Vaja on visasid inimesi, inimesi, kes ei oota, et nende tee tasaseks tehakse ja kõik takistused kõrvaldatakse, inimesi, kes innustavad värske agarusega rõhutud tööliste nõrgenevaid jõupingutusi, inimesi, kelle süda on kristlikust armastusest soe ja kelle käed on tugevad tegema Meistri tööd. Tt 356.2
Mõned, kes tegelevad misjonitööga, on nõrgad, jõuetud, julgusetud, kergesti heituvad. Neil on puudu ettevõtlikkusest. Neil ei ole neid positiivseid iseloomujooni, mis annavad jõu midagi teha, vaimu ja energiat, mis süütavad entusiasmi. Need, kes tahavad edu saavutada, peavad olema julged ja lootusrikkad. Nad ei tohi arendada üksnes passiivseid voorusi, vaid peavad arendama ka aktiivseid voorusi. Sellal kui nad peavad andma maheda vastuse, mis pöörab ära viha, peab neil olema kangelase julgus kurjale vastu panna. Koos halastusega, mis talub kõiki asju, on neil vaja iseloomujõudu, mis muudab nende mõju positiivseks väeks. Tt 356.3
Mõnel ei ole iseloomukindlust. Nende plaanid ja eesmärgid ei ole kindlas vormis ega järjekindlad. Neist on maailmale vaid veidi praktilist kasu. See nõrkus, otsustamatus ja võimetus tuleb ära võita. Tõelises kristlikus iseloomus on visadus, mida ei saa vaenulikud olukorrad vormida ega alistada. Meil peab olema moraalset selgroogu. Vajame ausameelsust, mida pole võimalik meelitada, ära osta ega hirmutada. Tt 357.1
Jumal soovib, et kasutaksime iga võimalust Tema töö ettevalmistamiseks. Ta ootab, et paneme sellesse kogu oma energia ning hoiame südame erksana selle pühaduse ja hirmutavate kohustuste suhtes. Tt 357.2
Paljud, kellel on oskused teha suurepärast tööd, saavutavad üksnes vähe, sest nad üritavad vähe. Tuhanded lähevad läbi elu, nagu ei oleks neil suurt eesmärki, mille nimel elada, ega kõrget standardit, milleni jõuda. Selle üks põhjusi on enese madal hindamine. Kristus tasus meie eest lõpmatult suure hinna ning Ta soovib, et väärtustaksime ennast Tema makstud hinna järgi. Tt 357.3
Ära ole rahul madala standardini jõudmisega. Me ei ole niisugused, nagu võiksime olla või nagu me Jumala tahte kohaselt peaksime olema. Jumal on andnud meile mõtlemisvõime mitte selleks, et see oleks tegevuseta või maiste ja alatute püüdlustega moonutatud, vaid et neid arendatakse maksimaalselt, need saaksid rafineerituks, pühitsetuks ja õilistatuks ning neid kasutatakse Tema kuningriigi huvide edendamiseks. Tt 357.4
Keegi ei tohiks olla rahul sellega, et ta on masin, mille paneb tööle teise inimese mõistus. Jumal on andnud meile võime mõelda ja tegutseda ning hoolikalt ja Temalt tarkust otsides saada võimeliseks koormaid kandma. Jää niisuguseks isiksuseks, nagu Jumal on sulle andnud. Ära ole teise inimese vari. Arvesta sellega, et Issand tegutseb sinus, sinu kaudu ja sinu läbi. Tt 357.5
Ära kunagi arva, et sa oled piisavalt õppinud ja võid nüüd pingutustes järele anda. Arenenud mõistus on inimese mõõdupuu. Sinu haridus peab jätkuma kogu eluaja: sa pead iga päev õppima ja saadud teadmised praktilisse ellu rakendama. Tt 358.1
Pea meeles, et ükskõik missugusel positsioonil sa töötad, sa ilmutad motivatsiooni, arendad iseloomu. Ükskõik missugune on su töö, tee seda täpselt ja hoolikalt ning võida kalduvus otsida kergemat ülesannet. Tt 358.2
Sama vaimsus ja põhimõtted, mida inimene igapäevatöösse rakendab, kohaldatakse kogu elule. Need, kes soovivad teha kindla hulga tööd fikseeritud tasu eest ning kes soovivad täpselt sobida, ilma kohanemise või koolituse vaevata, ei ole need, keda Jumal kutsub oma töösse. Need, kes uurivad, kuidas anda oma füüsilistest, vaimsetest ja moraalsetest võimetest võimalikult vähe, ei ole töölised, kellele Jumal saab valada oma rikkalikud õnnistused. Nende eeskuju on nakatav. Omakasupüüdlikkus on määrav ajend. Need, keda on vaja jälgida ja kes töötavad ainult siis, kui kohustus on spetsiaalselt neile määratud, ei ole inimesed, keda nimetatakse heaks ja ustavaks. Vaja on töölisi, kes ilmutavad energiat, ausameelsust ja hoolikust ning on valmis tegema kõike, mida tuleb teha. Tt 358.3
