Pärast seda, kui Issand oli andnud niisugused tõendid oma väest, ütles Ta, kes Ta on: “Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast.” Sama Jumal, kes oli näidanud oma väge egiptlaste hulgas, kuulutas nüüd välja oma Seaduse. Ltu 118.4
“Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! Ltu 118.5
Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad! Ltu 118.6
Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab! Ltu 119.1
Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on! Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle. Ltu 119.2
Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab! Ltu 119.3
Sa ei tohi tappa!
Sa ei tohi abielu rikkuda!
Sa ei tohi varastada! Ltu 119.4
Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana! Ltu 119.5
Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!” Ltu 119.6
Issanda räägitud esimene ja teine käsk on eeskirjad ebajumalateenistuse vastu, sest ebajumalakummardamine viib inimesed pattu ja vastuhakku ning jõuab välja inimohvrite toomiseni. Jumal võtab kasutusele ettevaatusabinõud vähimagi lähenemise suhtes niisugustele jäledustele. Esimesed neli käsku pidid näitama inimestele nende kohust Jumala ees. Neljas käsk on ühendav lüli suure Jumala ja inimese vahel. Hingamispäev anti eriliselt inimesele kasuks ja Jumala austamiseks. Ülejäänud kuus eeskirja näitavad inimese kohustusi kaasinimeste suhtes. Ltu 119.7
Hingamispäev pidi olema igavene märk Jumala ja Tema rahva vahel. Sellisel kujul pidi see olema märk — kõik, kes peavad hingamispäeva, näitavad sellega, et nad kummardavad elavat Jumalat, taeva ja maa Loojat. Hingamispäev pidi olema märk Jumala ja Tema rahva vahel, nii kaua, kuni on veel maa peal inimesi, kes Teda teenivad. Ltu 120.1
“Ja kogu rahvas kuulis ja nägi müristamist, tuleleeke, sarvehäält ja mäe suitsemist. Kui rahvas seda nägi, siis ta vabises ja jäi eemale seisma. Ja nad ütlesid Moosesele: “Räägi sina meiega, siis me kuulame! Ainult ärgu Jumal meiega rääkigu, et me ei sureks!” Aga Mooses vastas rahvale: “Ärge kartke, sest Jumal on tulnud teid katsuma, et teil oleks tema kartus silme ees, selleks et te pattu ei teeks!” Ltu 120.2
Ja rahvas püsis eemal; aga Mooses ligines pimedusele, kus oli Jumal. Ja Issand ütles Moosesele: “Ütle Iisraeli lastele nõnda: Te nägite, et ma taevast teiega rääkisin.“” Jumala kuninglik ligiolek Siinail, Tema lähedusest tingitud rahutus maapinnas, hirmuäratav kõuemürin ja välgusähvatused, mis saatsid Jumalat — rahvale mõjus hirm ja aukartus Tema püha majesteetlikkuse ees nii, et nad tõmbusid instinktiivselt Jumala võimsast ligiolust eemale, muidu ei suutnuks nad Tema kohutavalt suurt auhiilgust taluda. Ltu 120.3