu. Paljud olid sügavalt puudutatud ja kui nad oleksid kuulanud tõde Püha Vaimu mõju all, oleksid nii mõnedki Kristusesse uskuma hakanud. Kt 84.3
Variserid olid püüdnud tuua Kristusele halba kuulsust, süüdistades teda tölnerite ja patustega suhtlemises. Nüüd pöördub Ta noomitusega nende süüdistajate poole. Ta hoiab tölnerite hulgas toimunu vaatepilti variseride ees nii nende teguviisi esitades kui ka näidates ainsat teed, mille abil nad oma vead lunastada saavad. Kt 84.4
Isand oli ustavusetule mõisavalitsejale usaldanud oma varanduse heategevuse eesmärgil, kuid tema oli kasutanud seda enda heaks. Nii oli ka Iisraeliga. Jumal oli valinud Aabrahami soo. Ta oli nad kõrgele tõstetud käsivarre abil Egiptuse orjusest vabastanud. Ta oli teinud nad püha tõe hoidjaks, maailmale õnnistuseks. Ta oli usaldanud neile prohvetid, et nad võiksid valgust teistele edasi anda. Kuid Tema majapidajad olid neid ande kasutanud rikastumiseks ja enda ülistamiseks. Kt 84.5
Variserid, liiga kõrge enesehinnanguga ja täis eneseõigust, kasutasid vääralt varandust, mida Jumal oli neile laenanud, et seda Tema auks kasutada. Kt 84.6
Tähendamissõna sulane ei olnud teinud ettevalmistusi tulevikuks. Ta oli kasutanud teiste hüvanguks usaldatud varandust iseenda heaks, kuid ta oli mõelnud üksnes olevikule. Kui valitsejaamet temalt ära võetakse, siis poleks tal midagi, mida enda omaks nimetada. Kuid isanda vara oli veel tema käes ning ta otsustas 370 seda kasutada, et kindlustada end tulevase puuduse vastu. Selle täideviimiseks pidi ta välja mõtlema uue plaani. Endale kogumise asemel peab ta teistele jagama. Nii võib ta endale hankida sõpru, kes võtavad ta vastu, kui ta välja aetakse. Nii oli ka variseridega. Majapidaja amet pidi neilt varsti ära võetama ja neid kutsuti üles tulevikuks valmistuma. Nad oleksid saanud endale kasu ainult teiste hüvangut otsides. Ainult käesolevas elus Jumala ande jagades oleksid nad igaviku eest hoolt kandnud. Kt 84.7
Pärast tähendamissõna jutustamist ütles Kristus: “Selle ajastu lapsed on omasuguste suhtes arukamad kui valguse lapsed.” See tähendab, et maailma mõistes targad mehed ilmutavad iseenda teenimisel rohkem tarkust ja tõsidust kui end Jumala lasteks nimetavad inimesed Jumala teenimisel. Nii oli see Kristuse ajal. Nii on see ka nüüd. Vaata paljude elu, kes nimetavad end kristlaseks. Issand on õnnistanud neid võimete, jõu ja mõjuvõimuga, Ta on usaldanud neile raha, et nad võiksid olla Tema kaastöölised suures lunastustöös. Kõiki Tema ande tuleb kasutada inimkonna õnnistuseks, abistades kannatajaid ja abivajajaid. Me peame toitma näljaseid, riietama alastiolijaid, hoolitsema leskede ja orbude eest, teenima õnnetuid ja rõhutuid. Jumal pole kunagi arvanud, et laialt levinud viletsus peaks maailmas olemas olema. Ta ei kavandanud nii, et ühel on luksuslik elu, samal ajal kui teiste lapsed paluvad nuttes leiba. Tegelikest vajadustest rohkem vahendeid on usaldatud inimestele selleks, et nad teeksid head ja oleksid inimkonnale õnnistuseks. Issand ütleb: “Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks!” (Lk 12:33) Ole “lahke ja helde käega”. (1Tm 6:18) “Kui sa teed võõruspeo, siis kutsu vaeseid, küürakaid, jalutuid, pimedaid.” (Lk 14:13) “Päästa valla ülekohtused ahelad”, tee “lahti ikke rihmad”, lase “vabaks rõhutud”, 371 purusta “kõik ikked”. Murra “oma leiba näljasele”, vii “oma kotta viletsad kodutud”. “Kui sa näed alastiolijat”, siis riieta teda, ja toida “alandatud hinge”. (Js 58:6, 7, 10) “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!” (Mk 16:15) Need on Issanda korraldused. Kas end kristlaseks nimetavate inimeste suur kogu teeb seda tööd? Kt 84.8
