Go to full page →

EKIHANDE EKYA 17—EBIMINYIKALO EBY’ERIKYA LY’OBUTUKU OO 299

Omuguma w’oku myatsi y’okwenene eyikalakalire nikwa ey’olukengerwa kwilaba eyosi eyikanganibirwe omu Biblia w’ow’eryasa lya Kristo engendo eya kabiri erisyagunzerera omubiri mukulu ow’eritongolya abandu. Oku bandu babunga ba Nyamuhanga, ababirilekeranibwa erilalirira omu “kitsweka n’ekyutsutsu eky’oluholo,” amaha amabuyanga, aw’ebitsange akahebawa omw’ilaganisya ery’eryasa liwe, oyuli “erilubuka n’engebe,” “erisubulya abandu buwe abahigitawa bw’eka.” Engangirirya ey’eryasa engendo eyakabiri niyo nzumwa ngulu ey’AmasakoAbuyirire. Erilwa oku kiro aho ab’erihika ly’erimbere-mbere babindula ebisandu byabo erilwa omu Edeni, abana ab’erikirirya babiribya ibanalindirire eryasa ery’Oyuwalaganisibawa atoke eritsutsanga obutoki bw’oyukaheraya n’erisubyabo omu paradiso eyo batalaya. Abandu babuyirire aba kera mubalindirira eryasa omu lukengerwa erya Masiya, n’eriberwrera ery’amaha wabo. Enoka oyuwabya w’akalindirira erilwa okw’abo ababya bikere omu Edeni, oyuwalenderera oku kihugo na Nyamuhanga wuwe eribuga ebirimo magana asatu, mwaligirwa eritungerera eryasa ery’omutongolya inyane hali. Mwabuga ati, “Kandi Enoka oyo wabya wʼolulengo lwa Adamu, mwaminyerera busana nʼabandu aba ati, Lebaya, Omukama asyasa haguma nʼabamalaĩka babũyĩrĩre buwe maelfu nʼamaelfu, eritswera abosĩ, nʼerĩsĩnga abosĩ abatekenga Nyamuhanga busana nʼemĩbĩrĩ yabo eyitekenga Nyamuhanga, eyo bakahalayamo, kandi asyasĩnga abakola-nabi abo abatekenga Nyamuhanga busana nʼemyatsi yosĩ eyĩkalĩre eyo babĩrĩbũga omwʼimunegulira”.Yuda 14,15. Omundu wa Nyamuhanga owa keraiyo Yobu omu kiro eky’eryagalwamoliwe mwabuga isyaliko itsinga-tsinga ati: “…Nyinasi nyiti omutongolya wage aliho, n’okonduli asyahangana oko kihugo:…nina ngye nasyamu butsira ogundi….” Yobu 19: 25-27. OO 299.1

Eryasa lya Kristo eriretaho obutabale obw’obutunganene lyabirireka abasakangyi babuyirire ibakania binene. Abasakangyi b’ebitondomo n’abaminyereri ab’omu Biblia babirikania kukyo omu binywa ebisihirire kutsibu. Omusakangyi w’Esyonyimbo mwimba oku butoki n’olukengerwa olw’Omwami w’e Israeli ati: “Nyamuhanga akakoleraya erilua e Sioni, e Sioni owabirihikana omo bubuya. Nyamuhanga wetu akasa, sialibya bukutu; Omuliro akahisaya embere syiwe, Erihunga likalire likamutimbako. Akabirikira olubula n’kihugo ng’abalangiri, Balangire akatswera abandu buwe.” Esyonyimbo 50:2-4. “Ekihugo n’ekyanya, mutseme! Uwe ngetsi, n’esyonyama syosi omwisi syawe muhuhe! Inywe malima n’ebyosi ebiri mugo mutseme! Neryo emiti eyiri omomusitu yasyimba busana n’obutseme embere sy’Omwami Mukulu. Kusangwa akahika eritabalira ekihugo Omo libanza litunganene, kandi butsira erisombola.” Esyonyimbo 96: 11-13. OO 300.1

