Me ei saa lubada oma vaimul ärrituda iga tegeliku või oletatava ülekohtu peale, mis meile osaks saab. Oma mina on vaenlane, keda peab kartma kõige enam. Ühelgi teisel pahe vormil ei ole iseloomule hukutavamat mõju kui inimlikul kirel, mis ei ole Püha Vaimu kontrolli all. Ükski võit, mida võime saavutada, pole nii hinnaline kui võit iseenda üle. Tt 347.1
Me ei tohi lasta oma tunnetel kergesti haavuda. Me peame elama mitte selleks, et kaitsta oma tundeid või mainet, vaid selleks, et päästa hingi. Kui meid hakkab huvitama hingede päästmine, siis ei pane me enam tähele väikesi lahkhelisid, mis nii tihti meie suhetes teistega esile kerkivad. Ükskõik mida teised võivad meist arvata või meile teha, see ei tohi häirida meie üksolemist Kristusega, osadust Vaimuga. “Sest mis kuulsus see on, kui teid süü pärast pekstakse ja teie seda peate taluma? Aga kui te head tehes ja kannatades talute peksu, siis on see arm Jumalalt.” (1Pt 2:20) Tt 347.2
Ära tasu kätte. Nii palju kui sinust oleneb, kõrvalda kõik vääritimõistmise põhjused. Väldi seda, mis näib halb. Tee kõik, mis sinu võimuses, et ilma põhimõtet ohverdamata teistega lepitust leida. “Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine lepi esmalt ära oma vennaga ja alles siis tule ja too oma and!” (Mt 5:23, 24) Tt 347.3
Kui sulle öeldakse kannatamatuid sõnu, ära vasta kunagi samas vaimus. Pea meeles, et “rahulik vastus vaigistab raevu”. (Õp 15:1) Ning vaikimises on imeline võim. Vihasele inimesele öeldud sõnad võivad mõnikord olukorda ainult hullemaks muuta. Aga kui viha koheldakse vaikusega, õrna, kannatliku vaimsusega, siis kaob see kiiresti. Tt 347.4
Hoia mõtted torkavate, vigu otsivate sõnade tormi all Jumala Sõnal. Varusta mõistus ja süda Jumala tõotustega. Kui sind koheldakse halvasti või süüdistatakse ülekohtuselt, siis vihaselt vastamise asemel korda endale neid kalleid tõotusi. Tt 347.5
“Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga!” (Rm 12:21) Tt 348.1
“Anna oma tee Issanda hooleks ja looda tema peale; küll ta toimetab kõik hästi! Ta toob esile su õiguse nagu valguse ja su õigluse nagu lõuna selguse.” (Ps 37:5, 6) Tt 348.2
“Ei ole midagi varjatut, mis ei tuleks ilmsiks, ega peidetut, mida ei saadaks teada.” (Lk 12:2) Tt 348.3
“Sa lasksid inimesi sõita meie pea peal, me sattusime tulle ja vette. Kuid sina viisid meid välja küllusesse.” (Ps 66:12) Tt 348.4
Me kaldume otsima osavõtlikkust ja abi kaasinimestelt, selmet vaadata Jeesusele. Jumal lubab oma halastuses ja ustavuses sageli neil inimestel, kellele me oma usalduse paneme, meile pettumust valmistada, et me võiksime õppida, kui rumal on usaldada inimest ja toetuda lihalikule käsivarrele. Usaldagem täielikult, alandlikult ja omakasupüüdmatult Jumalat. Tema teab muresid, mida tunneme sügaval sisimas, kuid ei suuda väljendada. Kui kõik tundub pime ja selgusetu, tuleta meelde Kristuse sõnu: “Mida mina teen, seda sina praegu ei tea, aga küll sa pärast saad aru.” (Jh 13:7) Tt 348.5
Uuri Joosepi ja Taanieli lugu. Issand ei takistanud nende inimeste salasepitsusi, kes püüdsid neile kahju teha, kuid Ta tegi nii, et kõigist neist asjust tuli kasu Tema teenijatele, kes säilitasid katsumuste ja konfliktide keskel usu ja ustavuse. Tt 348.6
