Kristus ei teinud inimestel vahet rahvuse, klassi või usutunnistuse järgi. Kirjatundjad ja variserid soovisid taeva annid muuta kohalikuks, oma rahva hüveks ning jätta välja ülejäänud Jumala perekonna maailmas. Kuid Kristus tuli, et lõhkuda maha kõik eraldavad seinad. Ta tuli näitama, et Tema halastuse ja armastuse and on sama piiramatu kui õhk, valgus või maad kastvad vihmahood. Tt 13.3
Kristuse elu pani aluse religioonile, kus puuduvad klassid, religioonile, kus on juudid ja paganad, vabad ja orjad ühendatud ühisesse osadusse, Jumala ees võrdseteks. Tema tegusid ei mõjutanud ükski poliitiline probleem. Ta ei teinud vahet lähedastel ja võõrastel, sõpradel ja vaenlastel. Tema südamel oli hing, kes janunes eluvee järele. Tt 13.4
Ta ei möödunud ühestki inimesest kui väärtusetust, vaid püüdis iga hinge tervistada. Ükskõik missuguses seltskonnas Ta viibis, esitas Ta õppetunni, mis oli ajale ja asjaoludele kohane. Iga kord, kui inimesed oma kaasinimesi hooletusse jätsid või haavasid, teadvustas Ta aina enam nende vajadust Tema jumalik-inimliku kaastunde järele. Ta püüdis lootusega innustada kõige karmimaid ja vähetõotavamaid, andes neile tõotuse, et nad võivad saada veatuks ja puhtaks ning omandada niisuguse iseloomu, mis näitaks selgelt, et nad on Jumala lapsed. Tt 13.5
Sageli kohtas Jeesus neid, kes olid Saatana juhtimisel all ning kel polnud jõudu tema köidikutest vabaneda. Niisugustele — heidutatutele, haigetele, kiustatutele, langenutele — kõneles Jeesus kõige õrnema kaastunde sõnu, sõnu, mida oli vaja ja mida mõisteti. Ta kohtas ka neid, kes võitlesid hingevaenlasega otseselt. Neid julgustas Ta vastu pidama, tõotades neile võitu, sest Jumala inglid on nende kõrval ja aitavad neil võita. Tt 14.1
Jeesus istus tölnerite lauas aukülalisena, näidates kaastunde ja seltskondliku lahkusega, et Ta tunnustas inimväärikust, ning inimesed igatsesid olla Tema usalduse väärilised. Tema sõnad langesid inimsüdametesse õnnistava, elu andva väega. Virgusid uued ajed ja neile ühiskonna heidikutele avanes võimalus uueks eluks. Tt 14.2
Kuigi Jeesus oli juut, suhtles Ta vabalt samaarlastega ega pidanud variserlikke kombeid millekski. Nende eelarvamustest hoolimata kasutas Jeesus nende põlatud inimeste külalislahkust. Ta magas nende katuse all, sõi nendega ühes lauas — võttes osa nende kätega valmistatud ja serveeritud toidust -, õpetas nende tänavatel ning kohtles neid äärmise lahkuse ja viisakusega. Sel ajal, kui Ta köitis nende südameid inimliku kaastundega, tõi Tema jumalik arm neile pääste, mille juudid tagasi lükkasid. Tt 14.3