Go to full page →

Isahluko 33—Inkohliso Enkulu Yakuqala. IEP 531

Kusukela embalini yomuntu yakuqala emhlabeni, uSathane waqala imizamo yakhe yokudukisa uluntu. Yena owayesungule ukuhlamuka ezulwini wafisa ukuthi izidalwa zasemhlabeni sibambane laye empini yakhe yokulwisana lombuso kaNkulunkulu. UAdam loEva babephila phakathi kwenjabulo yokulandela umthetho kaNkulunkulu, njalo impilo yabo yayiyibufakazi obabuphikisa amazwi kaSathane ayewakhulume ezulwini, awokuthi umlayo kaNkulunkulu wawuncindezela njalo wawuphikisana lenhlalakahle yezidalwa zakhe. Njalo umona kaSathane wakhula ngamandla nxa wayebona umuzi wokuthula owawulungiselwe laba bobabili. Wazimisela ukuthi wayezabangela ukuwa kwabo ezitshela ukuthi ngemva kokubahlukanisa loNkulunkulu wayezabafaka ngaphansi kwamandla wakhe njalo wayezathumba umhlaba ayakhe kuwo umbuso akhe owawuzaphikisana loNkulunkulu. {GC 531.1} IEP 531.1

Ngabe uSathane wayeziveze ngesimo sakhe seqiniso, wayengeke enelise ukubalinga, ngoba uAdamu loEva babexwayisiwe ngesitha lesi esiyingozi, kodwa wasebenza ebunyameni, wafihla injongo yakhe, ukwenzela ukuthi aphumelelise iqhinga lakhe. Wasebenzisa inyoka, ngalesi isikhathi eyayiyisidalwa esihle kakhulu, wafika kuEva wathi: “Impela uNkulunkulu watsho yini ukuthi, lingadli okwezihlahla zasensimini na?” Genesisi 3:1. Ngabe uEva wayezibambile wangangeni phakathi kwempikiswano lomlingi, wayezabe ephephile, kodwa waqala ukukhuluma laye wawela phakathi kwemijibila yakhe. Lalamuhla uSathane unqoba abanengi ngendlela efanayo. Bayathandabuza njalo baphikise lokho okufunwa nguNkulunkulu, njalo kulokuthi balandele imilayo kaJehova, bona bamukela imfundiso zabantu eziyizo ezigoqela amaqhinga kaSathane. {GC 531.2} IEP 531.2

“Owesifazana wathi enyokeni, singadla izithelo zezihlahla zasensimini, kodwa ngesithelo zesihlahla esiphakathi kwensimu uNkulunkulu wathi, lingazidli, lingazithinti ukuba lingafi. Inyoka yathi kowesifazana kaliyikufa. Ngoba uNkulunkulu uyazi ukuthi mhla lizidlayo, amehlo enu azavuleka, libe njengoNkulunkulu, likwazi konke okuhle lokubi.” Genesisi 13:2-5. Wamtshela ukuthi babezakuba njengoNkulunkulu, bebelokuhlakanipha okwedlula lokho ababelakho njalo benelise ukufinyelela izinga eliphezulu lokuphila. UEva wavumela isilingo lesi, njalo ngokusebenzisa indonsela yakhe, uAdamu laye waholelwa esonweni. Bamukela amazwi enyoka, awokuthi uNkulunkulu wayengatsho lokho ayekutshilo, bathandabuza uMdali wabo njalo banakana ukuthi wayenyathezela inkululeko yabo njalo babezathola inhlakanipho enkulu lokuphakama ngesenzo sokwephula kwabo umthetho wakhe. {GC 532.1} IEP 532.1

Kodwa yiphi ingcazelo uAdamu ngemva kokona kwakhe ayifumanayo eyayimelwe ngamazwi athi, “Ngalolosuku elizakudla khona lizakufa impela”? Wathola yini ukuthi ayesitsho lokho uSathane ayebangele ukuthi bakukholwe, ukuthi wayezangeniswa ezingeni eliphezulu lokuphila? Ngabe kwakunjalo kwakuzaba lenzuzo enkulu ababezayithola ngokwephula umlayo kaNkulunkulu, njalo uSathane weyezakuba ngumkhululi woluntu. Kodwa uAdamu kazange athole ukuthi lokhu kwakungumutsho wamazwi ayekhulunywe nguMdali. UNkulunkulu wayetshilo ukuthi njengesigwebo sokona, umuntu kwakumele abuyele emhlabathini lapho ayephume khona: “Ngoba ungumhlabathi, uzabuyela emhlabathini.” Genesisi 3:19. Amazwi kaSathane, “Amehlo wenu azavulwa,” agcwaliseka ngokuthi: Ngemva kokona kukaAdamu loEva, amehlo wabo avulwa ukuthi bazwisise ububi, baqala ukwazi isono, njalo banambitha isithelo esibabayo sokona kwabo. {GC 532.2} IEP 532.2

Enkabeni yensimu yaseEdeni kwakulesihlahla sokuphila, esasilezithelo ezilamandla wokunika impilo enguphakade. Ngabe uAdamu wayeqhubeke ngokulandela intando kaNkulunkulu, wayezaqhubeka elemvumo yokudla isithelo lesi njalo wayezenelisa ukuphila iphakade. Kodwa ngemva kokona kwakhe, kwasekumele amukele ukufa. Isigwebo esithi, “Ngoba ungumhlabathi, uzabuyela emhlabathini,” sikhomba ukutshabalaliswa kwempilo. {GC 532.3} IEP 532.3

Impilo ephakade eyayithenjiswe umuntu kuphela nxa wayelandele imilayo kaNkulunkulu yaseyisusiwe ngenxa yokona. UAdamu wayengeke adlulisela kunzalo yakhe lokho ayengaselakho yena, njalo kwakungasela themba ebantwini ngemva kokuwa kwabo, ngabe uNkulunkulu wayenganikelanga iNdodana yakhe, eyabangela ukuthi benelise ukufinyelela impilo ephakade ngaye. “Njengalokho ukufa kwabehlela bonke abantu ngoba bonke bonile,” UKrestu “waletha ekukhanyeni ukuphila lokungabhubhi ngevangeli.” Roma 5:12; 2 Timothi 1:10. Njalo kuphela ngoKrestu yikho impilo ephakade etholakala khona. UJesu wathi: “Yena okholwa eNdodaneni ulokuphila okungapheliyo, kodwa yena ongakholwayo eNdodaneni kayikubona ukuphila kodwa ulaka lukaNkulunkulu luhlezi phezu kwakhe.” Johane 3:36. Wonke umuntu ulethuba lokufumana isipho lesi esiligugu kangaka kuphela nxa elandela imilayo kaNkulunkulu. Bonke “abathi ngesineke bafune inkazimulo lodumo lokungabhubhi ngokwenza imisebenzi emihle, uzakubanika ukuphila okungapheliyo.” Roma 2:7. {GC 533.1} IEP 533.1

