“Rõõmus süda toob head tervenemist.” (Õp 17:22) Tänulikkus, rõõmustamine, heatahtlikkus, usaldus Jumala armastusse ja hoolitsusse — need on parimad tervise kaitsmise vahendid. Iisraellaste jaoks pidid need olema elu juhtmõtteks. Tt 191.1
Kolm korda aastas pidid kõik minema Jeruusalemma iga- aastastele pühadele. Nädalapikkune onnides elamine lehtmajade püha ajal pakkus võimalusi vabas õhus puhata ja seltsielu elada. Need pühad olid rõõmsad sündmused, mille muutis meeldivamaks ja südamlikumaks külalislahkus, mida osutati võõrastele, leviitidele ja vaestele. Tt 191.2
“Tunne rõõmu kõigest heast, mida Issand, su Jumal, on andnud sulle ja su perele, sina ja leviit ja võõras, kes on su keskel!” (5Ms 26:11) Tt 191.3
Hilisematel aastatel, kui Jumala Seadust loeti Babülooniast Jeruusalemma tagasi tulnud vangidele ja inimesed nutsid oma üleastumiste pärast, öeldi need kaunid sõnad: Tt 191.4
“Ärge leinake ja ärge nutke! ... Minge sööge rasvaseid roogi ja jooge magusaid jooke, ja läkitage osa neile, kellel midagi ei ole valmistatud! Sest see päev on pühitsetud meie Issandale. Ja ärge kurvastage, sest rõõm Issandast on teie ramm!” (Ne 8:9, 10) Tt 191.5
“Kõigis nende linnades ja Jeruusalemmas pidi kuulutatama ja hüütama, öeldes: “Minge mägedele ja tooge õlipuu või metsõlipuu oksi ja mürdi, palmi või muu leherikka puu oksi lehtmajade tegemiseks, nagu on kirjutatud!” Ja rahvas läks ja tõi ning tegi enesele lehtmaju, igaüks oma katusele ja õue ja Jumala koja õuedesse, Veevärava väljakule ja Efraimi värava väljakule. Ja terve kogudus, kes vangist 283 oli tagasi tulnud, tegi lehtmaju ja elas lehtmajades ... Ja rõõm oli väga suur.” (Ne 8:15-17) Tt 191.6
Jumal andis Iisraelile juhtnöörid kõigi põhimõtete kohta, mis olid olulised nii füüsilisele kui ka moraalsele tervisele, ning Tema korraldused käisid niihästi nende [tsiviilseaduste] kui ka moraaliseaduse kohta. Tt 191.7
“Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes! Seo need märgiks oma käe peale ja olgu need naastuks su silmade vahel! Kirjuta need oma koja piitjalgadele ja väravatele!” (5Ms 6:6-9) Tt 192.1
“Kui su poeg sinult tulevikus küsib, öeldes: Mis tunnistused ja määrused ja seadlused need on, mis Issand, meie Jumal, teile on andnud, siis vasta oma pojale: ... Issand käskis meid teha kõigi nende seadluste järgi, karta Issandat, meie Jumalat, et meie käsi alati hästi käiks, et ta hoiaks meid elus, nagu see tänapäeval ongi.” (5Ms 6:20- 24) Tt 192.2
Kui iisraellased oleksid saadud juhiseid järginud ja neist kasu saanud, siis oleks neist saanud maailmale näitlik õppetund tervisest ja heaolust. Kui nad rahvana oleksid elanud Jumala plaani kohaselt, siis oleks neid hoitud haiguste eest, mis teisi rahvaid vaevasid. Neil oleks olnud kõigist teistest rahvaist suurem füüsiline ja vaimujõud. Neist oleks saanud maailma võimsaim rahvas. Jumal ütles: Tt 192.3
“Õnnistatud oled sa rohkem kui kõik rahvad.” (5Ms 7:14) Tt 192.4
“Ja Issand on täna lasknud sind öelda, et sa tahad olla temale omandrahvaks, nõnda nagu ta sulle on rääkinud, ja et sa tahad pidada kõiki tema käske, et ta tõstaks sind kõrgemale kõigist rahvaist, keda ta on loonud, kiituseks, kuulsuseks ja iluks, ja et sa oleksid pühaks rahvaks Issandale, oma Jumalale, nagu ta on rääkinud.” (5Ms 26:18, 19) Tt 192.5