Niikaua kui me oleme maailmas, puutume kokku vaenulike mõjudega. On ärritusi, mis proovivad meelelaadi ning kui neid õige vaimsusega vastu võtta, arenevad kristlikud omadused. Kui Kristus elab meis, oleme pahameele ja ärrituste keskel kannatlikud, lahked, sallivad ja rõõmsameelsed. Me peame päev-päevalt ja aasta-aastalt võitma iseennast ning kasvama õilsas kangelaslikkuses. See on meile määratud ülesanne, kuid seda ei saa täita ilma abita Jeesuselt, ilma vankumatu kindlameelsuse, kõikumatu eesmärgi, pideva valvsuse ja lakkamatu palveta. Igaühel on oma isiklik võitlus võidelda. Isegi Jumal ei saa muuta meie iseloomu õilsaks või elu kasulikuks, kui me ei saa Tema kaastöölisteks. Need, kes keelduvad võitlusest, kaotavad jõu ja võidurõõmu. Tt 348.7
Me ei pea ise arvet pidama katsumuste ja probleemide, kurbuse ja mure üle. Kõik need asjad on kirjutatud raamatutesse ja taevas hoolitsetakse nende eest. Kui me loetleme ebameeldivaid asju, jäävad meenutamata paljud asjad, millele oleks meeldiv mõelda, nagu näiteks Jumala halastusrikas lahkus, mis meid igal hetkel ümbritseb, ja armastus, mis andis oma Poja meie eest surma ning mida inglidki imetlevad. Kui sa Kristuse töölisena tunned, et sul on suuremad mured ja katsumused, kui on teistele osaks saanud, siis tuleta meelde, et sul on rahu, mis on tundmatu neile, kes neist koormaist kõrvale hoiavad. Kristuse teenimises on lohutus ja rõõm. Nähku maailm, et elu koos Temaga ei ole ebaõnnestumine. Tt 349.1
Kui sa ei tunne muretust ja rõõmu, siis ära räägi oma tunnetest. Ära heida teiste elule varju. Jahe, päikeseta religioon ei tõmba kunagi hingi Kristuse juurde. See ajab neid Temast eemale võrku, mille Saatan on eksijate jalgade jaoks välja laotanud. Selmet mõelda heidutavatele asjadele, mõtle väele, mida saad Kristuse nimel. Lase oma kujutlusvõimel haarata kinni nähtamatutest asjadest. Suuna oma mõtted sellele, mis tõendab Jumala suurt armastust sinu vastu. Usk suudab taluda katsumusi, panna vastu kiusatustele, jääda kindlaks pettumuses. Jeesus on meie eestkostja. Tema vahetalitus kindlustab meile kõik. Tt 349.2
Kas sa ei arva, et Kristus hindab neid, kes elavad täielikult Temale? Kas sa ei arva, et Ta külastab neid, kes — sarnaselt armastatud Johannesega eksiilis — on Tema pärast rasketes ja proovile panevates teenistuskohtades? Jumal ei luba, et keegi Tema ustavatest töölisteks oleks jäetud üksi suurde ebavõrdsusesse võitlema ja võidetud saama. Ta hoiab nagu kallihinnalist juveeli igaüht, kelle elu on Kristusega Temas varjul. Kõigi niisuguste kohta ütleb Ta: “Ma ... teen su pitserisõrmuse sarnaseks; sest ma olen valinud sinu.” (Hg 2:23) Tt 349.3
Räägi siis tõotustest, räägi Jeesuse valmisolekust õnnistada. Ta ei unusta meid hetkekski. Kui me ebameeldivatest oludest hoolimata hingame usaldavalt Tema armastuses ja oleme Temast ümbritsetud, siis annab Tema ligioleku tunnetus sügava, rahuliku rõõmu. Kristus ütles enda kohta: “Ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud. Ja minuga on tema, kes minu on saatnud, ta ei ole jätnud mind üksi, kuna ma teen alati seda, mis talle meeldib.” (Jh 8:28, 29) Tt 349.4