Umkhohlisi omkhulu nguye yedwa owathembisa uAdamu impilo engapheliyo ngokwephula imilayo kaNkulunkulu. Njalo lamazwi akhulunywa yinyoka kuEva athi: “Kaliyikufa” aba yintshumayelo yakuqala eyatshunyayelwa ngemfundiso yokuthi umphefumulo womuntu awufi. Kodwa amazwi lawa, ayevela emlonyeni kaSathane uqobo lwakhe, atshunyayelwa njengeqiniso emabandleni amaKrestu lamhlanje njalo amukelwa kalula ngendlela efananayo amukelwa ngayo ngabazali bethu bakuqala. Isigwebo esivela ezulwini esithi, “Umphefumulo owonayo uzakufa” (Hezekeli 18:20), senziwa ukuthi sitsho ukuthi: Umphefumulo owonayo awusoze ufe, kodwa uzaphila inaphakade. Kuyamangalisa ukuthi abantu babambelela emazwini kaSathane njalo bakhetha ukungakholwa amazwi kaNkulunkulu. {GC 533.2} IEP 533.2

Ngabe umuntu ngemva kokuwa kwakhe wayevunyelwe ukudla isihlahla sokuphila wayezanelisa ukwamukela impilo engapheliyo, ngale indlela isono sasizabakhona kuze kube nini nini. Kodwa ingilosi ezazilenkemba yelangabi zavikela “indlela eya esihlahleni sokuphila” (Genesisi 3:24), njalo akula loyedwa ophuma emulini kaAdamu oseke wavunyelwa ukuthi athabathe isithelo lesi esinika impilo. Ngakhoke asikho isoni esingaphila impilo engapheliyo. {GC 533.3} IEP 533.3

Kodwa ngemva kokuwa, uSathane watshela ingilosi zakhe ukuthi ziyenze yonke imizamo yokuletha imfundiso yokuthi umphefumulo ulamandla wokuphila kokuphela, njalo ngemva kokwenza ukuthi abantu bamukele amanga lawa, ingilosi zakhe zazizabakhokhelela ukuthi bacabange ukuthi isoni sasizaphila phakathi kosizi olungapheliyo. Ensukwini zalamuhla umkhohlisi ngenxa yokusebenzisa inceku zakhe, uveza uNkulunkulu njengombusi othanda ukuphindisela njalo olochuku, ufundisa ukuthi uphosela egehena bonke abangamjabulisiyo, njalo wenza ukuthi bamukele ulaka lwakhe, njalo lokuthi nxa besizwa ubuhlungu emalangabini, uMdali wabo ubakhangela ngentokozo njalo lokusuthiseka. {GC 534.1} IEP 534.1

Ngale indlela umkhohlisi ugqokisa uMdali ngezakhe izembatho. Uchuku luphuma kuSathane ngokwakhe. UNkulunkulu uluthando, konke akudalayo kwakumsulwa, kungcwele, njalo kukuhle, kwaze kwafika isikhathi lapho isono esalethwa ngumhlamuki omkhulu. USathane nguye olinga abantu ukuthi bone, njalo abesebabulala nxa esenelisa, njalo nxa eseqede ngabo, uyathokoza ngenxa yobubi ayabe sebulethile. Ngabe ubephiwe imvumo ubezabuthelela wonke umuntu abe ngaphansi kwakhe. Ngabe bekungasikho ukuthi amandla ezulu ayangenela, bekungasoke kube leyodwa indodana kumbe indodakazi kaAdamu ebizaphunyuka. {GC 534.2} IEP 534.2

USathane uzama ukunqoba abantu lamhlanje, njengoba wanqoba abazali bethu bakuqala ngosebenzisa iqhinga lokunyikinya ukholo lwabo kuMdali wabo njalo lokubahola ukuthi bathandabuze inhlakanipho yombuso wezulu njalo lokulunga kwemilayo yakhe. USathane lenceku zakhe baveza uNkulunkulu sengathi mubi okwedlula bona, ukwenzela ukuthi kubonakale sengathi mubi njalo lokuhlamuka kwabo kulungile. Umkhohlisi omkhulu uyazama ukubeka isimo sakhe sochuku phezu kaBaba wethu osezulwini, ukwenzela ukuthi kubonakale sengathi nguye umoniwa owaxotshwa ezulwini ngoba wayengakhothamelanga umbuso owawunyathezela amalungelo wakhe. Uveza phambi komhlaba inkululeko abangayikholisa ngaphansi kwakhe, nxa eyiqathanisa lobugqili obulethwa yimithetho kaJehova. Ngale indlela uyaphumelela ukulinga imphefumulo eminengi ukuthi yehlukane loNkulunkulu. {GC 534.3} IEP 534.3

Iphambene kangakanani lemizwa yethu yonke yothando leyesihawu, njalo lokuzwisisa esilakho mayelana lokulunga, imfundiso yokuthi abantu ababi abafileyo bayatshiswa ngomlilo endaweni okuthiwa yigehena kokuphela, ngenxa yezono abazenze empilweni emfitshane emhlabeni bayatshiswa kokuphela phambi kukaNkulunkulu. Loba kunjalo imfundiso leyi lokhe ifundiswa emabandleni amanengi. Esinye isikhwicamfundo kwezenkolo sathi: “Isenzo sokutshiswa kwabantu egehena sizayenza ukuthi abangcwele bathokoze kokuphela. Nxa bebona abanye abazelwe ngokwenyama njengabo besebuhlungwini, lokhu kuzabenza ukuthi benanzelele injabulo abaphila kiyo.” Omunye wasebenzisa amazwi athi: “Nxa isigwebo sokujeziswa sibekwa kokuphela phezu kwezidalwa okumele zamukele ulaka, intuthu yokutsha kwabo izahlala isenyuka phambi kwamehlo ezidalwa zomusa, bona kulokuthi bahlanganyele ebuhlungwini balabo abatshiswayo, bazakuthi, Amen, Aleluya! Idumiseni iNkosi!” {GC 535.1} IEP 535.1

Itholakala kuwaphi amakhosi elizwini likaNkulunkulu imfundiso leyi? Kambe abasindisiweyo ezulwini bazakhohlwa imizwa yabo yozwelo lesihawu, njalo lemizwa yomuntu wonke na? Imizwa leyi izaguqulwa ibe ngeyochuku na? Hatshi, hatshi, imfundiso leyi ayisiyo yencwadi kaNkulunkulu. Labo abafundisa imfundiso efana laleyi, bengaba ngamadoda aqeqetshileyo njalo acabanga ukuthi enza okuhle, kodwa iqiniso yikuthi badukiswe yikusebenza kukaSathane. Ubaholela ukuthi baguqule amazwi oMbhalo, belandele amazwi abonisa uchuku lwakhe, hatshi olutholakala kuMdali wethu. “Ngiyazifunga mina, kutsho iNkosi, kangithokozi ngokufa komubi, kodwa ngokuba omubi atshiye indlela yakhe aphile, tshiyanike, tshiyani indlela zenu ezimbi, ngoba lizafelani, lina bakoIsrayeli na?” Hezekeli 33:11. {GC 535.2} IEP 535.2

