“Kaisarea linnas oli üks mees, Korneelius nimi, nõndanimetatud Itaalia kohordi pealik, vaga ja jumalakartlik koos terve oma perega; ta jagas rahvale palju almuseid ja palus alati Jumalat.” Kuigi Korneelius oli roomlane, oli ta õppinud tundma tõelist Jumalat ja loobunud ebajumalateenistusest. Ta oli Jumala tahtele kuulekas ja teenis Teda siirast südamest. Ta ei olnud juutidega ühinenud, kuid tundis moraaliseadust ja järgis seda. Ta ei olnud ümber lõigatud ega võtnud osa ohvrisüsteemist, seepärast pidasid juudid teda roojaseks. Kuid ta toetas juute heldekäeliste annetustega ning ta oli kaugel ja lähedal tuntud halastusja heategude poolest. Õiglase elu tõttu oli tal hea kuulsus nii juutide kui ka paganate hulgas. Ltu 235.5
Korneelius ei olnud mõistnud usku Kristusesse, kuigi ta uskus prohvetikuulutusi ja ootas Messia tulekut. Armastuse ja Jumalale kuulekuse tõttu oli ta Jumalale lähedal ning ette valmistatud Päästjat vastu võtma, kui talle Teda näidatakse. Antud valguse tagasilükkamine toob hukkamõistu. Sõjapealik oli suursugusest perekonnast ning tal oli väga vastutusrikas ja austusväärne positsioon, kuid need asjaolud ei olnud õõnestanud tema õilsaid iseloomuomadusi. Tõeline headus ja suurus tegid temast moraalselt väärika inimese. Tema mõju tõi kasu kõigile, kellega ta kokku puutus. Ltu 236.1
Ta uskus ühte Jumalasse, taeva ja maa Loojasse. Ta austas Teda, tunnistas Tema autoriteeti ning küsis Temalt nõu kõigis oma elu asjades. Ta oli ustav nii kodustes kui ka ametikohustustes ning oli oma pere jaoks püstitanud Jumala altari. Ta ei söandanud riskida oma plaane täide viia ja kohustuste koormat kanda ilma Jumala abita, seepärast palvetas ta palju ja tõsiselt abi pärast. Usk tähistas kõiki tema tegusid ning Jumal austas teda tema tegude puhtuse ja heldekäelisuse tõttu ning oli tema lähedal sõnas ja Vaimus. Ltu 236.2