Apostlite teod 5:12-42
APOSTLID JÄTKASID suure väega oma armutööd, tervendades haigeid ja kuulutades ristilöödud ja ülestõusnud Lunastajat. Kogudusega liideti pidevalt ristimise teel rahvahulki, kuid nendega ei julgenud ühineda need, kellel ei olnud Kristusesse uskujatega üks süda ja üks meel. Rahvahulgad tunglesid Jeruusalemma, tuues kaasa haigeid ja neid, keda vaevasid rüvedad vaimud. Paljud kannatajad pandi tänavatele, et kui Peetrus ja Johannes mööduvad, siis nende vari võiks nende peale langeda ja neid tervendada. Ülestõusnud Päästja vägi oli tõepoolest apostlite peal ning nad tegid tunnustähti ja imesid, mis suurendas iga päev usklike arvu. Ltu 213.1
Need asjad tekitasid suurt kimbatust preestrites ja ülemates, eriti neis, kes olid saduserid. Nad mõistsid, et kui apostlitel lubatakse kuulutada ülestõusnud Päästjat ja teha Tema nimel imesid, siis hülgavad kõik nende õpetuse, et surnute ülestõusmist ei ole, ning nende sekt sureb varsti välja. Variserid nägid, et apostlite kuulutus kippus õõnestama juudi tseremooniaid ja muutma ohvrisüsteemi tühiseks. Nende senised jõupingutused neid kuulutajaid vaikima sundida olid olnud asjatud, kuid nüüd olid nad täis otsusekindlust see elevus maha suruda. Ltu 213.2