Omuminyereri Isaya mwabuga ati: “Abaholi benyu basyabyaho. Ebinda byabo byasyabutuka. Mubuke, mugoromoke inywe mugotsere omo lututu, kusangwa ekimi kyawe kiri ng’ekimi ky’omwitsange, n’ekitaka kyasyahulukya emirimu eyabirigenda. Asyaherya oluholo busana na kera na kera. Omukama Omwami Mukulu asyasangula emisonia yosi oko musu gosi, kandi asyalusya erihemuka ly’abandu buwe omo kihugo kyosi. Kusangwa Omwami Mukulu abiribugakyo. N’oko kiro ekyo kyasyabuwa, kiti, Lebaya, Oyu yon a Nyamuhanga wetu. Oyo twalinda, naye atoke eritulamya. Oyu y’ona Mwami Mukulu; oyo twabiririnda.Tutsange tutseme omo mulamo wuwe.” Isaya 26: 19; 25:8, 9. OO 300.2

Na Habakuki inyahirire amalengekania wuwe w’oku syonzoli syiwe sibuyiryire ko kutsibu, mwatungerera eributuka liwe. “Nyamuhanga akalwa e Temani, N’ Oyubuyirire akalwa oko kitwa ky’e Parani. Ulinde! Olukengerwa luwe lukaswika ekyanya. N’ekihugo kikusula n’eripipa liwe. N’erikangabagasnia liwe liri ng’ekyakakala ky’ruba. Awite amasalali awakahenaya omo byala biwe; Aho hohabisire obutoki buwe” “Mwahangana mwatitimania e kihugo; Mwasamalira, mwasisirya ebihanda; Ega, ebitwa by’erikota mobyatulangika; N’ehitwa hya kera muhyunama ahisi. Esyonzira siwe ni sy’erikota. Omwami Mukulu mwahitana busana n’esyonyusi kwehi? Kutse erihitana lyawe lyabya lyabya oko syo-nyusi kwehi? Kutse eriagalirwa lyawe oko ngetsi kwehi? Kyaleka iwagenda oko syosabayiri syawe kwehi? N’oko syogali syawe sy’omulamo kwehi? Mowalyatanga ebihanda omw’ihitana. Muwaluhuka busana n’mulamo w’abandu bawe. Busana n’mulamo w’omuhakabibwa wawe; muwahutalya omutwe w’ekitunga ky’omundu mubi, Erimutula eritsuka omo kihinga erihika oko bikya.” Habakuki 3:3, 4, 6, 8, 10,11,13. OO 300.3

Omulamia abere abya hakuhi n’erilusibwa oku biga buwe, mwahumulikaaniabo omu bulige bwabo inyanemusikyabo ati akendisyasubula: “Sĩmũhanga-hangaye emitima yenyũ; mwĩkĩrĩraye Nyamuhanga, nage mũnyĩkĩrĩraye. Omo nyũmba ya Tata muli byumba bingi byʼerĩĩkalamo. Ngayakokotaya aho wenyũ, kumbe si kwenene, kumbe nabiribabwira. Kandi namayakokotya aho wenyũ, nasyaswasa, nʼeribatwala ewage; neryo imwatoka eribya aho nyiri”.Yoane 14: 1-3. “Nĩkwa omugulu Omugala wʼomundu asyasa omo lukengerwa luwe, nʼabamalaĩka bosĩ haguma naye, asyĩkala oko kĩtũmbĩ kiwe kyʼobwami kyʼolukengerwa. Nʼebihanda byosĩ byasyahĩndanĩbwa embere siwe; kandi asyasololabo ngʼomũlĩsya kwʼakasolola esyombũlĩ omo mbene-hene.” Matayo 25: 31,32. OO 301.1