Ubezatholani uNkulunkulu nxa besingavuma ukuthi uyathokoza ngokubona abantu besitsha kokuphela, lokuthi uyajabula nxa esizwa ukukhala kobuhlungu kwalabo abafake emalangabini wegehena? Ukukhala kwabo kungaba kuyingoma emnandi endlebeni zalowo oLuthando olungapheliyo na? Kuyafundiswa ukuthi ukuhlupheka kwababi kubonisa ukuthi uNkulunkulu uzonda kangakanani isono, esiyiso esiphambanisa ukuthula komhlaba wonke. Khepha ukuthuka uNkulunkulu okungaka! Sekungathi isizatho sokuthi uNkulunkulu uzonda isono yiso esenza ukuthi isono siqhubeke sikhona. Ngoba nxa ulandela imfundiso yabantu laba, ukutshiswa kokuphela kungela themba lokuhawukelwa kwenza abatshiswayo bazonde kakhulu, baqale ukuthethisa njalo lokuqalekisa, ngokwenza njalo kufundiswa ukuthi bahlala besengeza amacala wabo. Ubukhosi bukaNkulunkulu abukhuliswa yikwekela ukuthi isono siphile kokuphela. {GC 536.1} IEP 536.1

Ayikho ingqondo yomuntu engenelisa ukulinganisa ubukhulu bobubi obulethwe yimfundiso leyi yokutshiswa kwabantu kokuphela. Inkolo yeBhayibhili egcwele, uthando, njalo lokulunga, lesihawu, yenzwa ukuthi ibemnyama ngenxa yemfundiso leyi yamanga. Nxa sikhangela indlela uSathane angcolisa ngayo isimo sikaNkulunkulu ngamanga, kuyasimangalisa yini ukuthi uMdali wethu uyesatshwa, njalo uyazondwa na? Umfanekiso kaNkulunkulu osabekayo osugcwele emhlabeni ngenxa yemfundiso ezitshunyayelwa emabandleni sezabangela ukuthi inkulungwane, yebo lezigidi zabantu ziphike ubukhona bakhe. {GC 536.2} IEP 536.2

Imfundiso yokutshiswa kokuphela ngeyinye yemfundiso zamanga ezigoqela iwayini yesinengiso seBhabhiloni, alinathisa izizwe zonke. (Sambulo 14:8; 17:2). Ukuthi abafundisi bakaKrestu labo bayamukela imfundiso leyi njalo bayayitshumayela kuyisimanga. Bayamukela ivela eRoma, ngendlela efanayo abamukela ngayo isabatha lamanga. Kuliqiniso ukuthi yafundiswa ngamadoda amsulwa njalo aphakemeyo, kodwa ukukhanya endabeni leyi kwakungakafiki kibo ngendlela osekufike ngayo kithi. Babelomlandu kuphela ngokukhanya okwakubehlele ngesikhathi sabo, thina silomlandu ngalokho okukhanyisa esikhathini sethu. Nxa siphambuka ebufakazini obuselizwini likaNkulunkulu, njalo samukele imfundiso zamanga ngoba okhokho bethu babezifundisa, siwela ngaphansi kwecala elibekwa phezu kweBhabhiloni, njalo sinatha iwayini lesinengiso sakhe. {GC 536.3} IEP 536.3

Kuxuku elikhulu elabantu abangamukeliyo imfundiso yokutshiswa okungapheliyo baholelwa ukuthi bamukele eyinye imfundiso yamanga. Bayananzelela ukuthi iBhayibhili liveza uNkulunkulu njengoMdali olothando njalo olesihawu, njalo kunzima ukuthi bakholwe ukuthi uzaphosela izidalwa zakhe emlilweni ongapheliyo wegehena. Kodwa ngenxa yokuthi bakholwa ukuthi umphefumulo uphila impilo engapheliyo, ababoni elinye iqiniso ngaphandle kokuthi wonke umuntu ekucineni uzasindiswa. Abanengi bakholwa ukuthi izixwayiso zeBhayibhili zinikelwe ukuthi zethusele abantu ukuthi benze okuhle, njalo azisoke zigcwaliseke. Ngale indlela isoni singaphila impilo yokuzithokozisa, singalandeli imilayo kaNkulunkulu, kodwa sibelethemba lokuthi uNkulunkulu uzasamukela embusweni wakhe. Imfundiso enje, eyenza sengathi yamukela umusa kaNkulunkulu, kodwa yona iphika ukulunga kwakhe, yenza ukuthi inhliziyo yenyama ijabule njalo iqinisa ababi ezonweni zabo. {GC 537.1} IEP 537.1

Ukwenzela ukuthi siveze indlela labo abakholwa ukuthi wonke umuntu uzasindiswa baphendulela njani amazwi eBhayibhili bezama ukuthi basekele imfundiso zabo, kuqakathekile ukuthi sisebenzise kuphela amazwi aphuma emlonyeni wabo. Emngcwabeni wejaha elalingakholwa njalo elalife engozini, umfundisi webandla elikholwa imfundiso leyi wafunda ivesi ekhuluma ngoDavida ethi: “Ngoba wayeseduduzekile ngokufa kukaAmnoni.” 2 Samuweli 13:39. {GC 537.2} IEP 537.2

“Ngihlala ngibuzwa,” watsho umtshumayeli, “ukuthi kuzakwenzakalani ngalabo abaphila emhlabeni phakathi kwesono, nxa besifa, phakathi kwempilo yobubi bengahlanjululwanga izembatho zabo, kumbe bafe ngendlela efana leyejaha leli esibuthene ngalo, bengazange bekholwe. Siyasuthiseka ngeBhayibhili, impendulo yalo izasixakululela inkinga leyi. UAmnoni wayeyisoni esikhulu, njalo wayengavumanga izono zakhe, wenzwa ukuthi anathe utshwala, njalo wathi esedakiwe wabulawa. UDavida wayengumprofethi kaNkulunkulu, kwakumele akwazi ukuthi kwakukubi kumbe kwakulungile ngoAmnoni embusweni ozayo. Kwaba yini akubonisayo? “Inhliziyo kaDavida yakhumbula uAbisalomu kakhulu, ngoba wayeseduduzekile ngokufa kukaAmnoni.” 2 Samuweli 13:39. {GC 537.3} IEP 537.3

“Kuyini esikuthola emazwini lawa? Ayisikho yini ukuthi ukutshiswa kokuphela kwakungekho enkolweni yakhe na? Ngakhoke siyananzelela njalo sithola ubufakazi obusekela imfundiso elothando eveza ukuthi ekucineni wonke umuntu uzahlanzwa njalo athole ukuphila. Waduduzeka nxa wayebona indodana yakhe isifile. Kungani kwakunjalo? Ngoba ngelihlo lesiprofethi wayelamandla okukhangela phambili empilweni yenkazimulo njalo wabona indodana leyi isisusiwe ezilingweni, isikhululiwe ebugqilini njalo yahlanjwa ebubini besono, njalo ngemva kwalokho seyenziwe yaba ngcwele njalo yamukelwa phakathi kwexuku lemimoya ethokozayo. Into eyodwa eyamduduzayo yayiyikuthi, ngokususwa esimeni lesi sesono njalo lokuhlupheka, indodana yakhe ayithandayo yaseyihambe endaweni lapho umphefumulo ophakemeyo kaMoya oNgcwele owawuzathelwa phezu komphefumulo wakhe omnyama, lapho ingqondo zakhe ezazivulelwa ukuhlakanipha kwasezulwini, lobuhle bothando olungapheliyo, ngale indlela eselungiswe ngesimo esingcwelisiweyo ukuba akholise ukuthula lobudlelwano bokuba zindlalifa zezulu.” {GC 538.1} IEP 538.1