Isa ligiolek ümbritses Kristust ja Temale ei juhtunud midagi peale selle, mida piiritu armastus maailmale õnnistuse toomiseks lubas. Siin oli Tema lohutuse allikas ja see on ka meie jaoks. See, keda täidab Kristuse Vaim, elab Kristuses. Kõik, mis teda tabab, tuleb Päästjalt, kes teda oma ligiolekuga ümbritseb. Miski ei saa teda ilma Issanda loata puudutada. Kõik meie kannatused ja mured, kõik kiusatused ja katsumused, kogu kurbus ja südamevalu, kõik tagakiusamised ja puudused — ühe sõnaga, kõik asjad toimivad meile kasuks. Kõik kogemused ja olukorrad on Jumala tööriistad, mille abil tehakse meile head. Tt 350.1
Kui me tunneme Jumala pikameelsust meie vastu, siis ei mõista me teisi hukka ega süüdista neid. Kui üllatunud oleksid Kristuse kaaslased siin maa peal olnud, kui pärast Temaga tutvumist oleksid nad Tema suust ühegi süüdistava, vigu otsiva või kannatamatu sõna kuulnud. Ärgem kunagi unustagem, et need, kes Teda armastavad, peavad iseloomus Teda esindama. Tt 350.2
“Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad, vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette!” “Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage — sest õnnistamiseks te olete kutsutud -, et ka teie võiksite pärida õnnistuse.” (Rm 12:10; 1Pt 3:9) Tt 350.3
Issand Jeesus nõuab, et tunnustaksime iga inimese õigusi. Arvesse tuleb võtta inimeste sotsiaalseid õigusi ja nende õigusi kristlasena. Kõiki tuleb kohelda peenetundeliselt ja delikaatselt nagu Jumala poegi ja tütreid. Tt 350.4
Kristlus teeb mehest džentelmeni. Kristus oli viisakas isegi oma tagakiusajate vastu ning Tema tõelised järelkäijad peavad ilmutama samasugust vaimsust. Vaata Paulust, kui ta toodi valitsejate ette. Tema kõne Agrippa ees on näide nii tõelisest viisakusest kui ka veenvast kõneosavusest. Evangeelium ei soodusta formaalset viisakust, mis kehtib maailmas, vaid viisakust, mis lähtub südame tõelisest lahkusest. Tt 350.5
Ka kõige hoolikam elu väliste omaduste arendamine ei suuda välistada kogu ärrituvust, karmi kohtumõistmist ja ebasobivat kõnepruuki. Tõeline peenetundelisus ei ilmu seni, kuni ennast peetakse ülimaks eesmärgiks. Südames peab elama armastus. Inimene, kes on läbi ja lõhki kristlane, saab tegutsemismotiivi sügavast südamlikust armastusest oma Meistri vastu. Tema Kristusesse kiindumise juurtest võrsub omakasupüüdmatu huvi teiste vastu. Armastus annab selle omanikule meeldiva, sobiliku ja sündsa käitumisviisi. See kaunistab nägu ja pehmendab häält, see täiustab ja õilistab kogu olemust. Tt 351.1
Elu ei koosne peamiselt suurtest ohvritest ja imetlusväärsetest saavutustest, vaid väikestest asjadest. Kõige sagedamini toovad meie ellu palju head või halba väikesed asjad, mis tunduvad märkamiseks liiga tühised. Proovide kaudu, mis tulevad meile just väikestes asjades ja milles me läbi kukume, vormitakse harjumused ja kujundatakse iseloom ning kui tulevad suuremad proovid, siis ei ole me valmis. Ainult igapäevastes proovides põhimõtte järgi tegutsedes võime omandada jõu seista kindlalt ja ustavalt kõige ohtlikumates ja keerulisemates olukordades. Tt 351.2