Abalaika abasigala ibane oku kitwa ky’Emizaituni Yesu inyamabirihetukira endata mubasubira omu biga buwe mw’eriyilaganisya liwe bati: “bati, Ĩnywe balume bʼeGalĩlaya, busana nakĩ mukahangana aho mukasamalira omo kyanya kwehĩ? Yesu oyukabitwalwa elubula akalũa ũkwʼĩnywe, asyaswasa atya ngoko mukabimusamalira akaya elubula.” Emibiri y’Abwenda 1:11. N’omukwenda Paulo akakania omw’ikunwa Omulimu Abuyirire, mwah’obwimiri ati: ” Nĩkwa hasyabya omulenge munene wʼeribirikira, nʼomulenge, wʼomũlaĩka mukulu, nʼomulenge wʼengubi ya Nyamuhanga. NʼOmukama asyandagala akalũa elubula; nʼabahola ĩbabĩrĩkĩrĩrya Kristo basyatsũka erĩlũbũka.” 1 Abanya Tesalonika 4:16. Omuminyereri ow’e Patimo akabuga ati: “Mũlebaye! Akasa omo bĩtũ! Nʼobuli rĩso nʼasyamulangira, nʼabamutsimita nibya. Nʼebihanda byosĩ bya muna-kihugo byasyamulirira. Inga, bibye bitya! Amina..” Eribisulirwa 1:7. OO 301.2

Eryasa liwe likendisyabyako ebitsumbi ebya ” Naye atolere erĩkokĩbwa elubula erĩhĩka oko mugulu wʼerisuba lyʼemyatsi yosĩ eyo Nyamuhanga ahula kera omo buno bwʼabamĩnyererĩ buwe ababũyĩrĩre.” Emibiri Yabakwenda 3:21 Neryo eritabala ly’ekibi eryabiribyaho butuku buli likendisyatwibwa; “amami w’ekihugo kino” akendisyabya ” Neryo omũlaĩka wʼakalinda mwabuha engubi yiwe, neryo emirenge minene-minene omo lubula moyabũga iti, Obwami bwʼekihugo bwabiribya bwami bwʼomukama wetu, nʼobwa Kristo wuwe, naye asyatabala kera na kera!” Eribisulirwa 11:15. “Neryo olukengerwa lw’Omwami Mukulu lwasyabisulwa, n’emibiri yosi yasyalangiralo haguma.” “… Omukama Omwami Mukulu asyahangania eritunganene n’eripipa embere sy’ebihanda byosi”. “Oko kiro ekyo, Omwami Mukulu w’emilondo yo wasyabya kakira k’olukengerwa, n’akakira k’obubuya, oko bandu buwe abasigalira.” Isaya 40:5; 61:11; 28:5. OO 301.3

Endambi eyo obwami obw’obuholo kandi obulindirirwe mugulu murahakuti nimobukendisyahiribwaho ahisi sy’olubula olwosi. “Kwenene Omwami Mukulu asyakirania e Sioni.Abirisikya emilala yiwe yosi. Kandi nasyayira embwarara yiwe nga Edeni, n’olukurutsu luwe ng’eririma ly’Omwami Mukulu. Obutseme n’eritsanga byasyabanika mugo, eriha ewasingya, n’omulenge w’olwimbo.” “Yasyalasya omusanga Munene, n’eritsanga n’obutseme. Yasyahabwa obubuya bw’e Lebanoni, yasyahabwa obubuya bw’e Karameli n’e Saroni. Basyalangira olukengerwa lw’Omwami Mukulu, erikangabasania lya Nyamuhanga wetu.” “Siwendisyswahulwa mo musiwa, kutse ekihugo kyawe sikyendisyahulwa mo mulala. Nikwa wasyahulwa mo mutsemerwa wage, n’ekihugo kyawe mo Beula ahikibwe. Kusangwa Omwami Mukulu akakutsemera, n’ekihugo kyawe kyasyamuherukirako.” “Kusangwa ng’okomulwana akaherukaya omumbesa, litya abagala bawe kubasyakuhikya batya. Kandi ng’oko iba w’omuheruki akatsemera omuheruki, Nyamuhanga kwasyakutsemera atya.” Isaya 51: 3; 35:2; 62:4,5. OO 302.1

