Seetõttu kavandas Saatan Jumala valitsuse vastu edukamalt sõdimise plaane, seades oma lipu üles kristlikus koguduses. Kui Kristuse järelkäijaid saab petta ja panna Jumalale pahameelt valmistama, siis kaob nende jõud, meelekindlus ja vankumatus ning nad langevad kergesti saagiks. Ltu 267.2
Suurel vaenlasel õnnestus nüüd kavalusega see, mis jõuga oli eba-õnnestunud. Tagakiusamine vaibus ning selle asendasid maise heaolu ja ilmaliku au ohtlikud ahvatlused. Ebajumalakummardajaid sunniti vastu võtma osa kristlikust usust, samal ajal hüljati teised olulised tõed. Nad väitsid, et võtavad Jeesuse vastu Jumala Pojana ning usuvad Tema surma ja ülestõusmist, kuid neil ei olnud patutunnetust ja nad ei tundud vajadust kahetsuse ega südamemuutuse järele. Tehes omalt pool mõningaid järeleandmisi, tegid nad ettepaneku, et ka kristlased peaksid järeleandmisi tegema, nii et kõik võiksid olla ühisel Kristusesse uskumise tasandil. Ltu 267.3
Nüüd oli kogudus kohutavas hädaohus. Vangla, piinamine, tuli ja mõõk olid sellega võrreldes õnnistuseks. Mõned kristlastest jäid kindlaks ja ütlesid, et nad ei saa järeleandmisi teha. Teised põhjendasid seda nii, et kui nemad annavad järele või muudavad mõningaid oma usu jooni ja ühinevad nendega, kes on vastu võtnud osa kristlusest, võib see tähendada nende täielikku pöördumist. See oli Kristuse ustavate järelkäijate jaoks sügava ahastuse aeg. Teeseldud kristluse varjus sokutas Saatan end kogudusse, rikkus nende usu ja pööras mõtted tõesõnalt kõrvale. Ltu 268.1
Viimaks lasi suurem osa kristlikust kogukonnast mõõdulati allapoole ning kristluse ja paganluse vahel sõlmiti liit. Kuigi ebajumalate kummardajad väitsid end olevat pöördunud ja kogudusega ühinenud, jäid nad ikkagi ebajumalateenistuse juurde, võttes üksnes kummardamise objektideks Jeesuse, Maarja ja pühakute kujud. Sel kombel kogudusse toodud ebajumalateenistuse roiskunud haputaigen jätkas oma hukatust toovat tegevust. Usku ja jumalateenistusse liideti ekslikke õpetusi, ebausu riitusi ja ebajumalakummardamisest pärinevaid tseremooniaid. Kui Kristuse järelkäijad ühinesid ebajumalateenijatega, sai kristlik religioon rikutud ning kogudus kaotas oma puhtuse ja väe. Siiski olid mõned, kes ei lasknud end neil pettekujutlustel eksiteele viia. Nad säilitasid ustavuse tõe Autorile ja teenisid üksnes Jumalat. Ltu 268.2
End Kristuse järelkäijateks nimetavate inimeste hulgas on alati olnud kaks gruppi. Sel ajal kui üks grupp uurib Päästja elu ning püüab tõsiselt parandada oma puudusi ja kohanduda Eeskujuga, hoiab teine grupp kõrvale selgetest praktilistest tõdedest, mis paljastavad nende eksimused. Isegi on parimas seisundis ei koosnenud kogudus tervenisti tõemeelsetest, puhastest ja siirastest inimestest. Meie Päästja õpetas, et neid, kes annavad tahtlikult patule järele, ei tohi kogudusse võtta, ometi oli Ta ise ühenduses puudulike inimestega ning lubas neil osa saada oma õpetustest ja eeskujust, et neil oleks võimalus oma vigu mõista ja neid parandada. Ltu 268.3
Kuid Valgusevürsti ja pimedusevürsti vahel ei ole liitu ning ka nende järelkäijate vahel ei saa seda olla. Kui kristlased nõustusid liituma nendega, kes olid paganlusest vaid poolenisti pöördunud, astusid nad rajale, mis viis üha kaugemale ja kaugemale tõest. Saatan juubeldas, et tal oli õnnestunud petta nii paljusid Kristuse järelkäijaid. Seejärel rakendas ta oma väge nende peal täielikumalt ja innustas neid taga kiusama neid, kes jäid ustavaks Jumalale. Mitte keegi ei oska nii hästi vastu seista tõelisele kristlikule usule kui need, kes on kunagi olnud selle usu kaitsjad, ning need usust taganenud kristlased suunasid koos poolpaganlike kaaslastega oma lahingutegevuse Kristuse õpetuste kõige tähtsamate tunnuste vastu. Ltu 269.1
Läks vaja meeleheitlikku võitlust, et seista ustavalt ja kindlalt pettuste ja jälkuste vastu, mis maskeeriti preestrirüüsse ja toodi kogudusse sisse. Piiblit ei aktsepteeritud usu mõõdupuuna. Usuvabaduse õpetus tembeldati ketserluseks ning selle pooldajaid vihati ja nad kuulutati lindpriiks. Ltu 269.2