Iial varem pole vajadus tervise põhimõtete õpetamise järele olnud nii suur. Hoolimata imelisest progressist paljudel elualadel — alates elumugavustest kuni hügieeni ja haiguste ravini — on füüsilise elujõu ja vastupidavuse vähenemine ärevusse ajav. Selleks on vaja kõigi tähelepanu, kel on südant kaasinimeste heaolu suhtes. Tt 76.2
Meie tehislik tsivilisatsioon soodustab halba, mis hävitab tervisepõhimõtteid. Kombed ja mood on loodusega sõjajalal. Harjumused ja naudingud, mida inimesed hellitavad, vähendavad püsivalt nii füüsilist kui ka vaimset jõudu ning kasvatavad üles põlvkonna, mis ei talu koormat. Ohjeldamatus ja kuritegevus, haigused ja viletsus on kõikjal. Tt 76.3
Paljud eksivad terviseseaduste vastu teadmatusest ja neid tuleb õpetada. Kuid suurem osa teab väga hästi, mida nad teevad. Neid tuleb mõjutada, et on oluline võtta oma teadmised elu juhtnööriks. Arstil on palju võimalusi nii tervisepõhimõtete jagamiseks kui ka näitamiseks, kui oluline on neid ellu rakendada. Õige õpetustöö korral suudab ta teha ära palju, parandamaks halbu kombeid, mis teevad rääkimata palju kahju. Tt 76.4
Tegevus, mis paneb aluse suurele hulgale haigustele ja veelgi tõsisematele pahedele, on mürgiste ravimite takistamatu kasutamine. Kui tuleb haigus, ei vaevu paljud haiguse põhjust kindlaks tegema. Nende peamine mure on vabastada end valust ja ebamugavusest. Nii otsivad nad abi patentravimitest, mille tegelikke omadusi nad eriti ei tunne, või lasevad arstil välja kirjutada mingit ravimit, mis toimiks nende süütegude vastu, ent nad ei mõtlegi teha muutusi oma ebatervislikes harjumustes. Kui kasu ei ole kohe näha, proovitakse järgmist ravimit ja siis veel järgmist. Nii jätkub kahju tegemine. Tt 77.1
Inimesi tuleb õpetada, et ravimid1*Ellen G. White’i aegne ehk XIX sajandi lõpukümnendite ja XX sajandi algusaastate rohuteadus ja meditsiin erinesid väga oluliselt kaasaegsest meditsiinist ja farmakoloogiast ning suures osas on erinevused põhimõttelised. Ravimite kasutamist iseloomustas nende tõendatud efektiivsuse ja kontrollitud ohutuse puudumine. Laialt kasutati elavhõbeda- ja arseenipreparaate ning väga sageli kasutati kallites nn patentravimites (milliste koostis polnud enamasti täpselt määratletav) oopiumi ja kokaiini. Enamik sel perioodil kasutamist leidnud ravimitest polnud mitte ainult kasutud, vaid olid patsiendile ka rohkem või vähem kahjulikud. Tänastele ravimitele esitatavad kõrged nõuded ravimiuuringutega tõestatud efektiivsuse ja ohutuse kohta ning kontroll nende üle on rahvusvaheliselt standardiks kujunenud alles alates 1960. aastatest. (tõlkija märkus) ei ravi haigust. Tõsi on, et need toovad vahel hetkelist leevendust ja tundub, et patsient paraneb nende kasutamise tõttu. See on nii sellepärast, et loodusel on piisavalt elujõudu väljutada mürk ja parandada haiguse tõttu tekkinud seisund. Tervis paraneb ravimi kiuste. Kuid enamikul juhtudest muudab ravim üksnes haiguse vormi ja asukohta. Tihtipeale tundub, et mürgi toime on aja jooksul võidetud, ent tagajärjed jäävad organismi ning teevad mingi aeg hiljem suurt kahju. Tt 77.2
Mürgiste ravimite kasutamisega tekitavad paljud endale eluaegse haiguse ning lõpevad paljud elud, mille oleks võinud looduslike ravimeetoditega päästa. Paljudes niinimetatud arstimites sisalduvad mürgid tekitavad sõltuvusi ja ihasid, mis tähendavad nii hinge kui ka ihu hävingut. Paljudel populaarsetel imerohtudel, mida nimetatakse patentravimiteks, ning isegi mõnedel neist ravimitest, mida annavad välja arstid, on osa alkoholisõltuvuse, oopiumisõltuvuse ja morfiini sõltuvuse kujunemisel, mis on kohutavaks needuseks ühiskonnale. Tt 78.1
Ainus lootus asjade paranemisele on inimestele õigete põhimõtete õpetamine. Õpetagu arstid inimestele, et tervist tagasiandev vägi ei ole ravimites, vaid looduses. Haigus on looduse püüd päästa organism seisundist, mis tuleneb terviseseaduste rikkumisest. Haigestumise korral tuleb kindlaks teha selle põhjus. Tuleb muuta ebatervislikke tingimusi, parandada halbu harjumusi. Seejärel tuleb abistada loodust selle pingutustes väljutada saastatus ja taastada organismi õiged tingimused. Tt 78.2