Trooni kohale ilmub rist ja nagu panoraamvaatena on näha stseenid Aadama kiusatusest ja langemisest ning seejärel suure lunastusplaani sammud. Päästja tagasihoidlik sünd, Tema lihtne ja kuulekas maine elu, Tema ristimine Jordanis, paastumine ja kiusatused kõrbes. Tema avalik teenimistöö, taeva kõige väärtuslikumate õnnistuste avamine inimestele, päevad täis armastuse ja halastuse tegusid, ööd täis palvetamist ja valvamist mägede üksinduses. Kadedusest, vihkamisest ja kuritahtlikkusest ajendatud sepitsused tasuks Tema abi eest. Kohutav ja salapärane agoonia Ketsemanis kogu maailma pattude purustava raskuse all. Tema äraandmine mõrvarliku jõugu kätesse ja selle õudusteöö kohutavad sündmused: kõige armastatumate jüngrite poolt hüljatud mittevastupanev vang, keda kihutatakse jõhkralt läbi Jeruusalemma tänavate, juubeldavalt Hannase ette veetud Jumala Poeg, keda süüdistatakse ülempreestri palees, Pilaatuse kohtusaalis, argpüksliku ja julma Heroodese ees, pilkamine, teotamine, piinamine ja surmamõistmine — kõike kujutatakse elavalt. Ltu 354.3
Ja nüüd ilmuvad lainetava rahvahulga ette lõpustseenid: kannatlik Kannataja sammub Kolgata teel, taeva Vürst ripub ristil, upsakad preestrid ja mõnitav rahvamass pilkavad Tema surmaagooniat. Üleloomulik pimedus, värisev maa, lõhkevad kaljud, avanevad hauad — tähistamas hetke, mil maailma Lunastaja jättis oma elu. Ltu 355.1
Kohutav vaatemäng ilmub nähtavale just niisugusena, nagu see oli. Saatanal, tema inglitel ja alamatel ei ole jõudu oma tööd kujutavast pildist ära pöörduda. Iga osatäitja meenutab rolli, mida ta ise täitis. Seal on Heroodes, kes tappis Petlemma süütud lapsed, et hävitada Iisraeli kuningat, alatu Heroodias, kelle süüdioleval hingel on Ristija Johannese veri, nõrk ja omakasupüüdlikult paindlik Pilaatus, pilkavad sõdurid, preestrid, ülemad ja hullunud rahvahulk, kes karjus: “Tema veri tulgu meie ja meie laste peale” — kõik näevad oma süü tohutust. Nad püüavad asjata peituda Tema palge jumaliku majesteetlikkuse eest, mis särab päikesest võimsamalt. Samal ajal heidavad lunastatud oma kroonid Päästja jalge ette ja hüüavad: “Ta suri minu eest!” Ltu 355.2
Lunastatud hulga keskel on Kristuse apostlid — kangelaslik Paulus, tulihingeline Peetrus, armastatud ja armastav Johannes ning nende ustavad vennad — ja nendega koos tohutu hulk märtreid, samal ajal on väljaspool müüre koos kõigi nurjatute ja jäledatega need, kes olid neid taga kiusanud, vangi heitnud ja tapnud. Seal on koletult julm ja paheline Nero, vaatamas nende rõõmu ja ülendust, keda ta kord oli piinanud ja kelle ülimast ahastusest oli ta saatanalikku naudingut tundnud. Seal on tema ema, tunnistamas omaenda töö tulemust ja nägemas, kuidas iseloomu kurjuse pitser kandus edasi tema pojale ning kired, mida tema mõju ja eeskuju oli julgustanud ja arendanud, on kandnud vilja kuritegudes, mis panid maailma judisema. Ltu 355.3
Seal on paavstlikud preestrid ja prelaadid, kes nimetasid end Kristuse saadikuteks, kuid kes kasutasid piinapinki, vangikongi ja tuleriita, et kontrollida Tema rahva südametunnistust. Seal on uhked paavstid, kes tõstsid end Jumalast kõrgemaks ja julgesid muuta Kõigekõrgema Seadust. Need silmakirjalikud kirikuisad peavad andma Jumalale aru, kuigi nad loobuksid sellest meelsasti. Liiga hilja on nad sunnitud mõistma, et kõiketeadev Jumal valvab oma Seadust ning ei vabasta süüdlast mingil kombel süüst. Nüüd saavad nad teada, et Kristus samastab end oma kannatava rahvaga ja nad tunnevad, kui jõulised on Tema sõnad: “Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.” (Matteuse 25:40) Ltu 356.1