Kui Saalomon oli lõpetanud templi ehituse, kutsus ta kokku Iisraeli vanemad ja rahva kõige mõjukamad mehed, et tuua Issanda seaduselaegas Taaveti linnast ära. Need mehed pühitsesid end Jumalale ning suure pühalikkuse ja aukartusega saatsid nad preestreid, kes kandsid seaduselaegast. “Ja kui kõik Iisraeli vanemad olid tulnud, siis tõstsid preestrid laeka ja tõid üles Issanda laeka, kogudusetelgi ja kõik pühad riistad, mis telgis olid; preestrid ja leviidid tõid need üles. Kuningas Saalomon oli laeka ees, ja koos temaga oli kogu Iisraeli kogudus, kes oli kogunenud tema juurde; nad ohverdasid nii palju lambaid, kitsi ja veiseid, et neid ei saadud lugeda ega kokku arvata.” Ltu 161.3
Saalomon järgis oma isa Taaveti eeskuju. Iga kuue sammu järel tõi ta ohvri. Laulmise, muusika ja uhke tseremoonia käigus tõid preestrid “Issanda seaduselaeka selle paika koja tagaruumi, kõige pühamasse paika keerubite tiibade alla, sest keerubid laotasid oma tiivad laeka paiga üle; keerubid katsid laegast ja selle kandekange pealtpoolt”. Ltu 162.1
See kõige uhkem pühamu oli valmistatud Moosesele mäel näidatud ja hiljem Issanda poolt Taavetile esitatud eeskuju järgi. Maine pühamu oli tehtud taevase pühamu moodi. Lisaks laeka peal asuvatele inglitele tegi Saalomon veel kaks suuremat inglit seisma laeka kumbagi otsa, kujutamas kogu aeg Jumala Seadust valvavaid taevaingleid. Selle pühamu ilu ja hiilgust on võimatu kirjeldada. Selles, nagu kogudusetelgiski, kanti püha laegast pühalikus, aukartlikus rahus ning see asetati oma kohale kahe põrandal seisva väärika keerubi tiibade alla. Ltu 162.2
Pühitsetud koor ühendas Jumalat kiites oma hääle mitmesuguste muusikariistade helidega. Ja kui lauluhääled kõlasid muu-sikariistadega kooskõlas läbi templi ja kandusid Jeruusalemma kohale, täitis Jumal auhiilguse pilv hoone samamoodi, nagu see oli varem täitnud kogudusetelgi. “Ja kui preestrid pühamust väljusid, siis sündis, et pilv täitis Issanda koja ja preestrid ei võinud jääda teenima pilve pärast: sest Issanda auhiilgus oli täitnud Issanda koja.” Ltu 162.3
Kuningas Saalomon seisis altari ees vasksel alusel ja õnnistas rahvast. Seejärel põlvitas ta ja tõi, käed ülespoole sirutatud, Jumala ette tõsise ja pühaliku palve, kogudus kummardus samal ajal näoga maa poole. Kui Saalomon oli palve lõpetanud, laskus taevast imeline tuli ja põletas ohvri. Ltu 162.4
Mõnisada aastat pärast templi valmimist läks Iisraeli pattude tõttu täide õnnetus, mis pidi templi peale tulema, kui Jumala rahvas Temast eemaldub. Jumal tõotas Saalomonile, et kui ta jääb ustavaks ja tema rahvas kuuletub Jumala käskudele, siis seisab see auline tempel kogu oma hiilguses igavesti tõendina ülevatest õnnistustest ja heast käekäigust, mis saadab Iisraeli nende kuulekuse tõttu. Ltu 162.5