Me ei ole kunagi üksinda. Ükskõik, kas me valime Tema või mitte, meil on kaaslane. Pea meeles, et ükskõik kus sa oled ja ükskõik mida sa teed, Jumal on kohal. Mitte miski, mida öeldakse, tehakse või mõeldakse, ei pääse Tema tähelepanust. Igal sinu sõnal ja teol on tunnistaja — püha, pattu vihkav Jumal. Mõtle sellele alati enne, kui räägid või tegutsed. Kristlasena oled sa kuningliku perekonna liige, taevase Kuninga laps. Ära ütle ühtki sõna ega tee ühtki tegu, mis häbistaks “seda kaunist nime, mis on nimetatud teie üle”. (Jk 2:7) Tt 351.3
Uuri hoolikalt jumalik-inimlikku iseloomu ja esita alati küsimus: “Mida teeks Jeesus minu asemel?” See peab olema meie kohustuse mõõdupuu. Ära aseta end asjatult nende seltskonda, kes oma kavalustega nõrgestaksid su eesmärki teha õigust või määriksid su südametunnistuse. Ära tee võõraste hulgas, tänaval, autos, kodus midagi sellist, mis vähimalgi määral halb paistab. Tee iga päev midagi selleks, et täiustada, kaunistada ja õilistada elu, mille Kristus on oma verega ostnud. Tt 351.4
Tegutse alati põhimõtte, mitte impulsi alusel. Pehmenda oma loomupärast ägedust alandlikkuse ja tasadusega. Ära luba endale kergemeelsust ega tühisust. Ärgu tulgu su huulilt labast teravmeelsust. Isegi mõtetel ei tohi lasta ohjeldamatult vohada. Neid tuleb piirata, vangistada Kristuse sõnakuulmise alla. Olgu need suunatud pühadele asjadele. Siis on need Kristuse armu läbi puhtad ja õiged. Tt 352.1
Me peame pidevalt tunnetama puhaste mõtete õilistavat väge. Iga hinge ainus julgeolek on õige mõtlemine. Kuidas inimene “oma südames mõtleb, niisugune ta on”. (Õp 23:7, KJV) Enesepiiramise võime muutub harjutamisega tugevamaks. See, mis esialgu paistab raskena, muutub pideva kordamisega lihtsaks, kuni õiged mõtted ja teod saavad harjumuseks. Kui me tahame, võime pöörduda ära kõigest, mis on labane ja alaväärtuslik, ning tõusta kõrgele tasemele, nii et inimesed meist lugu peavad ja Jumal meid armastab. Tt 352.2
Arenda harjumust rääkida teistest head. Mõtle nende inimeste headele omadustele, kellega sa suhtled, ning vaata võimalikult vähe nende vigadele ja eksimustele. Kui sul on kiusatus kaevata selle üle, mida keegi on öelnud või teinud, kiida midagi selle inimese elus või iseloomus. Arenda tänulikkust. Kiida Jumalat Tema imelise armastuse eest, mis andis Kristuse meie eest surema. Kunagi ei tasu mõelda oma nurisemise põhjustele. Jumal kutsub meid üles mõtlema Tema halastusele ja võrratule armastusele, et see innustaks meid kiitma. Tt 352.3
Tõsimeelsetel töölistel ei ole aega peatuda teiste vigadel. Me ei saa lubada endale elada teiste vigade või eksimuste välisel kestal. Laimamine on kahekordne needus, mis mõjub rääkijale raskemalt kui kuulajale. See, kes puistab lahkarvamuste ja tüli seemneid, lõikab oma hinges surmatoovaid vilju. Teistes halva otsimine arendab otsijas endas halba. Kuid Jeesusele vaadates, Tema armastusest ja iseloomu täiuslikkusest rääkides muudetakse meid Tema sarnaseks. Mõtiskledes kõrgest ideaalist, mille Tema on meie ette pannud, tõstetakse meid üles puhtasse ja pühasse õhustikku, Jumala ligiolekusse. Kui me seal viibime, paistab meist valgus, mis särab kõigile, kellega kokku puutume. Tt 352.4
