Rooma tsentuurio Korneelius oli jõukas mees ja kõrgemast soost. Tema positsioon oli usaldusväärne ja austav. Sünnilt, kasvatuselt ja hariduselt pagan, oli juutidega kokku puutudes õppinud tundma tõelist Jumalat ning ta teenis Teda, näidates oma usu siirust kaastundega vaeste vastu. “Ta jagas rahvale palju almuseid ja palus alati Jumalat.” (Ap 10:2) Tt 140.1
Korneelius ei tundnud evangeeliumi, nagu see avaldus Kristuse elus ja surmas, ning Jumal saatis talle sõnumi otse taevast ja teise sõnumiga saatis apostel Peetruse teda külastama ja õpetama. Korneelius ei olnud juudi kogudusega ühinenud, sest rabid oleksid teda pidanud paganaks ja roojaseks, kuid Jumal nägi tema südame siirust ja saatis oma trooni juurest käskjalad koos maapealse teenijaga, et õpetada evangeeliumi sellele Rooma ametnikule. Tt 140.2
Samamoodi otsib Jumal tänapäeval hingi nii kõrgete kui ka madalate hulgast. Paljud on nagu Korneelius — mehed, keda Jumal soovib oma kogudusega liita. Nad elavad Issanda rahvale kaasa. Kuid sidemed, mis seovad neid maailmaga, hoiavad neid kõvasti kinni. Neil meestel on vaja moraalset julgust, et võtta vastu madalal positsioonil olevatega sama seisukoht. Nende hingede nimel, kes on oma vastutuse ja seoste tõttu suures ohus, tuleb teha erilisi jõupingutusi. Tt 140.3
Palju on räägitud meie kohustustest hooletusse jäetud vaeste suhtes, kas ei tuleks samasugust tähelepanu pöörata ka hooletusse jäetud rikastele? Paljud peavad seda inimklassi lootusetuks ning nad ei tee suurt midagi, et avada nende silmad, kes maise hiilguse särast pimestatult ja nüristatult on igaviku oma arvepidamisest välja jätnud. Tuhanded jõukad inimesed on läinud hauda hoiatust saamata. Aga kuigi nad võivad paista ükskõiksed, on rikaste hulgas palju koormatud hingi. “Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha, ja tulust, kes armastab rikkust.” See, kes ütleb kalleimale kullale: “Ma usaldan sind!”, on “salanud Jumala, kes on ülal”. “Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda, sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti tasumata.” (Kg 5:9; Ii 31:24, 28; Ps 49:8, 9) Tt 140.4
Varandus ja ilmalik au ei suuda hinge rahuldada. Paljud rikaste hulgas igatsevad mingit jumalikku kinnitust, mingit vaimulikku lootust. Paljud igatsevad midagi, mis lõpetaks nende sihitu elu üksluisuse. Paljud tunnevad teenistuselus vajadust millegi järele, mida neil ei ole. Neist vähesed käivad kirikus, sest nad tunnevad, et sellest on vähe kasu. Õpetus, mida nad kuulevad, ei puuduta nende südant. Kas me ei peaks esitama neile isiklikku üleskutset? Tt 141.1
Puuduse ja patu ohvrite hulgas on neid, kes kord olid jõukad. Eri ametitest ja seisusest inimesed on jäänud alla maailma rüvetusele, alkoholi tarbimisele ja himude rahuldamisele ning andnud kiusatusele järele. Kui need langenud vajavad kaastunnet ja abi, kas ei peaks me samasugust tähelepanu pöörama neile, kes ei ole veel neisse sügavustesse jõudnud, kuid kelle jalad astuvad samal rajal? Tt 141.2
Tuhanded usaldusväärsetel ja austavatel positsioonidel olevad inimesed hellitavad harjumusi, mis hävitavad hinge ja ihu. Evangeeliumikuulutajad, riigimehed, kirjanikud, jõukad ja andekad inimesed, tohutute äriliste võimete ja kasuliku mõjuga inimesed on surmaohus, sest nad ei näe enesevalitsemise vajadust kõigis asjus. Nende tähelepanu on vaja pöörata karskuse põhimõtetele, mitte kitsarinnalisel ega meelevaldsel moel, vaid Jumal suure eesmärgi valguses inimkonnale. Kui tõelise karskuse põhimõtteid niiviisi nende ette asetada, on kõrgemates klassides palju neid, kes nende väärtust tunnistaksid ja võtaksid need siiralt vastu. Tt 141.3
