Peame palju selgemini kui seni mõistma, mis on kaalul suures võitluses, millesse oleme haaratud. Me peame mõistma täielikumalt Jumala sõna tõdede väärtust ning seda, kui ohtlik on lasta suurel petisel oma mõtteid neilt ära pöörata. Tt 321.1
Meie lunastamiseks vaja läinud ohvri hindamatu väärtus näitab tõsiasja, et patt on kohutavalt halb. Patu tõttu on kogu inimorganism segi aetud, mõistus on pahupidi pööratud, kujutlusvõime rikutud. Patt on alandanud hinge võimeid. Väljastpoolt tulevad kiusatused leiavad südames vastukaja ning sammud pööravad hoomamatult kurjuse suunas. Tt 321.2
Kuna meie eest toodud ohver oli täielik, peab meie ennistamine patu rüvedusest olema täielik. Jumala seadus ei vabanda ühtki kurjuse tegu, ükski ülekohus ei pääse selle hukkamõistust. Evangeeliumi õpetus ei tunnusta ühtki muud standardit peale jumaliku iseloomu täiuslikkuse. Kristuse elu oli seaduse iga sätte täiuslik täitmine. Ta ütles: “Mina olen pidanud oma Isa käske.” Tema elu on meie sõnakuulelikkuse ja teenimise eeskuju. Ainult Jumal suudab südant uuendada. “Sest Jumal on see, kes teis tegutseb, et te tahate ja toimite tema hea nõu kohaselt.” Ent meile antakse korraldus: “Valmistage endile päästet kartuse ja värinaga.” (Jh 15:10, Fl 2:13, 12) Tt 321.3