“Emicabangweni leyi, siyabe sizwisiseka nxa sikholwa ukuthi ukusindiswa kwezulu akweyamanga ezenzweni esingazenza empilweni leyi, kumbe ekuguqulweni kwenhliziyo khathesi, kumbe kwesikukholwayo khathesi, kumbe enkolweni ethile emhlabeni.” {GC 538.2} IEP 538.2

Ngale indlela umuntu obizwa ngokuthi ngumfundisi kaKrestu, uphinda phinda amanga akhulunywa yinyoka ensimini yaseEdeni athi: “Kawuyikufa.” “Ngosuku elizakudla khona, amehlo wenu azavuleka, njalo lizafana loNkulunkulu.” Ufundisa ukuthi isoni esibi okwedlula zonke, umbulali, lesela, njalo lesiphingi, ngemva kokufa uzabe elungele ukungena embusweni kaNkulunkulu. {GC 538.3} IEP 538.3

Njalo lowu ophendulela amazwi eBhayibhili uyithatha ngaphi imfundiso leyi? Uyithatha emugceni owodwa obonisa ukwamukela kukaDavida intando yezulu. Inhliziyo yakhe “yamloyisa uAbisalomu kakhulu, ngoba wayeseduduzekile ngokufa kukaAmnoni kubhekeka wayesefile.” Ubuhlungu bokukhala kwakhe ngemva kokuthi sekwehlile ngenxa yokuhamba kwesikhathi, imicabango yakhe yasuka endodaneni efileyo yaya kwephilayo, eyayibalekile ngenxa yokwesaba isigwebo secala laso. Njalo lokhu kuyibufakazi bokuthi isiphingi lesidakwa esingu Amnoni ngemva kokufa kwakhe wathwalelwa ebuhleni lapho ayezahlanjululwa njalo aphile lengilosi! Leyi yinganekwane ejabulisayo impela, elungiselwe ukujabulisa inhliziyo ethanda isono! Leyi yimfundiso kaSathane, njalo yenza umsebenzi wakhe kahle kakhulu. Kumele simangale yini ukuthi, ngenxa yemfundiso ezinje, ububi buyanda na? {GC 538.4} IEP 538.4

Indlela ehanjwa ngumfundisi wamanga esimvezileyo yiyo elandelwa ngabanye abanengi. Amazwi amalutshwana weBhayibhili ayehlukaniswa lendikimba yendaba, ezikhathini ezinengi ebingabonisa ukuthi ingcazelo efundiswayo ayivumelani lokulotshiweyo, njalo imigca efana laleyi engaphelelanga iyaphendulelwa njalo isetshenziswe njengobufakazi bemfundiso ezingela sisekelo elizwini likaNkulunkulu. Amazwi afundwe njengobufakazi bokuthi uAmnoni usezulwini ayimfundiso ephikisana lamazwi weBhayibhili athi akulasidakwa esizaba yindlalifa yombuso kaNkulunkulu. (1 Korinte 6:10). Kwenzeka ngale indlela ukuthi abathandabuzayo labangakholwayo, baphendulela iqiniso libe ngamanga. Njalo izigidi zabantu sezabangelwa ukuthi zikhohliswe ngenxa yamanga abo njalo zenziwa ukuthi ziqhubeke empilweni yesono bona becabanga ukuthi baphephile. {GC 539.1} IEP 539.1

Ngabe bekuyiqiniso ukuthi imphefumulo yabantu bonke ihle idlulele ezulwini ngemva kokufa, bekuzaba kuhle ukuthi sonke sifise ukufa kulokuphila. Abanengi sebakhokhelwa yimfundiso leyi ukuthi bazibulale. Nxa besindwa yikuhlupheka, lokudangala, njalo lobuhlungu, kubonakala sengathi yinto elula ukuthi bathathe impilo yabo badlulele ebuhleni bezulu. {GC 539.2} IEP 539.2

UNkulunkulu usinikile elizwini lakhe ubufakazi obusobala bokuthi uzajezisa bonke abephula imilayo yakhe. Labo abaziyengayo abathi ulesihawu esikhulu ukuthi ehlulele isoni, kumele bakhangele esiphambanweni saseKhalivari kuphela. Ukufa kweNdodana kaNkulunkulu eyayingela sono kuyibufakazi bokuthi “inkokhelo yesono iyikufa,” ukuthi konke ukwephulwa kwemilayo kaNkulunkulu kumele kuthole umvuzo ofaneleyo. UKrestu owayengela sono waphenduka waba yisono endaweni yomuntu. Wathwala icala lokona, njalo lokusithwala lobuso bukaYise, inhliziyo yakhe yaze yadabuka impilo yakhe yaphela. Umnikelo lowo wenzelwa ukuthi izoni zisindiswe. Kwakungela eyinye indlela isoni esasingakhululwa ngayo esigwebeni sesono. Njalo wonke umuntu oyala ukwamukela umnikelo onikwe ngentengo enkulu kangaka kumele azithwalele icala njalo lemfanelo yaso. {GC 539.3} IEP 539.3

Asikhangeleni okunye okufundiswa liBhayibhili mayelana labantu ababi njalo abangavumiyo izono zabo, labo ababekwa ngabafundisi bamanga njengokuthi basezulwini njengabantu abangcwele asebezingilosi ezithokozayo. {GC 540.1} IEP 540.1

“Owomileyo ngizakumnathisa ngesihle emthonjeni wamanzi okuphila.” Sambulo 21:6. Isithembiso lesi ngesalabo kuphela abomileyo. Akula omunye kodwa labo kuphela abananzelela ukuthi bomile, njalo abadinga amanzi lawa ngokudela konke, yibo kuphela abazanathiswa. “Onqobayo uzakudla ilifa lalezizinto, ngizakuba nguNkulunkulu wakhe, yena abe yindodana yami.” (Sambulo 21:7). Lapha futhi, kulemigomo ebekiweyo. Ukwenzela ukuthi sibe zindlalifa kumele silahle njalo sinqobe isono. {GC 540.2} IEP 540.2

INkosi nxa ikhuluma ngomprofethi uIsaya ithi: “Tshelani abalungileyo ukuthi kuzabakuhle kubo, ngoba bazakudla umvuzo wezenzo zabo.” “Maye komubi, kuzakuba kubi kuye, ngoba lokho okwenziwe ngezandla zakhe kuzakwenziwa lakuye.” Isaya 3:10,11. “Lanxa isoni sisenza okubi izikhathi ezilikhulu siphile isikhathi eside, kodwa ngiyazi ukuthi kuzabalungela labo abemesabayo uNkulunkulu ngoba bayamesaba, kodwa ababi kakuyikubalungela.” Mtshumayeli 8:12,13. Njalo uPhawuli uyafakaza ukuthi isoni sizibekela “ulaka ngosuku lolaka, mhla kusambulwa ukuthonisisa okulungileyo kukaNkulunkulu, ozakunika lowo lalowo ngokwemisebenzi yakhe,” “usizi lokubandezeka kuzakwehlela abantu bonke abenza okubi.” Roma 2:5,6,9. {GC 540.3} IEP 540.3