Teiste kritiseerimise ja hukkamõistmise asemel ütle: “Ma pean oma päästmise nimel vaeva nägema. Kui ma teen koostööd Temaga, kes soovib mu hinge päästa, pean end hoolikalt valvama. Pean kõrvaldama oma elust kõik halva. Pean võitma iga vea. Ma pean saama uueks looduks Kristuses. Siis suudan halvaga võitlevate inimeste nõrgestamise asemel neid julgustavate sõnadega kinnitada.” Me oleme üksteise suhtes liiga ükskõiksed. Liiga sageli unustame, et meie kaastöölised vajavad jõudu ja virgutust. Hoolitse selle eest, et kinnitad neid oma huvi ja osavõtlikkusega. Aita neid oma palvetega ja anna neile teada, et sa seda teed. Tt 353.1
Mitte kõik, kes nimetavad end Kristuse töölisteks, pole õiged jüngrid. Nende hulgas, kes kannavad Tema nime ja kuuluvad isegi Tema tööliste hulka, on neid, kes ei esinda Teda iseloomus. Neid ei juhi Tema põhimõtted. Need inimesed põhjustavad sageli segadust ja julgusetust kaastöölistele, kes on kristlikus kogemuses noored. Kuid keegi ei pea eksiteele sattuma. Kristus on andnud meile täiusliku eeskuju. Ta palub meil seda järgida. Tt 353.2
Umbrohi on nisu hulgas kuni aegade lõpuni. Kui majaperemehe sulased küsisid tema austust ära teenida püüdes luba umbrohud välja tõmmata, ütles isand: “Ei, ... sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu. Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni.” (Mt 13:29, 30) Tt 353.3
Jumal kannatab oma halastuses ja pikameelsuses kannatlikult põikpäiste ja isegi valelikega. Kristuse valitud apostlite hulgas oli reetur Juudas. Kas peaks siis olema üllatav või heidutav, et Tema praeguste tööliste hulgas on valelikke? Kui Tema, kes näeb südameid, suutis kannatada temaga, keda Ta teadis olevat reetur, missuguse kannatlikkusega peaksime siis sallime meie neid, kes on eksituses! Tt 353.4
Ja mitte kõik, isegi need, kes paistavad kõige valelikumad olevat, ei ole nagu Juudas. Peetrus, kes oli tormakas, äkiline ja enesekindel, tundus olevat sageli Juudast ebasoodsamas olukorras. Päästja noomis teda tihti. Kuid missugune oli tema teenimiselu ja ohver! Missugust tunnistust annab see Jumala armu väest! Nii palju kui oleme suutelised, peame teiste jaoks olema niisugune nagu Jeesus oma jüngritele, kui Ta käis ja rääkis nendega maa peal. Tt 353.5
Pea ennast misjonäriks eeskätt kaastööliste hulgas. Tihtipeale on vaja palju aega ja tööd, et ühte hinge Kristusele võita. Ja kui see hing pöördub patust õigusesse, siis valitseb inglite hulgas rõõm. Kas sa arvad, et teenijatele vaimudele, kes neid hingi valvavad, meeldib see, kui neid kohtleb ükskõikselt see, kes väidab end olevat kristlane? Kui Jeesus kohtleks meid samamoodi nagu meie liiga sageli üksteist, kes meist siis päästetud saaks? Tt 354.1
