Kui Jeesus linnatänavatel kuulutab, tungivad läbi rahvahulga emad, süles haiged ja surevad lapsed, kes püüavad köita Jeesuse tähelepanu. Tt 22.1
Vaata neid emasid — nad on kahvatud, väsinud, peaaegu meeleheitel, kuid ometi otsusekindlad ja visad. Kandes süles oma kannatavat koormat, püüavad nad Päästja juurde jõuda. Kui tunglev rahvahulk neid tagasi tõukab, suundub Kristus sammhaaval nende poole, kuni Ta on nende kõrval. Nende südames tärkab lootus. Rõõmupisarad voolavad, kui Ta pöörab neile tähelepanu ja nad vaatavad silmisse, mis väljendavad suurt kaastunnet ja armastust. Tt 22.2
Päästja valib välja ühe ema ning küsib tema usku proovile pannes: “Mida ma peaksin sinu heaks tegema?” Ema ütleb nuuksudes välja oma suure vajaduse: “Isand, et sa teeksid mu lapse terveks.” Kristus võtab lapse tema sülest ja haigus põgeneb Tema puudutusest. Surmakahvatus on kadunud. Eluandev hoovus voolab veresoontes. Lihased muutuvad tugevaks. Emale lausutakse lohutuse ja rahu sõnad ning seejärel tuuakse ette järgmine, sama pakiline juhtum. Taas kasutab Kristus oma eluandvat väge ning inimesed kiidavad, ülistavad ja austavad Teda, kes teeb imelisi asju. Tt 22.3
Me peatume palju Kristuse elu tähtsusel. Me kõneleme Tema imelistest tegudest, Tema imedest. Kuid veelgi enam tõendab Tema suurust tähelepanu vähetähtsaks peetud asjade suhtes. Tt 22.4
Juutidel oli kombeks tuua lapsi mõne rabi juurde, et ta võiks oma käed õnnistades nende peale panna, kuid jüngrid arvasid, et Päästja töö on liiga oluline, et seda sel viisil katkestada. Kui emad tulid sooviga, et Jeesus nende lapsi õnnistaks, vaatasid jüngrid neid vastumeelselt. Nende arvates olid need lapsed liiga väiksed, et neil võiks olla kasu eesõigusest viibida Jeesuse juures, ning nad otsustasid, et laste ligiolek võib Teda pahandada. Kuid Päästja mõistis emade hoolt ja muret, kui nad püüdsid õpetada oma lapsi Jumala Sõna järgi. Ta oli kuulnud nende palveid. Tema ise oli tõmmanud neid endale lähemale. Tt 22.5
Üks ema oli tulnud koos lapsega kodust kaugele Jeesust otsima. Teel rääkis ta oma eesmärgist ka naabrile ja naaber soovis, et Jeesus temagi lapsi õnnistaks. Nii tuli koos mitu ema, lapsed kaasas. Mõned lapsed olid juba väikelapse- või noorukieas. Kui emad teatasid oma soovi, kuulas Jeesus arga, pisarsilmil öeldud palvet kaastundlikult. Kuid Ta ootas, et näha, kuidas jüngrid reageerivad. Kui Ta nägi, et jüngrid noomivad emasid ja saadavad neid ära, arvates, et just see Jeesusele meeldib, näitas Ta neile nende eksitust, öeldes: “Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!” (Mk 10:14) Ta võttis lapsed sülle, sirutas oma käed nende kohale ja andis neile õnnistuse, mille järele nad olid tulnud. Tt 23.1
See lohutas emasid. Saanud Kristuse sõnadest jõudu ja õnnistust, pöördusid nad koju tagasi. Neil oli julgus võtta koorem uue rõõmuga oma õlgadele ja töötada lootusrikkalt laste heaks. Tt 23.2
Kui meie ees avaneks selle väikese seltskonna hilisem elu, siis näeksime, kuidas emad meenutavad lastele seda päeva ja kordavad neile Päästja armastavaid sõnu. Me näeksime ka seda, kui sageli hoiab nende sõnade meenutamine hilisematel aastatel ära eksimise Issanda lunastatute rajalt. Tt 23.3
Kristus on täna samasugune kaastundlik Päästja kui siis, kui Ta kõndis inimeste keskel. Ta on praegu sama innukas emade abistaja kui siis, kui Ta võttis lapsi oma sülle Juudamaal. Tt 23.4
Meie kodude lapsed on samapalju Tema verega ostetud kui lapsed kaua aega tagasi. Tt 23.5
Jeesus tunneb iga ema südame koormat. Tema, kelle ema nägi vaeva vaesuses ja puuduses, tunneb kaasa igale emale tema töödes. Tema, kes tegi pika rännaku Kaanani naise rahutu südame rahustamiseks, teeb sama palju tänapäeva emade heaks. Teda, kes andis Naini linna lesele tagasi tema ainsa poja ja kes pidas ristil agoonias oma ema meeles, puudutab praegugi ema mure. Ta lohutab ja aitab igas mures ja vajaduses. Tt 23.6
Tulgu emad oma muredega Jeesuse juurde. Nad leiavad piisavalt armu, mis aitab neil laste eest hoolitseda. Väravad on avatud igale emale, kes paneb oma koorma Päästja jalge ette. Tema, kes ütles: “Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid,” (Mk 10:14) kutsub ikka veel emasid tooma oma lapsi Temale õnnistada. Tt 23.7
Tema juurde toodud lastes nägi Jeesus mehi ja naisi, kellest saavad Tema armu pärijad ja Tema riigi kodanikud ning kellest mõni saab Tema pärast märtriks. Ta teadis, et need lapsed kuulavad Teda ja võtavad Ta Lunastajana vastu palju meelsamini kui täiskasvanud, kellest paljud olid ilmalikult targad ja kõva südamega. Jeesus laskus õpetades laste tasemele. Tema, taeva Kuningas, vastas nende küsimustele ja lihtsustas oma olulisi õppetunde, et lapsed neist aru saaksid. Ta külvas nende meeltesse tõeseemneid, et need hiljem tärkaksid ja kannaksid vilja igaveseks eluks. Tt 24.1
Kui Jeesus ütles jüngritele, et nad ei keelaks lastel Tema juurde tulla, kõneles Ta oma järelkäijatele kõigil aegadel — koguduse ametnikele, jutlustajatele, abilistele ja kõigile kristlastele. Jeesus tõmbab lapsi ja palub meid: “Ärge keelake neid!”, nagu öeldes: “Nad tulevad, kui teie neid ei takista.” Tt 24.2
Ära lase oma Kristusele mittesarnaneval iseloomul Jeesust valesti esitada. Ära hoia lapsi külmuse ja karmusega Temast eemal. Ära anna neile kunagi põhjust arvata, et taevas ei ole meeldiv koht, kui sina seal oled. Ära kõnele religioonist kui millestki, mida lapsed ei suuda mõista, ega ära käitu nii, nagu ei tohiks nad lapsepõlves Kristust vastu võtta. Ära jäta neile vale muljet, et Kristuse religioon on sünge religioon ja et Päästja juurde tulles peavad nad loobuma kõigest, mis muudab elu rõõmsaks. Tt 24.3
Kui Püha Vaim liigutab laste südant, tee koostööd. Õpeta neile, et Päästja kutsub neid, et miski ei valmista Talle suuremat rõõmu kui see, et nad annavad end Talle oma nooruse värskuse õitseajal. Tt 24.4