“Yazini lokhu, likuqedisise ukuthi oyisifebe, longcolileyo lolomhawu, okutsho lowo okhonza izithombe, kalalifa embusweni kaKrestu lokaNkulunkulu.” Efesu 5:5. “Nxwanelani ukuhlala ngokuthula labantu bonke, linxwanele lobungcwele, ongelabo bona angeyibone iNkosi.” Amaheberu 12:14. “Babusisiswe labo abenza imilayo yakhe, ukuba babe lelungelo esihlahleni sokuphila, bangene emzini ngamasango. Ngaphandle kukhona izinja, labathakathi, leziphingi, lababulali, labakhonza izithombe, labo bonke abathanda inkohliso beyenza.” Sambulo 22:14,15. {GC 541.1} IEP 541.1

UNkulunkulu unike abantu amazwi achaza isimo sakhe, njalo lendlela azaqeda ngayo isono. “YiNkosi, nguNkulunkulu olesihawu lomusa, ophuza ukuthukuthela, ogcwele uthando olungapheliyo lobuqotho, ohawukela abayizigidi, othethelela ububi leziphambeko lezono, kodwa ongayikubayekela abalecala.” Eksodusi 34:6,7. “Bonke ababi uzababhubhisa.” “Kodwa abaphambukayo bazakubhujiswa bonke, inzalo yababi izakuchithwa.” Amahubo 145:20; 37:38. Amandla njalo lobukhosi bombuso wasezulwini azasetshenziswa ukuqeda ukuhlamuka, kodwa loba kunjalo konke ukujezisa kuzabe kuhambelana lesimo sikaNkulunkulu olesihawu, lozwelo njalo olothando. {GC 541.2} IEP 541.2

UNkulunkulu kabambi ngamandla intando kumbe ukwahlulela komuntu. Kathokozeleli ukumlalela okungaveli enhliziyweni. Ufisa ukuthi izidalwa zezandla zakhe zingamthanda ngoba efanele ukuthandwa. Ufuna kuphela ukuthi bamkhonze ngoba befuna ukubonga ukuhlakanipha kwakhe, lokulunga njalo lothando alalo. Njalo bonke abananzelela ngokulunga zonke lezi izinto bazamthanda ngoba badonselwa kuye ngoba bekhangwa yibuhle bakhe. {GC 541.3} IEP 541.3

Umusa lesihawu, lothando okwafundiswa njalo kwaboniswa nguMsindisi wethu, kungumfanekiso wentando yakhe njalo lesimo sikaNkulunkulu. UKrestu wakubeka sobala ukuthi kazange afundise okunye okuphambene lalokho ayekuphiwe nguYise. Isisekelo sombuso wezulu sihambelana lamazwi woMsindisi wokuthi, “Wothanda izitha zakho.” UNkulunkulu uyehlulela ababi, ngenxa yokuthi efuna ukuthi umhlaba wonke ubelokuthula, njalo kwesinye isikhathi esenzela ukuthi labo abamukela ukwahlulela kwakhe balimukiswe. Engabenza bajabule nxa ebengakwenza lokhu elandela imithetho yombuso wakhe njalo lokulunga kwakhe. Ubagombolozela ngezikhumbuzo zothando lwakhe, abanike ulwazi mayelana lemithetho yakhe, njalo abalandelele ngokubanika umusa wakhe, kodwa bayaphika uthando lwakhe, bephule imilayo yakhe, njalo baphike umusa wakhe. Loba behlala besamukela izibusiso zakhe, bayadelela onguye obaphayo, bazonda uNkulunkulu ngoba bayazi ukuthi izono zabo ziyisinengiso kuye. INkosi iyabekezelela ububi babo, kodwa ihola lokwahlulela lizafika ekucineni, lapho ikusasa labo elizapheleliswa khona. Uzababophela abahlamuki laba ehlangothini lwakhe na? Uzababamba ngamandla ukuthi benze intando yakhe yini? {GC 541.4} IEP 541.4

Labo abakhethe uSathane njengomholi wabo njalo abaholelwa ngamandla akhe abalungelanga ukuba phambi kaNkulunkulu. Ukuziphakamisa, lokukhohlisa, lokwenza okubi, lochuku, sekungene kwakha ezimeni zabo. Bengangena yini ezulwini ukuthi bahlale lalowo abebekade bemzonda emhlabeni? Iqiniso alisoke livumelane lamanga, ukuzithoba akusoke kusuthise ukuziphakamisa lobumina, ukubamsulwa akuvumelani lobuqili, uthando oluqotho alujabulisi labo abazithandayo. Kuyini okuhle izulu elingakunika labo abazinikele entokozweni yalumhlaba njalo lasezintweni ezithokozisa bona kuphela na? {GC 542.1} IEP 542.1

Ngabe bekungenzeka ukuthi labo abachithe impilo zabo zonke behlamukela uNkulunkulu bathwalelwe ezulwini njalo babone ukuphakama njalo lobungcwele obukhonangale, lapho zonke inhliziyo ezigcwele uthando, lobuso obukhazimula ngentokozo, lengoma eziphakama ziletha udumo kuNkulunkulu njalo leWundlu, njalo lemifula yokukhanya engapheliyo egelezela phezu kwabasindisiweyo evela ebusweni balowo ohleli esihlalweni, labo abalenhliziyo ezizonda uNkulunkulu, leqiniso lobungcwele, bengenelisa yini ukuhlanganyela lezidalwa zezulu behlabele ingoma zokudumisa? Bebengenelisa ukuphila phambi kwenkazimulo kaNkulunkulu leyeWundlu na? Ngeke, ngeke iminyaka yokulungiselela yanikwa bona, ukuthi benelise ukubumba izimilo zezulu, kodwa abazange bafundise ingqondo zabo ukuthi zithande ukulunga, abazange bafunde ulimi lwasezulwini, manje ithuba selidlulile. Impilo yokuhlamukela uNkulunkulu isibangele ukuthi bangalifaneli izulu. Ukubamsulwa kwalo, lobungcwele, njalo lokuthula bekuzaba buhlungu kibo, inkazimulo kaNkulunkulu ibizaba njengomlilo oqothulayo kibo. Bebezahlala befisa ukubalekela indawo leyi engcwele. Bebezakwamukela ukufa, ukwenzela ukuthi bacatshiswe phambi kobuso balowo owafela ukuthi abasindise. Isiphetho sababi sibekwe yikukhetha kwabo. Ukungabi khona kwabo ezulwini kungenxa yokukhetha kwabo, kulungile futhi kungomusa kuNkulunkulu. {GC 542.2} IEP 542.2

Njengamanzi kazamcolo amalangabi wosuku lokwahlulela lukaNkulunkulu abonisa isigwebo sokuthi abantu ababi abasiliseki. Abalasifiso sokukhothamela amandla ezulu. Intando yabo bayisebenzise ukuhlamuka, njalo nxa impilo isiphelile, akwenzeki ukuthi imicabango yabo iguqulwe, akuselasikhathi sokusuka endleleni yokwephula imilayo besiya ekulungeni, lokusuka phakathi kwenzondo besiya ekuthandeni. {GC 543.1} IEP 543.1