Paljud muutuvad saamatuks, hoidudes kohustustest kõrvale hirmust ebaõnnestumise ees. Nii ebaõnnestub neil selle hariduse saamine, mis tuleneb kogemustest ning mida ei saa neile anda lugemine, uurimine ega muud saavutatud eelised. Tt 358.4
Inimene võib kujundada olukordi, kuid olukordadel ei tohi lubada kujundada inimest. Me peame haarama olukordadest kinni nagu instrumentidest, mille abil tegutseda. Meie peame neid valitsema, mitte ei tohi lasta neil meie üle valitseda. Tt 358.5
Jõudu on neil inimestel, kelle vastu on võideldud, keda on takistatud ja kellele on vastu astutud. Kui nad suunavad oma energia tegevusse, siis osutuvad takistused, millega nad silmitsi seisavad, neile positiivseteks õnnistusteks. Nad omandavad enesekindluse. Konfliktide ja probleemide tõttu on vaja harjutada usaldust Jumalasse ja vankumatusse, mis arendab jõudu. Tt 358.6
Kristus ei teeninud piiratult. Ta ei mõõtnud oma tööd tundides. Ta andis oma aja, südame, hinge ja jõu inimkonna heaolu nimel töösse. Ta nägi väsitavatel päevadel vaeva ja kummardus pikki öid palves, paludes armu ja vastupidavust, et Ta võiks teha suuremat tööd. Ta saatis oma palved taeva poole nuttes ja pisaratega, paludes, et Tema inimolemus saaks jõudu, et Ta võiks kinnitatult kavala vaenlase kõigi pettustega silmitsi seista ning tugevdatult täita oma missiooni inimkonna õilistamisel. Ta ütleb oma töölistele: “Ma olen teile andnud eeskuju, et teiegi teeksite nõnda, nagu mina olen teile teinud.” (Jh 13:15) Tt 359.1
“Kristuse armastus sunnib meid,” ütles Paulus. (2Kr 5:14) See oli tema eluviisi liikumapanev põhimõte, see oli tema motivatsioonijõud. Kui tema innukus kohustuste rajal hetkeks nõrgenes, pani üks pilk ristile teda taas oma mõistust kokku võtma ja enesesalgamise teel edasi tungima. Oma töös õdede ja vendade heaks toetus ta väga palju lõputule armastusele, mis ilmes Kristuse ohvris, ning selle alistavale, sundivale väele. Tt 359.2
Kui tõsine ja liigutav on tema palve: “Te ju teate meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et tema, kuigi ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks tema vaesusest.” (2Kr 6:9) Sa tead, missugusest kõrgusest Ta alla kummardus ja missugusesse alanduse sügavusse Ta laskus. Tema jalad astusid ohverduse rajale ega pöördunud kõrvale, kuni Ta andis oma elu. Taevase trooni ja risti vahel ei saanud Ta puhata. Tema armastus inimese vastu pani Teda rõõmuga vastu võtma iga teotust ja kannatama igasugust sõimu. Tt 359.3
Paulus manitseb meid, “et ükski ei pea silmas mitte ainult oma, vaid ka teiste kasu”. Ta palub meil mõelda sama, “mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani.” (Fl 2:4-8) Tt 359.4
Paulus soovis väga, et inimesed näeksid ja mõistaksid Kristuse alandust. Ta oli veendunud, et kui inimesed hakkaksid mõtlema taeva Kuninga toodud hämmastavale ohvrile, siis kaoks nende südamest isekus. Apostel peatub sellel punkt punkti järel, et me võiksime mingil määral mõista Päästja imelist alandumist patuste pärast. Ta juhib mõtted esmalt positsioonile, millel Kristus oli taevas oma Isa süles. Seejärel näitab ta Teda jätmas maha au, allutamas end vabatahtlikult inimese elu tagasihoidlikele tingimustele, võtmas omaks teenija kohustusi ning saamas sõnakuulelikuks surmani, kõige häbistavama, eemaletõukavama ja piinavama surmani — ristisurmani. Kas me saame vaadelda seda imelist Jumala armastuse avaldust ilma tänulikkuse ja armastuseta ning tunnetamata sügavalt fakti, et me pole iseeneste omad? Niisugust Isandat ei tohi teenida vastumeelselt, isekatel ajenditel. Tt 360.1
“Te teate,” ütleb Peetrus, “et teid pole lunastatud kaduvate asjadega, hõbeda või kullaga teie tühisest esiisadelt päritud eluviisist.” (1Pt 1:18) Kui sellest oleks piisanud inimese lunastuse ostmiseks, kui kergesti oleks saanud seda siis teha Tema, kes ütleb: “Minu on hõbe ja minu on kuld.” (Hg 2:8) Kuid patust sai lunastada ainult Jumala Poja kalli verega. Need, kes ei hinda seda imelist ohvrit ja hoiduvad Kristuse teenimisest kõrvale, hukkuvad oma isekuses. Tt 360.2