Mida vaiksem ja lihtsam on lapse elu, seda soodsam on see nii füüsilisele kui ka vaimsele arengule. Ema peab püüdma olla kogu aeg vaikne, rahulik ja ennastvalitsev. Paljud imikud on närvierutusele äärmiselt vastuvõtlikud ning ema tasasel ja rahulikul käitumisviisil on rahustav mõju, millest on lapsele äraarvamatu kasu. Tt 264.1
Imikutele on vaja soojust, kuid tõsine viga tehakse sageli sellega, et hoitakse neid üleköetud ruumides ja jäetakse suurel määral ilma värskest õhust. Lapse näo kinnikatmine magamise ajal on kahjulik, kuna see takistab vaba hingamist. Tt 264.2
Imikut tuleb hoida eemal kõigist mõjudest, mis võiksid organismi nõrgestada või mürgitada. Äärmiselt täpselt tuleb hoolitseda selle eest, et kõik imiku ümber oleks meeldiv ja puhas. Kuigi võib olla vajalik hoida väikesi äkiliste või liiga suurte temperatuurimuutuste eest, tuleb hoolt kanda, et nad saaksid magades ja ärkvel olles, päeval ja ööl hingata puhast, kosutavat õhku. Tt 264.3
Lapse riietust ette valmistades tuleb taotleda pigem sobivust, mugavust ja tervislikkust kui moodi või soovi äratada imetlust. Ema ei peaks kulutama aega tikkimisele ja väljaõmblemisele, et teha väikesed riided ilusaks, sest nii koormab ta end tarbetu tööga enda ja oma lapse tervise arvelt. Ema ei peaks kummarduma õmblustöö kohale, mis kurnab tõsiselt silmi ja närve, sel ajal, mil ta vajab rohkem puhkust ja meeldivat liikumist. Ta peab mõistma kohustust hinnata oma jõudu, et ta võiks täita nõudmised, mis temale pannakse. Tt 264.4
Kui lapse riietus on soe, kaitsev ja mugav, siis on üks peamisi ärrituse ja rahutuse põhjusi kõrvaldatud. Lapsel on parem tervis ja ema ei pea lapse eest hoolitsemist oma jõule ja ajale nii raskeks koormaks. Tt 264.5
Tihedad paelad või pihikud takistavad südame ja kopsude tööd ning neid tuleb vältida. Ühelegi kehaosale ei tohi mingil ajal tekitada ebamugavust riietusega, mis surub mingi elundi kokku või takistab selle vaba liikumist. Kõigi laste riietus peab olema piisavalt avar, et võimaldada kõige vabamat ja täielikumat hingamist, ning seatud nii, et õlad kannavad riietuse raskust. Tt 264.6
Mõnedes maades valitseb ikka veel komme jätta väikeste laste õlad ja jäsemed paljaks. Seda kommet pole võimalik liiga karmilt hukka mõista. Jäsemed, mis on vereringe keskpunktist kaugel, vajavad suuremat kaitset kui teised kehaosad. Arterid, mis jäsemetesse verd transpordivad, on suured ja tagavad soojendamiseks ja toitmiseks piisava verehulga. Aga kui jäsemed jäetakse kaitsmata või on ebapiisavalt rõivastatud, siis arterid ja veenid tõmbuvad kokku, keha tundlikud osad muutuvad jahedaks ja vereringe on takistatud. Tt 265.1
Kasvavate laste olemuse iga jõud vajab kõiki eeliseid, et võimaldada füüsilist keha täiustada. Kui jäsemed on ebapiisavalt riietatud, siis lapsed, eriti tüdrukud, ei saa väljas olla muidu kui ainult pehme ilmaga. Nii hoitakse neid külmetumise hirmus. Kui lapsed on korralikult riietatud, siis on neil kasulik liikuda vabalt väljas nii suvel kui ka talvel. Tt 265.2
Emad, kes soovivad, et nende poistel ja tüdrukutel oleks tervise jõud, peavad neid sobivalt riietama ja innustama neid igasuguse mõistliku ilmaga rohkem vabas õhus viibima. Kommete ahelate murdmiseks võib vaja olla jõupingutust, et lapsi tervise seisukohalt riietada ja õpetada, kuid tulemused tasuvad pingutused rikkalikult. Tt 265.3