See Pühakirja tekst maalib pildi nende tegevusest, kes toodavad ja müüvad joovastavat jooki. Nende äri tähendab röövimist, sest raha eest, mida nad võtavad, ei anta samaväärset vastu. Iga dollar, mille nad oma kasumisse lisavad, tõi selle kulutajale needuse. Tt 232.2
Jumal on inimestele andnud heldekäeliselt õnnistusi. Kui Tema ande arukalt kasutada, kui vähe teaks maailm siis vaesusest ja viletsusest! Inimeste kurjus muudab Tema õnnistused needuseks. Saamahimu ja söögiisu tõttu muudetakse meie toiduseks mõeldud teraviljad ja puuviljad mürkideks, mis toovad õnnetust ja hukatust. Tt 232.3
Iga aasta tarbitakse miljoneid ja miljoneid liitreid alkohoolseid jooke. Miljoneid dollareid kulutatakse selleks, et osta viletsust, vaesust, haigust, mandumist, himu, kuritegevust ja surma. Kasu nimel jagab alkoholimüüja oma ohvritele seda, mis rikub ja hävitab vaimu ja keha. Ta toob alkohooliku perele vaesust ning viletsust. Tt 232.4
Kui tema ohver on surnud, ei lõpe vägijoogimüüja väljapressimine. Ta röövib leske ja saadab lapsed kerjama. Ta võtab kõhklemata vaeselt perelt eluks vajaliku, et tasuda abikaasa ja isa alkoholiarve. Kannatavate laste nutt ja ahastava ema pisarad ainult ärritavad teda. Mis temal sellest, et need kannatajad on näljas? Mis temal sellest, kui ka nemad on hukutatud? Tema rikastub nende sandikopikatest, keda ta hävingusse tõukab. Tt 233.1
Lõbumajad, patuurkad, kriminaalkohtud, vanglad, vaestemajad, hullumajad, haiglad — kõik need on suurel määral täidetud alkoholimüüja töö tulemusena. Nagu salapärane maailmalõpu Baabülon, kaupleb ta “orjade ja inimhingedega”. Alkoholimüüja taga seisab võimas hingede hävitaja ning kõik kavalused, mis on välja mõeldud, on rakendatud selleks, et tõmmata inimesi tema võimu alla. Tema lõksud on seatud linna ja maale, rongidesse ja laevadele, ärikeskustesse ja meelelahutuskohtadesse, apteeki ja isegi kirikusse, püha osasaamislaua peale. Midagi ei jää kasutamata, et tekitada ja edendada soovi alkohoolsete jookide järele. Peaaegu iga nurga peal on kõrts, mis oma säravate tulede ja lõbususega kutsub nii tööinimesi, jõukaid jõudeolijaid kui ka pahaaimamatuid noori. Tt 233.2
Erasöögitubades ja moekates kuurortides pakutakse naistele meeldivate nimetuste all populaarseid jooke, mis tegelikult on alkohoolsed joogid. Haigete ja kurnatute jaoks on laialt reklaamitud bitter, mis koosneb suurel määral alkoholist. Tt 233.3
Tekitamaks väikestes lastes isu alkoholi järele, tutvustatakse seda maiustustes. Selliseid maiustusi müüakse poodides. Niisuguseid maiustusi jagades ahvatleb alkoholimüüja lapsi sageli oma poes käima. Tt 233.4
Töö jätkub päev päeva, kuu kuu ja aasta aasta järel. Isad, abikaasad ja vennad, riigi tugi, lootus ja uhkus, käivad kogu aeg alkoholimüüjate juures, et minna sealt ära purjuspäi ja laostunult. Tt 233.5
Mis veelgi koledam, needus ründab kodu südant. Aina rohkematel naistel kujuneb välja alkoholism. Paljudes peredes on väikesed lapsed, isegi süütud ja abitud imikud, iga päev ohus hooletusse jätmise, kuritarvitamise ja purjus ema alatuse pärast. Pojad ja tütred kasvavad üles selle kohutava pahe varjus. Mis väljavaated on neil tulevikus peale selle, et vajuvad veelgi sügavamale kui nende vanemad? Tt 233.6
Niinimetatud kristlikest maadest kandub needus ebajumalakummardajate piirkondadesse. Vaeseid, harimatuid metslasi õpetatakse alkoholi tarbima. Isegi paganate hulgas tunnevad intelligentsed inimesed, et see on surmav mürk ning protestivad selle vastu, kui nad on asjatult püüdnud oma maad selle rüüstamise eest kaitsta. Metslaste ohjeldamatud kired, mida toetab alkohol, veavad neid ennekuulmatusse allakäiku ning neisse maadesse misjonäride saatmine on peaaegu lootusetu ettevõtmine. Tt 234.1
Kokkupuude inimestega, kes peaksid neile andma edasi Jumala tundmist, viib paganaid pahedesse, mis põhjustavad tervete hõimude ja rasside hävimist. Sellepärast vihatakse maakera pimedates paikades tsiviliseeritud riikide elanikke. Tt 234.2