Oh, kui paljud võtavad Jumala annid endale! Kui paljud lisavad majale maja ja maale maa. Kui paljud kulutavad oma raha naudingutele, isu rahuldamisele, ekstravagantsetele majadele, mööblile ja riietusele. Kaasinimesed on jäetud viletsusse ja kuritegevusse, haigusesse ja surma. Rahvahulgad hukkuvad ilma ühegi kaastundliku pilgu, sõna või teota. Kt 84.9
Inimesed on süüdi Jumala röövimises. Vahendite omakasupüüdlik kasutamine röövib Issandalt au, mis peaks peegelduma Temale tagasi inimkonna kannatuste leevendamises ja hingede päästmises. Nad on endale kahmanud Tema 372 usaldatud vara. Issand ütleb: “Ma tulen teile kohut mõistma ning olen kärmeks tunnistajaks [...] nende vastu, kes teevad liiga palgalisele palga poolest, lesknaisele ja vaeslapsele, kes tõukavad võõra kõrvale.” “Kas inimene tohib Jumalat röövida? Aga teie röövite mind ja ütlete: “Kuidas me sind röövime?” Kümnise ja tõstelõivuga. Olge needusega neetud, et teie, kogu rahvas, mind röövite!” (Ml 3:5, 8, 9) “Kuulge nüüd, rikkad. [...] Teie rikkus on pehkinud ja teie rõivad koitanud, teie kuld ja hõbe on roostes ning nende rooste saab tunnistuseks teie vastu. [...] Te olete kogunud tagavara viimseil päevil.” “Te olete priisanud ja prassinud maa peal.” “Vaata, tööliste palk, mille te olete jätnud oma põldudel lõikajatele maksmata, kisendab, ja viljakoristajate karjed on tunginud vägede Issanda kõrvu.” (Jk 5:1-3, 5, 4) Kt 84.10
Igaüks peab tagasi andma talle usaldatud annid. Viimasel kohtupäeval osutub inimeste kokkukuhjatud rikkus nende jaoks väärtusetuks. Neil pole midagi, mida nad saaksid enda omaks nimetada. Kt 85.1
Need, kes veedavad oma elu maailma varandust kogudes, ilmutavad igavese heaolu suhtes vähem tarkust, vähem kaalumist ja vähem hoolt kui ebaõiglane majapidaja oma maise ülalpidamise suhtes. Need, kes nimetavad end valguse lasteks, on vähem arukad kui nende põlvkonna lapsed selles maailmas. Nad on need, kelle kohta ütles prohvet oma suure kohtupäeva nägemuses: “Sel päeval viskavad inimesed oma hõbedased ja kuldsed ebajumalad, mis nad endile kummardamiseks on teinud, muttidele ja nahkhiirtele, et aga saaks pugeda kaljupragudesse ja kivilõhedesse Issanda kartuse pärast ja tema kõrge aupaistuse eest, kui ta tõuseb maad hirmutama.” (Js 2:20, 21) Kt 85.2
373 “Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga,” ütleb Kristus, “et kui see saab otsa, teid võetakse igavestesse telkidesse.” Jumal, Kristus ja inglid — kõik teenivad vaevatuid, kannatajaid ja patuseid. Anna ennast Jumalale selle töö jaoks, kasuta Tema andi sel eesmärgil ja sa astud taevaste olevustega partnerlusse. Sinu süda tuksub nende omaga ühes rütmis. Sa muutud nendega iseloomult sarnaseks. Sinu jaoks ei ole need igaveste telkide elanikud võõrad. Kui maised asjad on möödas, siis tervitavad taeva väravate valvajad sind rõõmuga. Kt 85.3
