Siiski ei kõrvaldanud need meetmed vaesust täielikult. Jumala eesmärk ei olnud, et vaesus täiesti otsa lõppeks. See on üks Tema vahenditest iseloomu arendamisel. “Sest vaeseid,” ütleb Ta, “ei puudu maal kunagi. Seepärast ma käsin sind ja ütlen: Ava heldesti oma käsi oma vennale, hädalisele ja vaesele oma maal.” (5Ms 15:11) Tt 122.1
“Kui su keskel on mõni vaene, keegi su vendadest mõnes su väravaist sinu maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab, siis ära tee oma südant kõvaks ja ära sule kätt oma vaese venna eest, vaid ava temale heldesti oma käsi ja laena temale meelsasti, mida ta vajab.” (5Ms 15:7, 8) Tt 122.2
“Kui su vend jääb kehvaks ja ta jõud väsib su kõrval, siis toeta teda, ta elagu su juures nagu võõras või majaline.” (3Ms 25:35) Tt 122.3
“Kui te lõikate oma maa vilja, siis ära lõika oma põlluääri sootuks, ja ära nopi üles, mida su lõikuse järelt saaks noppida.” “Kui sa lõikust kogud oma põllult ja unustad põllule ühe vihu, siis ära mine tagasi seda võtma ... Kui sa raputad oma õlipuud, siis pärast ära otsi oksi läbi ... Kui sa koristad oma viinamäge, siis ära lase järel noppida; see jäägu võõrale, vaeslapsele ja lesknaisele.” (3Ms 19:9; 5Ms 24:19-21) Tt 122.4
Keegi ei pea kartma, et ta satub heldekäelisuse tõttu puudusesse. Jumala käskudele kuuletumise tulemuseks on kindlasti heaolu. “Sest selle asja pärast õnnistab sind Issand, su Jumal, kõigis su töödes ja kõiges, mille külge sa oma käed paned.” “Sa võid laenata paljudele rahvastele, sa ise aga ei tarvitse laenata, ja sa valitsed paljude rahvaste üle, aga nemad ei valitse sinu üle.” (5Ms 15:10, 6) Tt 122.5