Eryasa ly’Omwami Mukulu lyabiribya maha aw’abakwami buwe ab’okwenene emigulu eyosi. Eriyilaganisya ery’Omulamia oku kitwa eky’Emizaituni, ati akendisyasubula, mulyaleka abiga buwe ibabya n’erisika busana n’engebe eyikayasa, lyamosulya emitima yabo mw’ebitsange n’amaha ebyo obulige bute bwangalimya n’omu byanabya ebirengo erikehya. Omu kati-kati k’eryagalwa n’eryendererya, “eryasa erya Nyamuhanga omukulu kandi Omulamia wetu Yesu Kristo” niryo lyabya “maha aw’emiyisa.” Omugulu abakristo aba Tesalonika bosula n’obulige bakata abanze babo, obu babya bawitirmw’amaha bati bakendisyalangira eryasa ly’Omwami Mukulu, iyo Paulo , omukangirirya wabo, mwakanganiabo okw’ilubuka, erikendisyabyaho okw’asa ly’Omwami Mukulu. Neryo abaholera omu Kristo bakendisyalubukibwa, neryo haguma n’abakendisyabya ibakineho, bakendisyabakulwa omu kyanya eriyasanga-sangana n’Omwami Mukulu omu kyanya. Mwabuga ati: “Neryo netu ĩtwe tuliho, twasyabakulwa haguma nabo omo bĩtũ erĩhĩndana nʼOmukama omo kyanya. Neryo twasyabya haguma nʼOmukama kera na kera” 1 Abanya Tesalonika 4: 16-18. OO 302.2

Abere ane oku kitsira eky’olukuka-kuka ekya Patimosi omukwenda mwanzibwa oyo mw’owa eriyilaganisya liti: “Oyũkatũla emyatsi eyĩ ati, Ega! Ngasa lũba! Amina! Omukama Yesu, wase!” Eribisulirwa 22:20. OO 302.3

Erilwa omu muliki, erilwa oku muti ogu bakahanikako ahisi syago ihanahembire omuliro, erilwa oku kilundo kyesyongwe esimugulumirmoomuliro, aho abagombe ba Nyamuhanga n’abo abitibawa busana na Kristo bahera obwimiri bwabo busana n’okwenene, eribuga amagana w’ebirimo mukalwa erisikya ery’erikirirya n’amaha wabo. “Ibakasikibawa okw’ilubuka liwe, obo neryo n’erilubuka lyabo omugulu akendisyasa, busana n’enzumwa eyi,” omuguma w’oku bakristayo akabuga ati: “mubagaya oluholo, neryo mubegibwa ibali endata kulwo.” Byasakawa Daniel T. Taylor, omu kitabu ekya The Reign of Christ on Earth: or, The Voice of the Church in All Ages oluyani olwa 33. Babya bayiteka-tekire eriya omw’isinda, kusangwa bakendisyalubuka ibane “bwiranda.” — Biri omu Ibid., olupapura olwa 54. Babya balindirire Omwami Muklulu erilwa e lubula omu bitu n’olukengerwa lw’Ise,” eriretera abali batunganene bw’emigulu y’obwami.” Abanya Waludensi babya bawite eryikirirya iryan’eriguma, - Biri omu Ibid., ehiyani ehya 129-132. Iyo Wycliffe abya alindirire eryasa ly’Omulamia ng’amaha w’e kanisa. - Biri omu Ibid., ehiyani ehya 132-134. OO 302.4

Luther mwabuga ati: “Ngasabiriraya kwenene nyiti ekiro ky’Omwami Mukulu sikyendisyamala ebirimo magana asatu eyosi. Nyamuhanga syangaswaligira ekihugo kinya-malolo eki erisyaswabyaho mugulu muli.” “Ekiro ekikulu kikasegera hakuhi ekyo obwami bw’eby’esyonye kikendisyakindirwamo.” — Biri omu Ibid., ehiyani ehya 158 na 134. OO 303.1

Iyo Melankitoni mwabuga ati: “Ekihugo ekikekeluhire eki sikikiwite mugulu mulin kite kyahwaho.” Iyo Kalivini akaha amenge abakristo ati “sibabye n’eritika-tika, babye n’erisonda n’omuhwa w’eriyikumbuka ekiro ky’eryasa lya Kristo ng’eky’omubongo kwilaba kindi kindu kyahi;” kandi akabuga ati “erihika eryosi ery’abikirirye bakendisyikala ibanemulengekania oku kiro ekyo.” Akabuga ati: “Tutolere itwakwa enzala busana na Kristo, tukatolera itwarondekania, itwaganirya kukyo erihika okw’ikya ery’ekiro kikulu ekyo, omugulu Omwami Mukulu akendisyakanganirya iguma olukengerwa olw’obwami bwuwe.” — Biri omu Ibid., ehiyani ehya 158 na 134. OO 303.2