Ja vahendid, mida on kasutatud teistele õnnistuseks, toovad tulu. Õigesti rakendatud rikkused teevad palju head. Hinged võidetakse Kristusele. See, kes järgib Kristuse plaani elus, näeb Jumala õuedes neid, kelle heaks ta on maa peal töötanud ja ohvreid toonud. Tänulikult meenutavad lunastatud neid, kes on olnud nende päästmisel abiks. Taevas on kallis neile, kes on olnud hingede päästmise töös ustavad. Kt 85.4
Sellel tähendamissõnal on õppetund kõigile. Igaüks vastutab armu eest, mis on talle Kristuse kaudu antud. Elu on liiga püha, et olla hõivatud ajalike või maiste asjadega. Issand soovib, et annaksime teistele edasi seda, mida igavesed ja nähtamatud olendid meile annavad. Kt 85.5
Igal aastal lähevad miljonid inimhinged igavikule vastu ilma hoiatuse ja päästeta. Tund-tunnilt avanevad meie ees mitmesugused võimalused sirutuda hingedeni ja need päästa. Niisugused võimalused tulevad ja lähevad pidevalt. Jumal soovib, et võtaksime neist maksimaalse. Päevad, nädalad ja kuud mööduvad; meil on oma töö tegemiseks üks päev, üks nädal, üks kuu vähem aega. Kõige rohkem veel mõned aastad ja häält, millele 374 me ei saa vastamast keelduda, kuuldakse ütlevat: “Anna oma majapidamisest aru.” Kt 85.6
Kristus kutsub igaüht järele mõtlema. Kaalutle ausalt. Pane ühele kaalukausile Jeesus, kes tähendab igavest rikkust, elu, tõde, taevast ja Tema rõõmu lunastatud hingedest; aseta teisele kõik kütkestavad asjad, mida maailm suudab pakkuda. Pane ühele kaalule oma hinge ja nende hingede kaotus, kelle päästmisel sa võiksid abiks olla; aseta teisele enda ja teiste lõputu elu koos Jumalaga. Kaalu ajalikku ja igavest. Kui sa niiviisi teed, küsib Kristus: “Mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?” Kt 85.7
Jumal soovib, et valiksime maise asemel taevase. Ta avab meile võimalused investeerida taevasse. Tema innustab meie kõige kõrgelennulisemaid eesmärke ja kindlustab meie kõige kallima vara. Ta ütleb: “Mina teen inimesed kallimaks puhtast kullast, inimlapse kallimaks Oofiri kullast.” (Js 13:12) Kui varandus, mida koi ja rooste rikuvad, on minema pühitud, võivad Kristuse järelkäijad rõõmustada taevase aarde üle, mille rikkused on hävimatud. Kt 85.8
Kristuse lunastatute sõprus on parem kui kogu maailma sõprus. Tiitel eluasemetes, mida meie Issand läks meile valmistama, on parem kui tiitel kõige suursugusemas maapealses lossis. Ja parem kui kogu maise kiituse sõnad on Päästja sõnad oma ustavatele sulastele: “Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!” (Mt 25:34) Kt 85.9
Neile, kes on Tema vara raisanud, annab Kristus veel võimaluse hankida püsivaid rikkusi. Ta ütleb: “Andke, ja teile antakse.” (Lk 6:38) “Tehke enesele kulumatud kukrud ja muretsege enesele kahanematu aare taevas, 375 kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas.” (Lk 12:33) “Neid, kes on nüüdsel ajal rikkad, [...] käsi neil teha head, saada rikkaks headelt tegudelt, olla lahke ja helde käega, talletades enesele vara heaks aluskiviks tuleviku tarvis, et haarata kinni igavesest elust.” (1Tm 6:17-19, KJV) Kt 85.10
Lase siis oma varandusel olla enne sind taevas. Aseta oma aarded Jumala trooni kõrvale. Hoolitse selle eest, et sul oleks õigus Kristuse läbiuurimatutele rikkustele. “Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa, teid võetakse igavestesse telkidesse.” Kt 85.11