SAATAN VAATAB nagu halvatult Kristuse au ja majesteetlikkuse. Tema, kes oli kord kattev keerub, meenutab, kust ta langes. Hiilgav seerav, “koidiku poeg” — kui muutunud ja kui mandunud! Ltu 358.1
Saatan näeb, et tema tahtlik vastuhakk on muutnud ta taeva jaoks sobimatuks. Ta on harjutanud oma võimeid Jumala vastu sõdima ning taeva puhtus, rahu ja harmoonia oleks tema jaoks ülim piin. Nüüd vaikivad süüdistused Jumala halastuse ja õigluse suhtes. Etteheited, mida ta kavatses teha Issandale, käivad nüüd täielikult tema enda kohta. Ja nüüd kummardub Saatan ja tunnistab kohtuotsuse õiglust. Ltu 358.2
Kõik tõe ja eksituse küsimused pikale veninud võitluses on selgeks saanud. Jumala õiglus on täielikult süüdistustest vabastatud. Kogu maailma ees esitatakse selgelt suurt ohvrit, mille Isa ja Poeg tõid inimese heaks. On tulnud aeg, mil Kristus võtab Talle õigusjärgselt kuuluva positsiooni ja austuse, mis on kõrgem kõigist valitsustest, võimudest ja nimedest, mida nimetatakse. Ltu 358.3
Hoolimata sellest, et Saatan on sunnitud tunnistama Jumala õiglust ja kummardama Kristuse ülemvõimu, on tema iseloom jäänud samaks. Mässumeelsus tormab esile nagu mäslev jõgi. Meeletus raevus otsustab ta suures võitluses mitte alla anda. On tulnud aeg viimaseks meeleheitlikuks võitluseks taeva Kuninga vastu. Ta kiirustab oma alamate sekka, püüab neid oma raevukusega innustada ja ergutada jalamaid lahingusse astuma. Kuid arvutust hulgast, keda ta on vastuhakule ahvatlenud, ei tunnista enam keegi tema ülemvõimu. Tema võim on läbi. Õelad on täidetud samasuguse vihkamisega Jumala vastu nagu Saatangi, kuid nad mõistavad olukorra lootusetust, et nad ei suuda Issandat võita. Nende viha süttib põlema Saatana ja nende vastu, kes on olnud tema tööriistad pettuses. Nad pöörduvad nende vastu deemonlikus kättemaksuvaimus ning järgneb kõikehaarava võitluse vaatepilt. Ltu 358.4