Kinoka omulunguli w’emiramirye omu Sikotilanda mwabuga ati: “Omwami Mukulu wetu Yesu syalitatwala omubiri wetu w’omu lubula kwehi, neryo ibwa syendisyasubula? Tunasi tuti akendisyasubula, kandi twasi ekyo itunategirye.” Iyo Ridley bana Latima, abahayo esyongebe syabo busana n’okwenene, mubalindirira eryasa ly’Omwami Mukulu n’eryikirirya. Iyo Ridley mwasaka ati: “Butsir’itika-tika, kandi ng’ikiriraya eki neryo busana nakyo inabuga nyiti ekihugo kikasegera hakuhi n’omuhindo. Itune haguma na Yoane omugombe wa Nyamuhanga, muyire tulakire Omulamia wetu omu mitima yetu tuti, wase, Mwami Mukulu Yesu, asa.” — Biri omu Ibid., ehiyani 151, 145. OO 303.3

Iyo Bakista mabuga ati: “Amalengekania aw’eryasa ly’Omwami Mukulu akanyisihira kwilaba ebyosi kandi niw’obutseme okw’ingye. — Biri omu Works ekya Richard Baxter, ekya 17, oluyani 5 olwa 55. Ni mubiri ow’erikirirya n’emitse ey’abagombe ba Nyamuhanga eryanza eryasa liwe kandi n’erirondekania amaha amakulu ayo.” Oluholo lwamabya inilwo nzigu ey’erigunzerera eriheribwa okw’ilubuka, twanginiga ng’oku abikirirya batolere ibakwa olukando n’erisabira eryasa ngendo eyakabiri erya Kristo, omugulu erikinda eryoswire kandi ery’erigunzerera eeri lyasyabererera.” — Biri omu Ibid., ekitabu ekya 17, oluyani olwa 500. OO 303.4

Eki nikyo kiro ekyo abikirirya abosi batolere ibakwa lukando, n’eribya n’amaha wakyo, kandi n’eririnda, ng’eribererera ery’omubiri owosi ow’omulamo wabo, kandi erisonda lyabo eryosi n’erirengaho ery’esyongebe syabo. “Mwami Mukulu wanguhaye ekiro kibuyanga eki!” — Biri omu Ibid., ekitabu ekya 17, oluyani 182, na 183. Ayo niwo abya maha aw’e kanisa ey’abakwenda, aw’ “e kanisa ey’omu mbwarara,” kandi n’ey’abalunguli b’emiramirye OO 303.5

Obuminyereri bukatulawo omusindo n’ekilubirirwa ky’eryasa lya Kristo kandi bukakanganaya ebiminyikalo ebyo abandu bakendisyaminyirako omugulu liri hakuhi. Yesu mwabuga ati: “Hasyabya ebiminyikalo omo lyuba, nʼomo mukera, nʼomo syongũnũnũ. Omo kihugo hasyabya amalĩge omo bihanda, ibakubaha erihuha lyʼengetsi nʼebisunda byayo.” Luka 21:25. “Nĩkwa oko biro ebyo, enyũma wʼomugulu wʼobuligo oyo, eryuba lyasyabya mwĩrĩmya, nʼomukera siendisyaswakola, nʼesyongũnũnũ syasyatogonga erĩlũa elubula, nʼebyʼobũtokĩ obuli omo kyanya bwasyatenga-tenganĩbwa. Neryo basyalangira Omugala wʼomundu akasa omo bĩtũ, nʼobũtokĩ bunene, nʼolukengerwa.” Mariko 13:24-26. Omusakangyi w’ekitabu ky’Eribisulirwa akatonda ekiminyikalo eky’erimbere ekikendisyabya eryasa engendo eyakabiri yikayabya kyo atya: “Mohabya omũsĩkĩ munene, nʼeryuba molyakĩna ngʼolukimba lʼobweya olũkĩnĩre, nʼomukera gosĩ mwahinduka erisosa ngʼomusasi.” Eribisulirwa 6:12. OO 304.1