Ngokuvumela ukuthi uKhayini umbulali aphile, uNkulunkulu wanika umhlaba isibonelo sokuthi umphumela wokuvumela ukuthi isoni siqhubeke siphila impilo yokwenza okubi. Ngenxa yendosela yemfundiso kaKhayini lesibonelo sakhe, uquqaba lwenzalo yakhe lwakhokhelwa esonweni, kwazekwafika isikhathi lapho “ububi bomuntu basebubukhulu emhlabeni, lokuthi yonke imicabango yenhliziyo yakhe yeseyimibi kokuphela.” “Umhlaba wawonakele phambi kukaNkulunkulu, umhlaba wagcwala udlakela.” Genesisi 6:5,11. {GC 543.2} IEP 543.2

Ngenxa yomusa wakhe phezu komhlaba, uNkulunkulu watshabalalisa abantu ababephila ngesikhathi sikaNowa. Ngenxa yomusa wakhe wabhubhisa abantu baseSodoma. Ngenxa yamandla kaSathane abantu abenza okubi bathola uzwelo lokubukwa, njalo ngale indlela baqhubeka bedukisa abanye ukuthi bahlamuke. Kwakunjalo ngensuku zikaKhayini njalo lezikaNowa, lasesikhathini sikaAbrahama lesika Lothi, kunjalo lasesikhathini sethu. Kungenxa yomusa ukuthi uNkulunkulu ekucineni uzabhubhisa bonke abaphika umusa wakhe. {GC 543.3} IEP 543.3

“Ngoba inkokhelo yesono iyikufa, kodwa isiphiwo somusa sikaNkulunkulu siyikuphila okungapheliyo kuKrestu Jesu iNkosi yethu.” Roma 6:23. Loba impilo iyisipho sabalungileyo, ukufa kubekelwe labo ababi. UMose watshela isizwe sakoIsrayeli: “Khangelani, ngibekile phambi kwenu lamuhla ukuphila lokulunga, ukufa lobubi.” Duterenomi 30:15. Ukufa okuvezwe endimeni lezi lawa ayisikho lokho okwanikwa uAdamu, ngoba wonke umuntu uyamukela isigcebo sokwephula umthetho akwenzayo. “Kuyikufa kwesibili” okubekelwe ukuthi kuqathaniswe lempilo engapheliyo. {GC 544.1} IEP 544.1

Ngenxa yesono sikaAdamu, ukufa kwehlela uluntu lonke. Bonke ngokufanayo bayangena emathuneni. Njalo ngenxa yokwenza kwecebo losindiso, bonke bazavuswa emathuneni wabo. “Kuzaba lovuko lwabafileyo, bonke abalungileyo labangalunganga;” “njengalokhu kuAdamu bonke bayafa, ngokunjalo futhi kuKrestu bonke bazakuvuswa baphile.” Imisebenzi 24:15; 1 Korinte 15:22. Kodwa umehluko uyavezwa phakathi kwamaqembu lawa womabili avuswayo. “Lingamangali ngalokhu, ngoba isikhathi siyeza, lapho bonke abasemalibeni bazakulizwa ilizwi layo, kuthi labo abenze okulungileyo baphumele ekuvukeni kokuphila, lalabo abenze okubi baphumele ekuvukeni kokulahlwa.” Johane 5:28,29. Labo “abatholakale befanele” uvuko lokuphila “babusisiwe njalo bangcwele.” “Kwabanjalo ukufa kwesibili akulamandla.” Sambulo 20:6. Kodwa labo abangavumanga izono zabo ngokukholwa, njalo bathola ukuthethelelwa, kumele bamukele isigwebo sokwephula imilayo, ngoba “inkokhelo yesono yikufa.” Bazathola izigwebo ezihlukeneyo ngobuhlungu njalo ngesikhathi, “ngenxa yemisebenzi yabo,” kodwa ekucineni lokhu kuzaphelela ekufeni kwesibili. Njengoba kungenzeki ukuthi uNkulunkulu asindise isoni ezonweni zaso engephulanga ukulunga njalo lomusa wakhe, akwenzayo kuphela yikumthathela impilo ephakade ayichithe ngenxa yokona kwakhe, njalo azibonise ukuthi kayifanelanga. “Kuseyisikhatshana nje ukuba omubi angabe esaba khona, loba uhlola indawo yakhe uzakuba engasekho.” Omunye uthi: “Zizakuba sengathi azizange zibekhona.” (Amahubo 37:10; Obadiya 16). Bembeswe ukungalungi bazakutshona befe ukufa kwesibili. {GC 544.2} IEP 544.2

Ngale indlela isono sizakuqedwa, lakho konke ukuhlupheka lokufa okwalethwa yiso. “Uzikhuzile izizwe, wabhubhisa ababi, walesula ibizo labo kwaze kwaba nininini. Izitha zichitheke zaphela nya, imizi yazo uyidilizile, kazisayikukhunjulwa.” Amahubo 9:5,6. UJohane kuSambulo, nxa wayekhangela phambili empilweni engelamkhawulo, uzwa ingoma yodumo engelalizwi elilodwa elingahambelani labanye. Zonke izidalwa ezulwini lasemhlabeni zezwakala zinika lonke udumo kuNkulunkulu. (Sambulo 5:13). Ngaleso isikhathi kuzabe kungasela umphefumulo owodwa olahliweyo ozathuka uNkulunkulu ophakathi kobuhlungu obungapheliyo, akulazidalwa ezisegehena ezikhalayo ezizaphambanisa ingoma yabasindisiweyo. {GC 545.1} IEP 545.1

Phezu kwemfundiso yamanga yokuthi umphefumulo wabantu awufi, kulapho okugxile khona imfundiso yokuthi abantu bayaqhubeka bebona okwenzakalayo ngemva kokufa kwabo, leyi yimfundiso efana laleyi eyokuthi abantu bayatshiswa kokuphela, ephikisana lobufakazi beBhayibhili, lemicabango yethu njalo lemizwa yethu njengabantu. Imfundiso leyi ejwayelekileyo, iletha ukuthi bonke abasindisiweyo abasezulwini bayabona konke okwenzakala emhlabeni ikakhulu empilweni zabangane ababatshiye emuva. Kodwa kungenzeka njani ukuthi kube yinto ethokozisa abafileyo ukuthi bazi inhlupheko zabaphilayo, lokuthi babone izono ezenziwa yilabo ababathandayo, njalo lokubabona bedlula enhluphekweni, lasekudangaleni njalo lasensizini zempilo? Bungakanani ubuhle bezulu obuzakholiswa yilabo abahlala bendiza phezu kwabangane babo emhlabeni na? Njalo iphambene kangakanani imfundiso yokuthi labo abangalunganga nxa beqeda ukuphefumula umphefumulo wabo wokucina badlulela emalangabini wegehena! Beluzaba ngakanani usizi lwalabo ababona abangane babo besiya emathuneni bengazilungiselanga, besiyangena empilweni yobuhlungu lesono kokuphela! Abantu abanengi sebalahlekelwa zingqondo zabo ngenxa yemicabango leyi ehlukuluzayo. {GC 545.2} IEP 545.2

