1. Moosese 32:24-33:11
JAAKOBILE MEENUTATI taas jõuliselt eksimust venna õnnistuse pettusega endale saamisel ning ta kartis, et Jumal lubab Eesavil ta elu võtta. Ahastuses palvetas ta kogu öö Jumala poole. Mulle näidati inglit Jaakobi ees seismas ja talle tema eksimuse tõelist olemust esitamas. Kui ingel pöördus lahkuma, haaras Jaakob temast kinni ega lasknud tal minna. Ta anus härdalt ja pisarais. Ta väitis, et on sügavalt kahetsenud oma patte ja eksimusi venna vastu, mis olid lahutanud teda isakodust kahekümneks aastaks. Ta söandas enda kaitseks tuua Jumala tõotused ja Tema aeg-ajalt antud heakskiidu märgid sel ajal, kui ta oli isakodust eemal. Ltu 80.1
Jaakob võitles ingliga kogu öö, anudes õnnistust. Näis nagu paneks ingel tema palvele vastu, meenutades talle pidevalt tema patte, püüdes samal ajal tema käest vabaks murda. Jaakob oli kindlalt otsustanud inglist kinni hoida, mitte füüsilise jõuga, vaid elava usu väega. Ahastuses viitas Jaakob oma hinge kahetsusele, sügavale alandusele, mida ta oli eksimuste pärast tundnud. Ingel suhtus tema palvesse näilise ükskõiksusega, püüdes end jätkuvalt Jaakobi haardest vabastada. Ta oleks võinud kasutada üleloomulikku jõudu ja sundida Jaakobi lahti laskma, kuid ta otsustas seda mitte teha. Ltu 80.2
Aga kui ta nägi, et ei saa Jaakobist võitu, puudutas ta teda oma üleloomulikus väes veenmiseks puusast, mis läks kohe liigesest välja. Kuid Jaakob ei jätnud oma tõsiseid pingutusi füüsilise valu pärast. Tema eesmärk oli saada õnnistus ja kehaline valu ei olnud piisav, et mõistust sellelt eesmärgilt ära pöörata. Tema otsusekindlus oli konflikti viimastel hetkedel tugevam kui alguses. Tema usk muutus tõsisemaks ja sihikindlamaks, kuni päev hakkas koitma. Ta ei kavatsenud inglit lahti lasta, enne kui saab õnnistuse. ““Lase mind lahti, sest juba koidab!” Aga tema vastas: “Ei ma lase sind mitte, kui sa mind ei õnnista!“” Siis küsis ingel: ““Mis su nimi on?” Ja ta vastas: “Jaakob.” Seepeale ütles tema: “Su nimi ärgu olgu enam Jaakob, vaid olgu Iisrael, sest sa oled võidelnud Jumala ja inimestega ja oled võitnud!“” Ltu 80.3