Ebiminyikalo ebi mubyalangirwa ekyasa ky’ebirimo ekyerikumi na mwenda kite kyatsuka. Omw’iberererya obuminyereri obu, omu mwaka owa 1755 muhahita omusiki owate atabya omu historia y’ekihugo. N’omw’anasibwe ng’omusiki owa Lisbon, mwahika omu kitsweka kinene eky’e Bulaya, n’ekya Afirika, n’ekya Amerika. Mubowago omu Grinilanda, omu West Indies, omu kitsira ekya Madeira, omu Noruwe n’e Swedini. omu Bungereza n’omu Iralanda Mwahika omu kitsweka ekilabire oku butala bw’esyo mairu milioni ini. Omu Afirika erititimana mulyalingirirana n’eryabya omu Bulaya. Ekitsweka kine ekya Algiers mukyatinda; kandi entambu nyikuhi erilwa e Moroko, akayi akabyamoabikali abali nga bigonye munani kutse mutwalo muguma ekitaka mukyamerako. Ekisulumba ky’ amagetsi kinene kutsibu mukyaswirya oku mukeketyo w’engetse e Speini ne Afrika kyamabulirya emiyi y’omon’erireka ihabya eritinda inene. OO 304.2

Omu Speini n’omu Pokyugo nimo omusiki oyo abya atsinga-tsingirye kwilaba. E Chadizi omusulumba akabugibawa eribya imwayisumba erihika esyo futi makumi ndatu. Ameruka, “amaguma w’oku manene-manene omu Pokyugo, mwasukanibwa kutsibu, wuti mbwino akayakulikaho, n’amaguma wa kubo mwatobokamoebyuna oku mitwe-mitwe yago, eyabya yasatikire omu musindo ow’eriswekya, ebipindi binene-binene byago byamakumbagalira omu misya eyahisi syago. Kikabugibawa kiti ebirimi by’omuliro mubyakulika omu meruka ano.” Nibya Sir Charles Lyell, omu kitabu ekya Principles of Goeology), oluyani olwa 495. OO 304.3

E Lisibon omulenge ow’eripura ery’olubula mwowibwa omu kitaka mw’ahisi, neryo-neryo eritsinga-tsinga erikalire mulyaterya ekitsweka ekinene eky’omuyi oyo. Omu mululu w’obutuku owa esydakika makumi ndatu abandu mitwalo ndatu mubabya ibamabiritinda. Engetsi muyatsuka erilwa omu kibuti kyayo, neryo aho yilwe hamuma; neryo kandi yamasubula, iyabiriyisumba esyofuti makumi atanu kutse nyinene okw’aho endata okw’aho yabya yisubulire.” “Ekiguma ky’oku bindu ebitebanika ebikabugibawa ambu mubyabya e Lisbon oku ndambi ey’omuhito oyo, kyabya eritera ery’omwanya owakongotere omuhya-muhya w’aho mato akapakirira, ogu babya bahimbire omu mabwe omu buguli bunene. Ekikundi kinene eky’abandu babya ibabiriyisonga-songeryaho busana n’erisondya ah’eribalira, ng’omwanya aho babya bakalengekania bati eritinda siryangahikaho, nikwa eky’eriswekya kunambuku omwanya aho mato akapakiria oyo mwatobera n’abandu abosi ibane kuyo, kandi muhatabya na kinda n’ekiguma kya kubo ekyabya kyalerertire.” — Biri omu Ibid., oluyani olwa 495. OO 305.1