Me peame näitama neile inimestele kahjulike naudingute tagajärgi füüsilise, vaimse ja moraalse jõu vähenemise näol. Aita neil mõista oma vastutust Jumala andide majapidajana. Näita neile seda head, mida nad võiksid teha rahaga, mille nad praegu kulutavad sellele, mis ainult kahjustab. Paku välja täieliku karskuse tõotus, paludes, et raha, mis muidu kuluks alkoholile, tubakale või sarnastele naudingutele, saaks eraldatud haigete vaeste olukorra leevendamiseks või laste ja noorte õpetamiseks maailmas kasulik olema. Niisugust üleskutset ei keeldu just paljud kuulamast. Tt 142.1
Rikastel on eriti veel üks oht ja ka siin on meditsiinimisjonäri tööpõld. Hulgad, kes on maailmas edukad ja kes iial ei lasku pahede tavaliste vormideni, satuvad ometi hävingusse varandusearmastuse tõttu. Kõige raskem ei ole kanda tühja karikat, vaid karikat, mis on ääreni täis. Seda tuleb kõige hoolikamalt tasakaalus hoida. Häda ja ebaõnn toovad pettumust ja muret, kuid jõukus on see, mis on vaimulikule elule kõige ohtlikum. Tt 142.2
Neid, kes kannatavad saatuselöökide all, esitab põõsas, mida Mooses nägi kõrbes põlevat, kuid mis ei põlenud ära. Issanda ingel oli põõsas. Samamoodi on Nähtamatu ligioleku sära meiega puuduses ja hädas meid lohutamas ning toetamas. Sageli palutakse palvetada nende eest, kes kannatavad haiguse või ebaõnne tõttu, kuid meie palveid vajavad enim inimesed, kellele on usaldatud heaolu ja mõjuvõim. Tt 142.3
Alanduseorus, kus inimesed tunnevad oma vajadust ja nende sammud sõltuvad Jumalast, on suhteliselt ohutu. Kuid inimesed, kes seisaksid nagu kõrgel mäetipul ning kel arvatakse oma positsiooni tõttu olevat palju tarkust — need on suurimas ohus. Kui need inimesed ei pane oma usaldust Jumalale, siis langevad nad kindlasti. Tt 142.4
Piibel ei mõista ühtki inimest hukka rikas olemise pärast, kui ta on oma varanduse ausalt soetanud. Mitte raha, vaid rahaarmastus on kõige kurja juur. Jumal on see, kes annab inimestele võime saada rikkaks, ning selle käes, kes tegutseb Jumala majapidajana, kasutades oma vahendeid omakasupüüdmatult, on rikkus õnnistuseks nii selle omanikule kui ka maailmale. Kuid paljud muutuvad oma ilmaliku varanduse huvidesse haaratult tundetuks Jumala nõudmiste ja kaasinimest vajaduste suhtes. Nad peavad jõukust iseenda austamise vahendiks. Nad lisavad majale maja, maale maa, täidavad oma kodu luksusega, samal ajal kui kõikjal nende ümber on inimesed viletsuses ja kuritegevuses, haigustes ja suremas. Need, kes niiviisi pühendavad oma elu enese teenimisele, arendavad endas mitte Jumala, vaid kuradi omadusi. Tt 142.5
Need inimesed vajavad evangeeliumi. Nende pilk tuleb pöörata materiaalsete asjade kaduvuselt vaatama jääva varanduse väärtuslikkusele. Nad peavad õppima andmisrõõmu, Jumala kaastööliseks olemise õnnistatust. Tt 143.1
Jumala korraldus on: “Neid, kes on nüüdsel ajal rikkad, käsi, et nad ei oleks ülbed ega loodaks ebakindlale rikkusele, vaid Jumalale, kes valmistab meile kõike rikkalikult maitsmiseks; käsi neil teha head, saada rikkaks headelt tegudelt, olla lahke ja helde käega, talletades enesele vara heaks aluskiviks tuleviku tarvis, et haarata kinni tõelisest elust.” (1Tm 6:17-19) Tt 143.2
Jõukaid, maailma armastavaid ja maailma teenivaid hingi ei saa Kristuse juurde tõmmata hooletu, juhusliku puudutusega. Neile inimestele on tihtipeale kõige keerulisem ligi pääseda. Nende nimel peavad isiklikult pingutama misjonivaimuga täidetud inimesed, need, kes ei lakka töötamast ega muutu araks. Tt 143.3
Mõned on eriti sobilikud kõrgemate klasside jaoks töötama. Need peavad paluma Jumalalt tarkust, kuidas nende inimesteni jõuda, mitte olla üksnes nende juhututtavad, vaid isikliku pingutuse ja elava usuga äratada nende hinge vajadusi, juhtida neid tundma tõde, nii nagu see on Kristuses. Tt 143.4