IBhayibhili lifundisani mayelana lezinto lezi? UDavida waloba ukuthi umuntu kalamcabango ngemva kokufa kwakhe. “Lapho esifa, uyabuyela emhlabathini, langalolosuku amacebo akhe ayaphela.” Amahubo 146:4. USolomoni laye uyengeza ngokuthi: “Ngoba abaphilayo bayazi ukuthi bazakufa, kodwa abafileyo abazi lutho, kabaselawo umvuzo, kabasakhunjulwa” “Uthando lwabo lenzondo yabo lomona wabo sekubhubhile, kabasayikuba khona kulokho okwenziwayo ngaphansi kwelanga.” “Kawukho umsebenzi lomcabango, lolwazi, lokuhlakanipha endaweni yabafileyo lapho uya khona.” Mtshumayeli 9:5,6,10. {GC 545.3} IEP 545.3

Nxa umthandazo wakhe wasewuphenduliwe, njalo impilo kaHezekiya yaseyengezelelwe ngeminyaka elitshumi lanhlanu, inkosi yabonga uNkulunkulu ngokudumisa isihawu sakhe. Wasebenzisa ingoma leyi ukunika isisatho sokujabula kwakhe: “Indawo yabafileyo ingeke ikubonge, lokufa kungeke kukudumise, labo abehlela emgodini bangethembe ubuqotho bakho. Abaphilayo yibo abakudumisayo, njengoba ngikudumisa lamuhla.” Isaya 38:18,19. Imfundiso ejwayelekileyo ithi abantu bonke abalungileyo abafileyo basezulwini, njalo bangene enjabulweni yokudumisa uNkulunkulu ngolimi olungafiyo, kodwa uHezekiya kazange abone injabulo enjalo phakathi kokufa. Amazwi akhe avumelana lobufakazi bukamahubo: “Ngoba kakukho ukukukhumbula wena ekufeni, ngubani ongakubonga endaweni yabafileyo na?” “Abafileyo kabayidumisi iNkosi, kakho loyedwa wabo abehlela elizweni labafileyo oyidumisayo.” Amahubo 6:5; 115:17. {GC 546.1} IEP 546.1

UPetro ngosuku lwePentecosti waveza ukuthi uDavida “wafa, wambelwa, leliba lakhe lisekhona kithi kuze kube lamuhla.” “Ngoba uDavida kenyukelanga ezulwini.” Imisebenzi 2:29,34. Ngesizatho sokuthi uDavida uzahlala ethuneni lakhe kuzekuyefika usuku lokuvuka kuyibufakazi bokuthi abalungileyo abayi ezulwini ngemva kokufa kwabo. Kungenxa yokuvuka kuphela njalo ngesizatho sokuthi uKrestu wavuka, okuzakwenza ukuthi uDavida laye ekucineni ahlale esandleni sokunene sikaNkulunkulu. {GC 546.2} IEP 546.2

UPhawuli laye wathi: “Ngoba uba abafileyo bengavuswa, kavuswanga laye uKrestu. Uba uKrestu engavuswanga, ukukholwa kwenu kuyize, lisesezonweni zenu. Lalabo asebafa bekuKrestu sebatshabalala.” 1 Korinte 15:16-18. Ngabe okweminyaka eyinkulungwane ezine abalungileyo babekade besiya ezulwini, uPhawuli wayezakutsho njani ukuthi nxa kungelavuko, “lalabo asebafa bekuKrestu sebabhubha”? Bekungeke kube lesidingo sokuthi kube lovuko. {GC 546.3} IEP 546.3

UTyndale omunye wabavuseleli abafela iqiniso, nxa wayekhuluma ngesimo salabo abafileyo, wathi: “Ngiyavuma phambi komuntu wonke, ukuthi angivumi ukuthi manje baphakathi kwenkazimulo uKrestu akuyo, kumbe lapho okukhona ingilosi zikaNkulunkulu ezikhethekileyo. Futhi okukho ngitsho lasenkolweni yami eyodwa, ngoba ngabe bekunjalo, angiboni okunye okwedlula ukuthi ukutshumayela ngovuko lwabafileyo bekuzaba yize.” (William Tyndale, Preface to New Testament (ed. 1534). Reprinted in British Reformers- Tindal, Frith, Barnes, page 349). {GC 547.1} IEP 547.1

Kuliqiniso elingaphikisekiyo ukuthi ithemba lesibusiso esingapheliyo ekufeni, selibangele ukuthi imfundiso yokuvuswa kwabafileyo etholakala eBhayibhilini ingafundiswa emabandleni. Lokhu kwasekelwa ngu Dr. Adam Clarke, owathi: “Imfundiso yokuvuswa kwabafileyo ibonakala sengathi yayimqoka kuphela kumaKrestu asendulo okwedlula lamuhla! Kubangelwa yini lokhu? Abafundi bakaJesu babehlala befundisa ngayo, njalo bevusa abalandeli bakaNkulunkulu ukuthi bazimisele, balandele imilayo yakhe, njalo bathokoza ekukwenzeni lokhu. Njalo labo ababalandelayo lamhlanje abakwenzi lokhu! Abafundi bafundisa ngale indlela njalo lamaKrestu asendulo akukholwa lokhu, ngokunjalo lathi siyakutshumayela njalo abalaleli bethu labo bayakukholwa. Akula eyinye imfundiso phakathi kwencwadi zeBhayibhili ezikhuluma ngevangeli egcizelelwa okwedlula leyi, njalo akula eyinye imfundiso enyathezelwayo kumaKrestu alamhlanje okwedlula leyi!”- (Commentary, remarks on 1 Korinte 15, paragraph 3.) {GC 547.2} IEP 547.2

Lokhu sekuqhubeke kwaze kwafika isikhathi lapho iqiniso eliligugu elimayelana lokuvuswa kwabafileyo elingasayazakali khona phakathi kwamabandla amanengi wamaKrestu. Ngaleso sizatho omunye wabalobi nxa wayebhala ngamazwi kaPhawuli atholakala ku 1Thesalonika 4:13-18 uthi: “Kuzo zonke injongo ezisegcekeni zendududuzo, imfundiso yokungabhubhi okubusiselalaleyo kwaba lungileyo ithatha indawo yenfundiso ethandabuzekayo yokuza kwesibili kwenkosi. Ekufeni kwethu iNkosi iyeza ukusithatha. Yikho lokho okumele sikumelele njalo sikukhangelele. Abafileyo sebedlulele ezulwini njengoba sikhuluma. Abameleli icilongo ukuthi bamukele ukwahlulelwa kwabo njalo lokubusiswa.” {GC 547.3} IEP 547.3

