1. Moosese 37, 39, 41-48 ja 2. Moosese 1-4
JOOSEP KUULAS oma isa juhiseid ja kartis Issandat. Ta oli isa õigetele õpetustele kuulekam kui keegi teine vendadest. Ta hindas isa juhtnööre ning ta kuuletus Jumalale siira südamega. Ta kurvastas mõne venna vale käitumise pärast ja palus neid alandlikult järgida õiget eluviisi ning jätta halvad teod. Selle tulemusel nad üksnes kibestusid tema suhtes. Joosepi viha patu vastu oli niisugune, et ta ei suutnud taluda seda, kui nägi oma vendi Jumala vastu pattu tegemas. Ta tõi asja isa ette, lootes, et tema autoriteet võib neid muuta. Eksimuste päevavalgele toomine ajas vennad tema peale tigedaks. Nad olid tähele pannud isa suurt armastust Joosepi vastu ja olid tema peale kadedad. Kadedus kasvas vihkamise ja lõpuks mõrvani. Ltu 85.1
Jumala ingel oli Joosepile andnud unenäod, mille ta süütult vendadele edasi jutustas: ““Kuulge ometi seda unenägu, mis ma unes nägin! Jah, vaadake, me olime väljal vihke sidumas, ja ennäe, minu vihk tõusis üles ning jäigi püsti seisma. Aga vaata, teie vihud ümbritsesid seda ja kummardasid minu vihu ees.” Siis ta vennad ütlesid temale: “Kas sina tahad saada meile kuningaks ja hakata meie üle valitsema?” Ja nad vihkasid teda veelgi enam tema unenägude ja kõnede pärast. Ltu 85.2
Ja ta nägi veel teise unenäo, jutustas selle oma vendadele ja ütles: “Vaata, ma nägin veel ühe unenäo, ja ennäe, päike, kuu ja üksteist tähte kummardasid minu ees.” Aga kui ta seda jutustas oma isale ja vendadele, siis ta isa sõitles teda ning ütles temale: “Mis unenägu see küll on, mis sa nägid! Kas mina ja su ema ja vennad tõesti peame tulema ja sinu ees maani kummardama?” Ta vennad said temale kadedaks, aga ta isa pidas meeles selle loo.” Ltu 85.3