Pärast Jordanis ristimist juhtis Vaim Jeesuse kõrbesse, Saatana kiusata. Püha Vaim oli Teda nendeks erilisteks ägedateks kiu-satusteks ette valmistanud. Saatan kiusas Teda nelikümmend päeva ja sel ajal ei söönud Ta midagi. Kõik Tema ümber oli ebameeldiv, nii et inimloomus oleks sellest tagasi kohkunud. Ta oli koos metsloomade ja Saatanaga üksikus, eraldatud paigas. Jumala Poeg oli paastumise ja kannatuste tõttu kahvatu ja kõhn. Kuid Tema elukäik oli määratud ning Ta pidi täitma ülesande, milleks Ta oli tulnud. Ltu 166.1
Saatan kasutas Jumala Poja kannatusi ära ja valmistus Teda mitmesuguste kiusatustega üle külvama, lootes Tema üle võitu saavutada, sest Ta oli alandanud enda inimeseks. Saatan tuli selle kiusatusega: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis ütle sellele kivile, et see saaks leivaks!” Ta ahvatles Jeesust alanduma selleni, et Ta tõendab Messiaks olemist jumalikku väge kasutades. Jeesus vastas talle leebelt: “Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast.” (Luuka 4:3, 4) Ltu 166.2
Saatan tahtis Jeesusega vaielda selle üle, kas Ta on Jumala Poeg. Ta viitas Tema nõrgale, kannatavale olekule ning väitis hooplevalt, et ta on Jeesusest tugevam. Kuid taevast öeldud sõnadest “Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!” (Luuka 3:22) piisas Jeesuse kinnitamiseks kõigi kannatuste kestel. Ma nägin, et Kristusel ei olnud midagi teha, et veenda Saatanat oma väes või selles, et Ta on maailma Lunastaja. Saatanal on Jumala Poja kõrge positsiooni ja autoriteedi kohta piisavalt tõendusmaterjali. Soovimatus Kristuse autoriteedile alistuda oli teda taevast välja jätnud. Ltu 166.3
Oma võimu näitamiseks viis Saatan Jeesuse Jeruusalemma ja pani Ta templi katusele. Seal ahvatles Saatan Teda sellest peadpööritavast kõrgusest alla viskudes tõendama, et Ta on Jumala Poeg. Saatan kasutas inspireeritud sõnu: ““Sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid, et nad sind hoiaksid, ja et nad kannaksid sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei lööks.” Ja Jeesus vastas talle: “On öeldud: Sina ei tohi kiusata Issandat, oma Jumalat!“” (Luuka 4:10-12) Saatan tahtis panna Jeesust oma Isa armu jultunult ära kasutama ja riskima oma eluga enne missiooni täitmist. Ta lootis, et lunastusplaan ebaõnnestub, kuid plaan oli tehtud nii raskestimõistetavana Saatana jaoks, et ta ei saanud seda ei kummutada ega ära rikkuda. Ltu 166.4
Kristus on kõigi kristlaste eeskuju. Kui neid kiusatakse või nende õigusi vaidlustatakse, peavad nad seda kannatlikult taluma. Nad ei tohi arvata, et neil on õigus oma vaenlaste üle võidu saavutamiseks nõuda Issandalt Tema väe näitamist, kui just Jumal ei saa sellega otseselt austatud ja ülistatud. Kui Jeesus oleks templi katuseharjalt alla viskunud, ei oleks see austanud Isa, sest seda ei oleks näinud keegi peale Saatana ja Jumala inglite. See oleks ahvatlenud Issandat näitama väge oma kibedaimale vaenlasele. See oleks olnud alandumine selle tasemele, keda Jeesus tuli võitma. Ltu 167.1
“Ja kurat viis tema kõrgele, et näidata talle ühe hetkega kõiki maailma kuningriike. Ja kurat ütles talle: “Ma tahan anda sulle meelevalla kõigi nende üle ja nende hiilguse, sest see on minu kätte antud ja mina võin selle anda, kellele ma iganes tahan. Kui sa nüüd kummardad minu ette, siis on kõik sinu päralt.” Ja Jeesus vastas talle: “Kirjutatud on: Kummarda Issandat, oma Jumalat, ja teeni ainult teda!” (Luuka 4:5-8) Ltu 167.2
Saatan esitles maailma kuningriike Jeesusele kõige atraktiivsemas valguses. Ta pakkus, et kui Jeesus teda nüüd kummardab, loobub ta nõudmisest maa valdamisele. Saatan teadis, et kui lunastusplaan viiakse täide ja Jeesus peaks inimese päästmiseks surema, siis tema enda väge piiratakse ja lõpuks võetakse see üldse ära ning ta hävitatakse. Seepärast oli tema läbimõeldud plaan takistada, kui võimalik, Jumala Pojal lõpetada seda suurt tööd, mida Ta oli alustanud. Kui inimese lunastamine ebaõnnestunuks, omandanuks Saatan kuningriigi, millele ta väitis endale õiguse olevat. Ta meelitas ennast, et kui tal see plaan õnnestuks, valitseks ta opositsioonis taeva Jumala vastu. Ltu 167.3