Jumal andis Noale laeva täpsed mõõtmed ja selgesõnalised juhised ehituse iga üksikasja jaoks. Mitmes mõttes ei valmistatud seda kui laeva, vaid kui maja, mille alus oli nagu paat, mis pidi vee peal ujuma. Laeva külgedes ei olnud aknaid. See oli kolmekorruseline ja valgus pidi tulema ülemises osas oleva akna kaudu. Uks oli külje peal. Eri loomade majutamiseks mõeldud erinevad ruumid valmistati nii, et kõik said valgust üleval asuvast aknast. Laev ehitati küpressiehk goferipuust, mis pidas kõdunemisele vastu sadu aastaid. See oli suure vastupidavusega ehitis, mida mingi inimlik tarkus ei suutnud välja mõelda. Jumal oli projekteerija ja Noa Tema ehitusmeister. Ltu 56.2
Pärast seda kui Noa oli teinud kõik, mis tema võimuses, et teha töö iga osa korrektselt, oli võimatu, et laev saaks iseenesest vastu pidada ägedale tormile, mille Jumal kavatses oma tulises vihas maa peale tuua. Ehitise valmimine oli aeglane protsess. Iga puitdetail tuli täpsel sobitada ja kõik ühenduskohad pigiga katta. Kõik, mis oli inimeste teha, oli tehtud perfektselt, kuid ometi sai ehitist vihastel voogavatel lainetel oma imelise väega hoida üksnes Jumal. Alguses võttis suur hulk näiliselt Noa hoiatuse vastu, kuid nad ei pöördunud tõelises kahetsuses täielikult Jumala poole. Neile anti enne veeuputust veidi aega, mille jooksul pandi neid proovile, et neid läbi katsuda. Nad ei teinud proovi läbi. Valitsev mandumine võitis nad ja viimaks ühinesid nad teistega, kes rikutult ustavat Noad pilkasid ja mõnitasid. Nad ei lõpetanud patustamist, vaid jätkasid polügaamia ja muude rikutud kirgede rahuldamisega. Ltu 56.3
Nende prooviaeg hakkas lõpule lähenema. Jumaliku väega pidi antama maailma uskmatutele, pilkavatele elanikele Jumala eriline märk. Noa oli ustavalt järginud juhtnööre, mida Jumal oli talle andnud. Laev oli lõpetatud täpselt nii, nagu Jumal oli juhtinud. Ta oli pannud hoidlasse tohutu hulga toitu inimestele ja loomadele. Kui see kõik oli lõpetatud, käskis Jumal ustavat Noad: “Mine sina ja kogu su pere laeva, sest ma olen näinud, et sa selle rahvapõlve seas minu ees õige oled.” Ltu 57.1