Kodwa nxa wayesezatshiya abafundi bakhe, uJesu kazange abatshele ukuthi babezamlandela masinyane. “Ngiyahamba ukulilungisela indawo, njalo uba ngihamba ukuyalilungisela indawo, ngizakuza futhi, ngilamukele ukuze kuthi lapho engikhona lani libe khona.” Johane 14:2,3. Njalo uPhawuli uyasitshela futhi ukuthi, “iNkosi uqobo izakwehla ivela ezulwini ngomdumo, ngokumemeza kwesithunywa, langokukhala kophondo lukaNkulunkulu, labafileyo kuKrestu bazakuvuka kuqala, thinake esisekhona sisasele sizahluthunelwa kanye labo emayezini, sihlangabeza iNkosi emoyeni, sihlale layo kokuphela.” “Ngakhoke duduzanani ngalamazwi.” 1 Thesalonika 4:16-18. Khangela ukuthi ahlukene kangakanani amazwi lawa lalawa aphezulu akhulunywa ngumfundisi wemfundiso yamanga. Abafundisi laba baduduza labo abafelweyo ngokuthi akukhathalekile ukuthi lowo ofileyo ubesona kangakanani, ekufeni kwakhe lapha emhlabeni udlulela ezulwini lapho amukelwa khona njengomunye wezithunywa zezulu. UPhawuli ukhomba abazalwane bakhe phambili ekubuyeni kweNkosi, lapho amandla amangcwaba azaqanyulwa khona njalo “abafele kuKrestu” abazavuselwa empilweni ephakade. {GC 548.1} IEP 548.1

Ngaphambi kokuthi kubekhona ongena ezindlini zabasindisiweyo, impilo zabo kumele zicubungulwe, njalo lezimo kanye lezenzo zabo zidlule phambi kokuphenya kukaNkulunkulu. Bonke abantu kumele bahlulelwe ngalezo izinto ezibhalwe encwadini njalo bathole umvuzo njengemisebenzi yabo. Ukwahlulelwa lokhu akwenzakali ekufeni kwabantu. Khangela amazwi kaPhawuli: “Ngoba umisile usuku azathonisisa umhlaba ngalo ngokulunga ngomuntu ammisileyo, enika bonke abantu ithemba ngokuthi wamvusa kwabafileyo.” Imisebenzi 17:31. Lapha umpostoli wakubeka sobala ukuthi kulesikhathi esibekiweyo, esizayo, lapho umhlaba ozakwahlulelwa khona. {GC 548.2} IEP 548.2

UJuda laye ubhala ngesikhathi esifananayo: “Lezingilosi ezingagcinanga indawo zazo, kodwa zatshiya indawo zazo zigcinelwe ukulahlwa mhla wosuku olukhulu, zibotshiwe ngezibopho ezingaqamukiyo ngaphansi komnyama.” Uphinda futhi atsho amazwi kaEnoki: “Khangelani iNkosi izafika kanye labangcwele bayo abayizigidi, ukuthonisisa bonke...” Juda 6,14,15. UJohane uyachaza ukuthi wabona “abafileyo, abakhulu labancane, bemi phambi kwesihlalo sobukhosi, lezincwadi zavulwa…abafileyo bahlulelwa ngalokhu okwakulotshiwe ezincwadini langalokho ababekwenzile.” Sambulo 20:12. {GC 548.3} IEP 548.3

Kodwa nxa kuyikuthi abafileyo sebeqalile ukukholisa ubuhle bezulu kumbe bephakathi kokutsha kwasegehena, ukwahlulelwa kudingelwani? Imfundiso yelizwi likaNkulunkulu endabeni lezi icace kakhulu njalo akulakuphikisana, wonke umuntu uyenelisa ukuzizwisisela yedwa. Yiphi ingqondo eqedisisayo engenelisa ukubona ukuhlakanipha njalo lokulunga phakathi kwemfundiso yamanga egcwele emhlabeni? Kambe abalungileyo ngemva kokuhlolwa kwempilo zabo ekwahluleleni, bazakuzwa amazwi lawa athi, “Kuhle nceku elungileyo lethembekileyo, ngena ekuthokozeni kweNkosi yakho,” bona bebekade bephila phambi kwakhe mhlawumbe okweminyaka eminengi? Kambe ababi bona babizwa phakathi kwamalangabi egehena labo ukuthi bazokwamukela isigwebo sabo phambi kukaMahluleli womhlaba wonke: “Sukani kimi lina eliqalekisiweyo, liye emlilweni ongapheliyo”? Mathewu 25:21, 41. Yeka inhlekisa engaka! Kuyayangisa ukuthi inhlakanipho lokulunga kukaNkulunkulu kuyalulazwa ngenxa yemfundiso leyi. {GC 549.1} IEP 549.1

Imfundiso yokuthi umphefumulo uyaqhubeka uphila ngemva kokufa kwakungeyinye yemfundiso zamanga eyasetshenziswa libandla leRoma, beyithatha kulabo abakhonza izithombe, njalo bayingenisa enkolweni yamaKrestu. UMartin Luther wayihlanganisa “lenganekwane ezesabakayo ezibumba umquba wemfundiso zamanga zeRoma.”- (E. Petavel, The Problem of Immortality, page 255.) Nxa wayekhuluma ngamazwi kaSolimoni encwadini kaMtshumayeli, athi abafileyo abazi lutho, uMvuseli uthi: “Eyinye indawo efakaza ukuthi abafileyo abalamizwa. Uthi yena akula msebenzi, lolwazi, lenhlakanipho lapho. USolomoni uyehlulela ukuthi abafileyo balele, njalo akulanto abayizwayo. Ngoba abafileyo balele lapho, ababali ngitsho leminyaka yabo kumbe amalanga, kodwa nxa bevuswa, bazabonakala sengathi bebelele okumzuzu owodwa kuphela.” — (Martin Luther, Exposition of Solomon’s Book Called Ecclesiastes, page 152). {GC 549.2} IEP 549.2

Akukho lakweyodwa indawo eBhayibhilini lapho okubhalwe khona amazwi okuthi abangcwele bamukela umvuzo wabo njalo ababi bamukela isigwebo sabo ngemva kokufa kwabo. Abaprofethi labalobi abanye abatshiyanga isiqiniseko esinjalo. UKrestu labafundi bakhe labo abatshiyanga ilizwi elinjalo. IBhayibhili likubeka sobala ukuthi abafileyo abayi ezulwini nxa besifa. Bavezwe njengabantu abaleleyo abalindele uvuko. (1 Thesalonika 4:14; Jobe 14:10-12). Ngosuku olufanayo lapho umuntu alala khona ngokufa, imcabango yakhe iyatshabalala. (Mtshumayeli 12:6). Labo abangena phansi emathuneni bathule. Akulalutho olwenzeka emhlabeni abalwaziyo. (Jobe 14:21). Yikuphumula okubusisekileyo kwabangcwele abakhatheleyo! Isikhathi loba siside kumbe simfitshane kuyisikhatshana kibo. Bayalala, bevuswe licilongo likaNkulunkulu lapho abazakwamukela impilo engapheliyo. “Ngoba uphondo luzakukhala, abafileyo bazakuvuswa bengelakubola…nxa lokho okubolayo sekwambethe okungaboliyo, lalokho okufayo sekwambethe okungafiyo, kuzagcwaliseka okulotshiweyo kokuthi, ukufa kuginyiwe ekunqobeni.” (1 Korinte 15:52-54). Nxa bebizwa ekulaleni kwabo bazaqala ukucabanga lapho abacina khona. Imizwa yokucina yayiyibuhlungu bokufa, imicabango yokucina yayingeyokuthi babengena ngaphansi kwamandla okufa. Nxa bevuka emathuneni, umcabango wabo wentokozo uzazwakala phakathi kokumemeza kokunqoba besithi: “Kufa kungaphi ukunqoba kwakho? Ngcwaba lungaphi udonsi lwakho na?” 1 Korinte 15:55. {GC 549.3} IEP 549.3