Ära unusta, et sina ei näe südamesse. Sa ei tea motiive, mis ajendasid tegevust, mida sina valeks pead. Palju on neid, kes ei ole saanud õiget kasvatust; nende iseloom on vildakas, nad on karmid ja okslikud ning tunduvad igapidi kõverad olevat. Ent Kristuse arm saab neid muuta. Ära heida neid kunagi kõrvale, ära aja neid meeleheitesse või ahastusse, öeldes: “Sa valmistasid mulle pettumuse ja ma ei püüa sind enam aidata.” Mõned äkilised, ärrituse tõttu öeldud sõnad — mille nad meie arvates ära olid teeninud — võivad lõigata läbi mõjupaelad, mis oleksid pidanud nende südame meie oma külge siduma. Tt 354.2
Järjekindel elu, kannatlik sallivus ning ärrituses rahulikuks jääv vaimsus on alati kõige otsustavam argument ja kõige pühalikum üleskutse. Kui sul on võimalused ja eelised, mis ei ole teistele osaks saanud, arvesta seda ning ole alati arukas, tähelepanelik ja tasane õpetaja. Tt 354.3
Selleks et vaha moodustaks selge, tugeva pitsatijäljendi, ei löö sa pitsatit sellele äkiliselt ja kõva hooga, vaid sa asetad pitsati vahale ja surud seda vaikselt ja rahulikult alla, kuni vaha on vormis tahkeks muutunud. Kohtle inimhingi samamoodi. Kristliku mõju järjepidevus on selle väe saladus ning see sõltub sellest, kui vankumatult ilmutad sa Kristuse iseloomu. Aita neid, kes on eksinud, jutustades neile oma kogemustest. Näita, kuidas kaastööliste kannatlikkus, lahkus ja abivalmidus andis sulle julgust ja lootust, kui olid teinud tõsiseid vigu. Tt 354.4
Kuni kohtupäevani ei tea sa lahke, hooliva käitumise mõju järjekindlusetutele, mõistmatutele ja vääritutele. Kui me kohtame tänamatust ja pühade kohustuste reetmist, tahame näidata põlgust või nördimust. Seda süüdlased ootavadki, nad on selleks valmis. Kuid lahke kannatlikkus tabab neid üllatusena ning äratab sageli nende parimad impulsid ja innustab igatsema õilsamat elu. Tt 355.1
“Vennad, kui inimest peaks ka tabatama mingilt üleastumiselt, siis teie, vaimusaanud, parandage niisugust tasase vaimuga, jälgides ennast, et te ise ei satuks kiusatusse. Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust.” (Gl 6:1, 2) Tt 355.2
Kõik, kes nimetavad end Jumala lasteks, peavad meeles pidama, et misjonäridena viiakse neid kokku igasuguste inimtüüpidega. On peenekombelisi ja labaseid, alandlikke ja uhkeid, usklikke ja skeptikuid, harituid ja harimatuid, rikkaid ja vaeseid. Neid erinevaid inimesi ei saa ühtmoodi kohelda, kuigi kõik vajavad lahkust ja osavõtlikkust. Vastastikuse kokkupuute tulemusena peame saama lihvitud ja rafineeritud. Me sõltume üksteisest, me oleme inimliku vendluse sidemetega tihedalt kokku seotud. Tt 355.3
On üksteisest sõltuma taevas meid teind —
olgu isand või teener, olgu sõber või vend —
kui nad üksteist on kandma ja aitama nõus,
siis saab nõrkusest väiksest kõiki ühendav jõud. (Alexander Pope, “Essay on Man”, Epistle II. Tõlge A. V ja K. V) Tt 355.4
Kristlus puutub maailmaga kokku sotsiaalsete suhete kaudu. Iga inimene, kes on saanud taevast valgust, peab valgustama nende pimedat teerada, kes ei tunne paremat teed. Hingede Päästja juurde toomiseks tuleb kasutada sotsiaalset mõju, mille on pühitsenud Kristuse Vaim. Kristust ei tohi peita südames nagu ihaldatud püha, kallist varandust, et seda saaks nautida ainult selle omanik. Kristus peab meie sees olema nagu veeallikas, mis voolab igavesse ellu, kosutades kõiki, kes meiega kokku puutuvad. Tt 355.5