Rebeka kahetses kibedalt vale nõuannet, mille ta oli Jaakobile andnud, sest seetõttu lahutati nad igaveseks. Jaakob oli sunnitud põgenema oma elu pärast Eesavi viha eest ja ema ei näinud teda enam iial. Iisak elas palju aastaid pärast seda, kui ta oli Jaakobile õnnistuse andnud, ning Eesavi ja Jaakobi elukäigu põhjal oli ta veendunud, et õnnistus kuulus õigusega Jaakobile. Ltu 75.3
Jaakob ei olnud oma abielusuhtes õnnelik, kuigi tema naised olid õed. Ta tegi Laabaniga abielulepingu tema tütre Raaheli kohta, keda ta armastas. Kui ta oli Raaheli pärast seitse aastat teeninud, pettis Laaban teda ja andis talle Lea. Kui Jaakob mõistis, kuidas teda oli petetud ja et Lea oli pettuses oma osa andnud, ei suutnud ta Lead armastada. Laaban oli teda petnud, andes Raaheli asemel Lea, kuna ta soovis Jaakobi ustava teenistuse aega pikendada. Jaakob noomis Laabanit, et too ei võtnud tema kiindumust tõsiselt, kui andis talle Lea, keda ta ei armastanud. Laaban palus Lead mitte hüljata, sest seda peeti suureks häbiks mitte üksnes naisele, vaid kogu perele. Jaakob seati kõige keerulisemasse olukorda, kuid ta otsustas siiski Lea alles jätta ja abielluda ka tema õega. Leale sai osaks palju väiksem armastus kui Raahelile. Ltu 76.1
Laaban oli asjaajamises Jaakobiga isekas. Jaakobi ustava töö juures mõtles ta ainult enda edu peale. Jaakob oleks riukalise Laabani juurest ammu lahkunud, kuid ta kartis kohtuda Eesaviga. Ta kuulis Laabani poegi kaebamas: ““Jaakob on ära võtnud kõik, mis oli meie isa päralt. Sellest, mis oli meie isa päralt, on ta enesele soetanud kõik selle rikkuse.” Ja Jaakob nägi Laabani palet, ja vaata, see ei olnud enam ta vastu nagu enne.” Ltu 76.2
Jaakob oli kitsikuses. Ta ei teadnud, mida teha. Ta kandis oma asja Jumala ette ja palus Temalt juhatust. Issand vastas tema ahastuses palvele halastusrikkalt: “Mine tagasi oma isade maale ja oma sugulaste seltsi. Mina olen sinuga!” Ltu 76.3
“Ja Jaakob läkitas sõna ning käskis kutsuda oma karja juurde väljale Raaheli ja Lea ning ütles neile: “Ma näen teie isa palgest, et ta ei ole enam mu vastu nagu enne. Aga mu isa Jumal oli mu juures. Te ju teate, et ma olen teeninud teie isa kõigest väest. Kuid teie isa narritas mind ja muutis mu palka kümme korda. Jumal aga ei ole lubanud teda mulle kurja teha.“” Jaakob jutustas neile, kuidas Jumal oli unenäos käskinud tal Laabani juurest lahkuda ja oma sugulaste juurde minna. Raahel ja Lea väljendasid rahulolematust oma isa tegevuse suhtes. Kui Jaakob luges üles tema ülekohtu nende vastu ning tegi ettepaneku Laabani juurest lahkuda, ütlesid Raahel ja Lea Jaakobile: “Kas meil ongi enam osa või omandit meie isakojas? Eks ta ole pidanud meid võõraks, kuna ta meid müüs ja ise muidugi ka meie hinna ära sõi! Jah, kõik see rikkus, mille Jumal meie isalt ära võttis, on meie ja meie laste oma. Ja nüüd tee kõik, mis Jumal sulle on öelnud!” Ltu 76.4