“Vaeseid on teie juures ju alati,” ütles Kristus, “ning kui te tahate, võite teha neile head — mind aga ei ole teil alati.” “Jumala ja Isa silmis puhas ja laitmatu jumalateenistus on käia vaatamas vaeslapsi ja lesknaisi nende viletsuses ja hoida iseennast maailma poolt määrimata.” (Mk 14:7; 1:27) Tt 136.3
Kristus paneb end Tema järelkäijaks nimetavate inimeste hulka abituid ja vaeseid, kes sõltuvad nende hoolitsusest, selleks et neid läbi katsuda. Tema abivajavaid lapsi armastades ja teenides tõestame, et meie armastus Tema vastu on tõeline. Abivajajate hooletusse jätmine näitab, et oleme valejüngrid ega tunne Kristust ja Tema armastust. Tt 136.4
Kui on tehtud kõik, mis võimalik, et hankida orbudele kodud peredes, jääb siiski veel palju neid, kes vajavad hoolitsust. Paljud neist on saanud halva pärandi. Nad on vähetõotavad, ebameeldivad, pahelised, kuid nad on Kristuse verega ostetud ning Tema silmis sama väärtuslikud nagu meie enda lapsed. Kui neile ei sirutata abistavat kätt, siis kasvavad nad üles teadmatuses ning triivivad pahedesse ja kuritegevusse. Paljusid neist lastest saaks orbudekodude tööga päästa. Tt 136.5
Niisugused institutsioonid tuleb ülima tõhususe saavutamiseks kujundada võimalikult kristliku kodu sarnaseks. Suurte asutuste asemel, kuhu koguneb suur hulk, olgu eri paikades väikesed asutused. Suure linna lähedal olemise asemel peaksid need olema maakohas, kus saaks hankida harimiseks maad ning lapsed puutuksid kokku loodusega ja saaksid kasulikku ametiõpet. Tt 137.1
Niisuguse kodu eest peavad vastutama mehed ja naised, kes on suuremeelsed, haritud ja ennastohverdavad, mehed ja naised, kes võtavad töö ette armastusest Kristuse vastu ja kasvatavad lapsi Temale. Niisuguse hoole all võivad paljud kodutud ja hüljatud saada kasulikeks ühiskonnaliikmeteks, tuua Kristusele au ja aidata omakorda teisi. Tt 137.2
Paljud põlgavad kokkuhoidu, ajades selle segi ihnsuse ja kitsidusega. Kuid kokkuhoid sobib kokku kõige suurema heldekäelisusega. Õigupoolest ei saa ilma kokkuhoiuta olla tõelist heldekäelisust. Me peame säästma, et võiksime anda. Tt 137.3
Mitte keegi ei saa tegeleda tõelise heategevusega ilma ennast salgamata. Ainult lihtsa, ennastsalgava ja hoolika kokkuhoiuga on meil võimalik teha tööd, mille on Kristus meile kui oma esindajatele määranud. Meie südamest tuleb kõrvaldada uhkus ja ilmalik auahnus. Kogu meie töös peab rakenduma omakasupüüdmatuse põhimõte, mis ilmnes Kristuse elus. Meie kodu seintele, piltidele ja sisustusele peab olema kirjutatud: “Too oma kotta viletsad kodutud!” Meie riidekappidesse peaks olema kui Jumala sõrmega kirjutatud “Riieta alastiolijat!” Söögitoas, rikkalikult toiduga kaetud laual, peaks olema kiri: “Murra oma leiba näljasele!” (Js 58:7) Tt 137.4
Meie ees on avatud tuhanded kasulikkuse uksed. Tihti kurdame kasutada olevate vahendite nappuse üle, aga kui kristlastel oleks tõesti tõsi taga, suudaksid nad vahendeid paljundada tuhat korda. Isekus ja enesehellitamine tõkestavad tee meie kasulikkusele. Tt 137.5
Kui palju vahendeid kulutatakse asjadele, mis on pelgalt iidolid, asjadele, mis tõmbavad endale mõtted, aja ja jõu, mida tuleks kasutada kõrgemaks otstarbeks! Kuipalju raha kulutatakse kallitele majadele ja mööblile, isekatele lõbustustele, luksuslikule ja ebatervislikule toidule, kahjulikele naudingutele! Kui palju raisatakse kingitustele, millest ei tule kellelegi kasu! End kristlaseks nimetavad inimesed kulutavad tänapäeval tarbetutele, sageli kahjulikele asjadele rohkem, palju kordi rohkem, kui nad kulutavad selleks, et püüda päästa hingi kiusaja käest. Tt 138.1
Paljud, kes nimetavad end kristlaseks, kulutavad riietele nii palju, et neil pole midagi tagavaraks teiste vajaduste jaoks. Nad arvavad, et neil peavad olema hinnalised ehted ja kallid riided, hoolimata nende vajadustest, kes suudavad suurte raskustega hankida endale kõige lihtsama riietuse. Tt 138.2
Mu õed, kui te oma riietumisviisi viiksite Piiblis antud juhtnööridega vastavusse, siis oleks teil küllaldaselt seda, millega oma vaesemaid õdesid aidata. Teil poleks üksnes vahendeid, vaid ka aega. Tihti on seda kõige enam vaja. Palju on neid, keda võiksid aidata soovituste, peenetundelisuse ja vilumusega. Näita neile, kuidas lihtsalt, ent maitsekalt riietuda. Paljud naised jäävad Jumala kojast eemale seepärast, et nende kulunud, halvasti istuvad rõivad on silmatorkavas kontrastis teiste riietega. Paljud tundlikud hinged kannavad selle kontrasti tõttu südames valusa alanduse tunnet. Ning seetõttu on paljud hakanud kahtlema religiooni tõelisuses ja nende süda kivineb evangeeliumi suhtes. Tt 138.3
Kristus käsib: “Koguge ülejäänud palakesed kokku, et midagi ei läheks raisku.” Sel ajal kui iga päev hukkuvad tuhanded näljahäda, verevalamise, tulekahjude ja haiguste tõttu, peab iga inimesearmastaja hoolitsema selle eest, et ei raisatakse ega kasutatakse asjatult midagi, millega saaks inimestele kasu tuua. Tt 138.4
Vale on raisata aega, vale on raisata mõtteid. Me kaotame iga hetke, mille pühendame omakasu otsimisele. Kui iga hetk oleks väärtustatud ja õigesti kasutatud, siis oleks meil aega kõigeks, mida on vaja teha enda või maailma heaks. Otsigu iga kristlane raha kulutamisel ning aja, jõu ja võimaluste kasutamisel Jumala juhtimist. “Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.” (Jk 1:5) Tt 138.5