Peetrus kuulutas sellele tähelepanelike kuulajate seltskonnale Jeesusest, Tema elust, tööst, imedest, äraandmisest, ristilöömisest, ülestõusmisest ja taevaminekust ning Tema tööst taevas inimese Esindaja ja Eestkostjana, kes palub patuste eest. Kui apostel kõneles, põles tema süda Jumala tõe Vaimus, mida ta inimestele esitas. Kuuldud õpetus köitis kuulajaid, sest nende süda oli valmis tõde vastu võtma. Apostli katkestas Püha Vaimu laskumine, samamoodi nagu see oli toimunud nelipüha päeval. “Ja kõik need usklikud ümberlõigatute hulgast, kes olid Peetrusega kaasa tulnud, jahmusid sellest, et Püha Vaimu andi valati ka paganate peale, sest nad kuulsid neid võõraid keeli rääkivat ja Jumala suurust ülistavat. Siis hakkas Peetrus rääkima: “Kas keegi võib vett keelata, et ei ristitaks neid, kes on saanud Püha Vaimu nõnda nagu meiegi?” Ta käskis nad ristida Jeesuse Kristuse nimesse. Siis nad palusid teda jääda mõneks päevaks nende juurde.” Ltu 241.2
Püha Vaimu laskumine paganate peale ei olnud ristimisega võrdne. Pöördumise vajalikud sammud on igal juhul usk, meeleparandus ja ristimine. Nii on tõeline Kristuse kogudus ühendatud ühe Issanda, ühe usu ja ühe ristimisega. Pühitsev arm muudab erinevad temperamendid ja samad selgesti tajutavad põhimõtted juhivad kõigi elu. Peetrus andis järele uskuvate paganate palvetele ja jäi mõneks ajaks nende juurde ning kuulutas kõigile ümbruskonna paganatele Jeesusest. Ltu 242.1
Kui Juudamaal asuvad vennad kuulsid, et Peetrus kuulutas paganatele, oli nendega kohtunud ja nende majas söönud, olid nad tema kummalise käitumise tõttu üllatunud ja haavunud. Nad kartsid, et niisugune käitumisviis, mis tundus neile jultumusena, on vastuolus tema enda õpetustega. Kui Peetrus nende juurde tuli, noomisid nad teda tõsiselt ja ütlesid: “Sina oled astunud sisse ümberlõikamata meeste juurde ja söönud koos nendega!” Ltu 242.2