Kui Joosua eemaldus Iisraeli väehulkadest, et mõtiskleda ja paluda Jumala erilist ligiolekut, nägi ta pikakasvulist meest, kelle rõivad olid nagu sõjarüü ja kellel oli paljastatud mõõk käes. Joosua ei tundnud temas ära Iisraeli armee sõdurit, kuid ometi ei näinud ta vaenlase moodi välja. Innukalt kõnetas ta teda: ““Kas sa oled meie või meie vaenlaste keskelt?” Ja tema vastas: “Ei kumbagi, vaid ma olen nüüd tulnud kui Issanda sõjaväe vürst!” Siis Joosua heitis silmili maha ja kummardas ning küsis temalt: “Mida mu Issand räägib oma sulasele?” Ja Issanda sõjaväe vürst ütles Joosuale: “Võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha!” Ja Joosua tegi nõnda.” Ltu 149.3
See ei olnud tavaline ingel. See oli Issand Jeesus Kristus, Tema, kes oli juhtinud heebrealasi kõrbes, öösel tulesambas ja päeval pilvesambas. Tema ligiolek muutis selle paiga pühaks, seepärast kästi Joosual jalanõud jalast võtta. Ltu 149.4
Siis õpetas Issand Joosuat, mida ta peab tegema, et vallutada Jeeriko. Kõigile sõjameestele tuli anda käsk käia kuuel päeval üks kord ümber linna ning seitsmendal päeval pidid nad kõndima ümber Jeeriko seitse korda. Ltu 149.5