“Siis tulid amalekid ja sõdisid Iisraeli vastu Refidimis. Ja Mooses ütles Joosuale: “Vali meile mehi ja mine sõdi homme amalekkide vastu! Mina seisan kõrgendiku tipus, Jumala kepp käes.” Ja Joosua tegi, nagu Mooses temale ütles, ning sõdis amalekkide vastu; ja Mooses, Aaron ja Huur läksid kõrgendiku tippu. Ja sündis, et niikaua kui Mooses hoidis oma käe ülal, oli Iisrael võidukas, aga kui ta laskis oma käe vajuda, oli Amalek võidukas. Aga kui Moosese käed väsisid, siis nad võtsid kivi, asetasid selle temale alla ja ta istus selle peale ning Aaron ja Huur toetasid tema käsi, üks siitpoolt ja teine sealtpoolt; siis ta käed seisid kindlalt kuni päikeseloojakuni.” Ltu 113.1
Mooses hoidis käsi taeva poole, Jumala kepp paremas käes, ning anus Jumalalt abi. Siis oli Iisrael võidukas ja lõi vaenlased tagasi. Kui Mooses lasi käed alla, oli näha, et Iisrael kaotas kohe kõik, mille oli saavutanud, ja vaenlane sai neist jagu. Taas hoidis Mooses käsi taeva poole ning Iisrael oli võidukas ja vaenlane löödi tagasi. Ltu 113.2
See Moosese tegu — käte Jumala poole sirutamine — pidi Iisraelile õpetama, et kui nad usaldavad Jumalat, hoiavad kinni Tema jõust ja ülistavad Tema valitsust, võitleb Ta nende eest ja alistab nende vaenlased. Aga kui nad ei hoia enam kinni Tema jõust ja usaldavad oma jõudu, siis on nad isegi nõrgemad kui nende vaenlased, kes ei tunne Jumalat, ning vaenlased saavad nende üle võidu. Siis “Joosua võitis mõõgateraga Amaleki ning tema rahva.” Ltu 113.3
“Ja Issand ütles Moosesele: “Kirjuta see meenutuseks raamatusse ja pane Joosuale kõrva taha, et ma pühin Amaleki mälestuse taeva alt sootuks!” Siis Mooses ehitas altari ning pani sellele nimeks “Minu lipp Issand”. Ja ta ütles: “Et käsi on olnud Issanda trooni poole, on Issandal sõda Amaleki vastu põlvest põlve!“” Kui Iisraeli lapsed ei oleks Issanda vastu nurisenud, ei oleks Ta lubanud neil taluda vaenlaste sõdimist nende vastu. Ltu 113.4