Lesed ja orvud on Issanda erilise hoolitsuse objektid. Tt 134.1
“Ta on vaeslaste isa
ja lesknaiste asjaajaja,
Jumal oma pühas elamus.”
“Sest sinu Looja on su mees,
vägede Issand on tema nimi;
sinu lunastaja on Iisraeli Püha,
teda nimetatakse kogu maailma Jumalaks.”
“Jäta oma vaeslapsed minu elatada
ja su lesknaised lootku minu peale.” (Ps 68:6; Js 54:5; Jr 49:11) Tt 134.2
Paljud isad, keda on oma armsate juurest ära kutsutud, on läinud puhkama usus Jumala tõotusse hoolitseda nende eest. Issand hoolitseb leskede ja orbude eest, mitte ime kaudu mannat taevast ega kaarnate kaudu toitu saates, vaid ime kaudu inimsüdames, ajades välja isekuse ja avades Kristuse-sarnase armastuse allikad. Vaevatud ja lähedase kaotanud inimesed annab Jumal oma järgijatele kui väärtusliku vara. Neil on kõige suurem õigus meie kaastundele. Tt 134.3
Kodud, kus on elumugavused, rikkaliku saagiga täidetud salved ja varaaidad, laohooned, mis on täis rõivakaupa ning varakambrid kulla ja hõbedaga — kõik need on Jumal varustanud vahenditega nende abivajajate ülalpidamiseks. Ta kutsub meid üles olema Tema helduse kanalid. Tt 134.4
Paljud lesestunud emad, kelle lapsed on isata, püüavad vapralt oma topeltkoormat kanda, töötades sageli üle oma jõu, et hoida lapsi enda juures ja täita nende vajadused. Neil on laste õpetamiseks ja juhendamiseks vähe aega, vähe võimalusi ümbritseda neid mõjudega, mis nende elu helgemaks muudaks. Need emad vajavad julgustust, kaastunnet ja käegakatsutavat abi. Tt 134.5
Jumal kutsub meid üles asendama neile lastele, nii palju kui suudame, isaliku hoolitsuse puudumist. Selmet eemal seista ning kaevata nende vigade üle ja probleemide üle, mida nad võivad põhjustada, aita neid igal võimalikul moel. Püüa murest murtud ema abistada. Kergenda tema koormaid. Tt 134.6
Siis on veel hulga lapsi, kes on üleüldse vanemlikust juhendusest ja kristliku kodu pehmendavast mõjust ilma jäänud. Avagu kristlased neile abitutele oma süda ja kodu. Tööd, mille Jumal on neile isiklikuks kohustuseks andnud, ei tohi üle anda mingile heategevuslikule institutsioonile või jätta maailma juhusliku heategevuse hoolde. Kui lastel ei ole sugulasi, kes suudaksid nende eest hoolitseda, siis andku koguduseliikmed neile kodu. Tema, kes meid tegi, määras, et peaksime olema perekondadesse ühendatud ning lapse iseloom areneb kõige paremini kristliku kodu armastavas õhustikus. Tt 135.1
Paljud, kel pole oma lapsi, võivad teha head tööd teiste laste eest hoolitsedes. Selmet pühendada tähelepanu ja pillavat kiindumust mõistmatutele lemmikloomadele, pööraku nad tähelepanu väikestele lastele, kelle iseloomu nad võivad jumaliku sarnasuse järgi kujundada. Suuna oma armastus inimperekonna kodututele liikmetele. Vaata, kui paljusid neist lastest suudad sa hoolitsuses ja Issanda manitsuses üles kasvatada. Paljud saavad niimoodi ise suurt kasu. Tt 135.2