“Ja kõik need õnnistused saavad sulle osaks ja tabavad sind, kui sa võtad kuulda Issanda, oma Jumala häält. Õnnistatud oled sa linnas ja õnnistatud oled sa väljal. Õnnistatud on su ihuvili, su maapinna saak, su karja juurdekasv, su veiste vasikad ning su lammaste ja kitsede talled. Õnnistatud on su korv ja su leivaküna. Õnnistatud oled sa tulles ja õnnistatud oled sa minnes.” (5Ms 28:2-6) Tt 192.6
“Issand käsib seda õnnistust olla sinuga su aitades ja kõiges, mille külge sa oma käe paned, ja ta õnnistab sind maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab. Issand ülendab sind enesele pühitsetud rahvaks, nagu ta sulle on vandega tõotanud, kui sa pead Issanda, oma Jumala käske ja käid tema teedel. Ja kõik maailma rahvad näevad, et sinule on pandud Issanda nimi, ja nad kardavad sind. Ja Issand annab sulle külluses head su ihuvilja, karja kasvu ja maapinna saagi poolest maal, mille Issand, su Jumal, vandega su vanemaile on tõotanud sulle anda. Issand avab sulle oma rikkaliku varaaida, taeva, andes su maale vihma õigel ajal ja õnnistades kõiki su kätetöid ... Ja Issand paneb sind peaks ja mitte sabaks, sa lähed ikka ülespoole, aga mitte allapoole, kui sa kuulad Issanda, oma Jumala käske, mida ma täna sind käsin pidada ja täita,” (5Ms 28:8-13) Tt 192.7
Ülempreester Aaronile ja tema poegadele anti korraldus: Tt 193.1
“Õnnistades Iisraeli lapsi, öelge neile nõnda: Tt 193.2
Issand õnnistagu sind ja hoidku sind! Issand lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline! Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu! Nõnda pandagu minu nimi Iisraeli laste peale ja mina õnnistan neid!” Tt 193.3
““Niikaua kui sul on päevi,
kestku su jõud!”
Ükski ei ole nagu Jesuruni Jumal,
kes sõidab sulle appi taevas ja
pilvedes oma ülevas toreduses.
Varjupaigaks on iidne Jumal,
kes sirutab välja igavesed käsivarred. ...
Ja Iisrael elab julgesti,
Jaakobi allikas on üksinda
vilja ja veini maal —
tema taevas piserdab alla kastet.
Õnnis oled sa, Iisrael! Kes on su sarnane?
Rahvas, keda Issand on päästnud?
Tema on kilp, kes sind aitab,
mõõk, kes sind ülendab.” (4Ms 6:23-27; 5Ms 33:25-29) Tt 193.4
Iisraellased ei täitnud Jumala eesmärki ning seepärast ei saanud nad õnnistusi, mis oleksid võinud nende omad olla. Ent meil on üllaid näiteid õige eluviisi tulemustest: Joosep, Taaniel, Mooses, Eliisa ja paljud teised. Samasugune ustavus tänapäeval toob kaasa samasugused tagajärjed. Meile on kirjutatud: Tt 194.1
“Teie aga olete “valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema kiidetavust”, kes teid on kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse.” (1Pt 2:9) Tt 194.2
“Õnnistatud on mees,
kes loodab Issanda peale,
kelle lootuseks on Issand.”
Ta “lokkab nagu palmipuu,
ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil.
Kes Issanda kotta on istutatud,
need lokkavad meie Jumala õuedes.
Veel vanas eas nad kannavad vilja,
on tüsedad ja haljad.”
“Ära unusta mu õpetust,
vaid su süda hoidku alal mu käsud,
sest need lisavad sulle pikka iga,
eluaastaid ja rahu!”
“siis sa võid käia oma teed julgesti,
su jalg ei tarvitse komistada.
Kui sa heidad puhkama,
siis pole sul vaja karta,
vaid sa saad magada
ja su uni on magus.
Ei sa siis karda äkilist hirmutust
ega õelate õnnetust, kui see tuleb.
Sest Issand on kõigil su teedel
ja hoiab su jalga püünise eest.” (Jr 17:7; Ps 92:13-15; Õp 3:1, 2, 23-26) Tt 194.3