Paljud oletavad, et kõrgemate klassideni jõudmiseks tuleb omaks võtta eluviis ja töömeetod, mis sobiks nende nõudliku maitsega. Arvatakse, et oluline on jõukas välimus, kallid ehitised, hinnalised riided, saatjaskond ja ilmalikele tavadele vastav ümbrus, moeka seltskonna kunstlik sära, klassikaline kultuur. See on vale. Ilmalik teguviis ei ole Jumala moodus kõrgemate klassideni jõudmiseks. Tagajärjekalt jõuab nendeni Kristuse evangeeliumi järjekindel, omakasupüüdmatu esitamine. Tt 143.5
Apostel Pauluse kogemus Ateena filosoofidega kohtumisel on meile õppetund. Areopaagi konsiiliumi ees evangeeliumi esitades vastas Paulus loogikale loogikaga, teadusele teadusega, filosoofiale filosoofiaga. Kõige arukamad kuulajad olid hämmastunud ja vaikisid. Tema sõnu ei saanud kummutada. Kuid pingutus kandis vähe vilja. Evangeeliumi võtsid vastu vähesed. Siitpeale võttis Paulus omaks teistsuguse töömeetodi. Ta vältis keerulisi väitlusi ja teooriate üle vaidlemist ning näitas lihtsalt meestele ja naistele Kristust kui patuste Päästjat. Kirjutades korintlastele oma tööst nende keskel, ütles ta: Tt 144.1
“Kui ma teie juurde tulin, vennad, ei tulnud ma eriti üleva kõne või tarkusega kuulutama teile Jumala saladust. Sest ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesusest Kristusest ja temast kui ristilöödust. ... Mu kõne ja mu kuulutus ei püüdnud veenda tarkusega, vaid Vaimu ja väe osutamisega, et teie usk ei oleks inimlikus tarkuses, vaid Jumala väes.” (1Kr 2:1-5) Tt 144.2
Kirjas roomlastele ütleb ta taas: Tt 144.3
“Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele.” (Rm 1:16) Tt 144.4
Kandku need, kes kõrgemate klasside heaks töötavad, endas tõelist väärikust, pidades meeles, et nende kaaslasteks on inglid. Olgu nende mõistuse ja südame varakamber täidetud sellega, mis “on kirjutatud”. Riputa mõistuse ruumidesse Kristuse kallid sõnad. Neid tuleb pidada väärtuslikumaks kui kulda ja hõbedat. Tt 144.5
Kristus ütles, et lihtsam on kaamelil läbi nõelasilma minna kui rikkal inimesel Jumala riiki pääseda. Selle inimklassiga töötamisel esineb palju heidutavat ja südant kurvastavat. Kuid Jumalal on kõik võimalik. Ta suudab tegutseda ja tegutseb inimtööriistade kaudu nende inimeste mõistuses, kelle elu on pühendatud raha hankimisele. Tt 144.6
Tõeliseks pöördumiseks on vaja imesid, imesid, mida praegu ei märgata. Maailma tähtsaimad inimesed ei käi Jumala imettegevale väele üle jõu. Kui need, kes on Tema kaastöölised, täidavad oma kohust vapralt ja ustavalt, siis pöörab Jumal inimesi, kes on vastutavatel kohtadel, arukaid ja mõjuvõimsaid inimesi. Püha Vaimu väe kaudu juhitakse paljud jumalikke põhimõtteid vastu võtma. Tt 144.7
Kui tehakse selgeks, et Issand ootab, et nad Tema esindajatena leevendaksid inimkonna kannatusi, vastavad paljud ning annavad oma vahendid ja kaastunde vaeste hüvanguks. Kui nende mõistus niiviisi isekatest huvidest eemale tõmmatakse, annavad paljud end Kristusele. Nad ühinevad oma mõjukate talentide ja vahenditega rõõmsalt heategevustöös tagasihoidlike misjonäridega, kes olid Jumala tööriistad nende pöördumisel. Maise varanduse õige kasutamisega muretsevad nad enesele “kahanematu aarde taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas” Tt 145.1
Kristuse poole pöördunult saavad paljudest neist tööriistad Jumala käes, tegutsemaks teiste heaks oma klassis. Nad tunnevad, et peavad levitama evangeeliumi neile, kes on teinud endale kõige tähtsamaks selle maailma. Aeg ja raha pühendatakse Jumalale, andekus ja mõjuvõim pühendatakse Kristusele hingede päästmise tööks. Tt 145.2
Alles igavikus selgub, mida saavutati seda tüüpi teenimistööga — kui palju kahtlustest vaevatud ning ilmalikkusest ja rahutusest väsinud hingi toodi suure Taastaja juurde, kes igatseb päästa kõiki, kes Tema juurde tulevad. Kristus on ülestõusnud Päästja ja Tema tiibade all on paranemine. Tt 145.3