“Eritsingya-tsingya” ery’omusiki oyo “oku ndambi eyo mulyakwamako eritera erya buli kanisa na muyi wa kelezia, hakuhi ebihimbano ebyosi ebikakolesibawa abandu bangyi, kandi n’amanyumba awalabire oku kiguma ky’omu bibiri. Omu butuku obw’esyo saha ibiri enyuma w’erisukan’eryo, emiriro muyabaluka omu bipindi mbiriri-mbiriri eby’omuyi, kandi mwagulumira kutsibu eribuga hakuhi ebiro bisatu, neryo ouyi oyo mwabera iguma kihuma. Omusiki oyo abyaho oku kiro ky’ekiluhuko, omugulu abandu babya ibanoswire omu makanisa n’omu mahimbano aw’abapadiri oku makelezia, abake kutsibu okw’ibo nibo babya babalire.” — Biri omu Encyclopedia Americana, akatsweka aka “Lisbon” (ekyasakawa omu mwaka owa 1831). Obuba obu bandu babya bawite kyabya kikalire eritondogolabwo ku buli bungana. Muhatabanika mundu oyukalira; kyabya kilabire okw’itoya emisonia. Mubatibita hano na halya, ibanemutitira n’obuba n’erikukubala, ibanemuswirangya amusu wabo n’ebikuba byabo, ibanemulira bati, ‘Miserikodiya! Ekihugo kyamahika oku muhindo!’Aba koyo b’abana mubibirirwa abana babo, neryo bamatibita eyi n’eyi ibanahekire ebisosano eby’omusalaba. Ekita-butsunde abanene mubatibita omu makelezia busana n’eriteyibwa mugo; nikwa erisukula e sakaramento eyo mulyabya butsira ndundi; abandu abo muibahambira ekiherero kyo busa; ebisosano, abahereri n’abandu ebyosi mubyatabirwa omw’ihera ligumerera.” Kyabiriganzirirwa kiti abandu mitwalo mwenda mubaherya esyongebe syabo oku kiro ky’obuhanya ekyo. OO 305.2

Ebirimo makumi abiri n’itano enyuma w’aho muhabutuka ekindi kiminyisyo ekikanganibirwe omu buminyereri — eryuba n’omukera eribya mwirimya. Ekyabya kyalekire kino ikyabya ky’eriswekya kwilaba ebyosi kiri kiti obutuku bwinyini-nyini obw’eribererera lyakyo bwasangawa ibwabiriahulwa. Omu mukania w’Omulamia oku kitwa eky’Emizaituni, abere abiritondogola omululu muli w’obutuku ow’erirengwako busasana n’ekanisa,- ebirimo 1260 ey’eryendererya ery’obunya Papa, eryaleka inyalaganisya ati eryagalibwa likendisyakuhihibwa,- neryo kwabya ahwire atya ebindu birebe ebikendisyabyaho akayasa, kandi amahiraho obutuku omugulu eky’erimbere okw’ebi kikendisyalangirwa ati: ” Nĩkwa oko biro ebyo, enyũma wʼomugulu wʼobuligo oyo, eryuba lyasyabya mwĩrĩmya, nʼomukera siendisyaswakola” Mariko 13:24. Ebiro 1260 kutse ebirimo eyo muyahwererera omu 1798. Enyuma okw’aho nga birimo makumi abiri n’itano, eryendererya lyasangawa hakuhi iryamabirihweraho iguma. Erikwamana n’ebinywa bya Kristo, enyuma w’eryendereryaeri, eryuba lyabya iniry’eribya mwirima. Oku kiro ekya 10 omukera owakatano, 1780, obuminyereri obu mubwabererera. OO 306.1

“Ekiro eky’omuhindania ekya 19 omukera owakatanu 1780, hakuhi mukyabya ky’eriswekya kwilaba eky’omuhanda ogu abandu batetoka erikumbula aho ekyanya ekyosi ekikalangirawa kyabya kyabere muhindaania owatebugika ekyosi omu New Ingilanda.” — Nibya R.M. Devens omu Our First Century, oluyani olwa 89. OO 306.2

Omundu oyuwabya ikere omu Massachusetts oyuwabya ayilangirire n’awuwe akatonda ebyabyaho ati: “Omu ngyakya-ngyakya eruba mulyahuluka irinemukolerya ndeke, nikwa luba mulyaswikwa kw’ekitu. Ebitu mubyabya kitumbe, neryo eritsuk’aho, mubyakina kandi byamita buba, byabere bikanabanika, akagusu mukapalya, olubula lwamapura, n’akabula kake kamawa. Syabere sikayahika saha isatu sy’engyakya, ebitu mubyatsuka erikeha oku lubula, neryo byamayitwa nga mulinga kutse ng’ekyuma ekya kopa, n’ekitaka, esyonguka, emiti, amanyumba, amagetsi, n’abandu ekyakakala kite kya luberera eki mukyababindula. Enyuma w’esyo dakika nyikeho, ekitu kinene ekikinire kutsibu mukyaswika olubula olwosi erilusyaho akalera kake oku muheryo w’ekihugo, neryo mubwabya mwirimya kwilaba ng’oku bukabya oku saha isatu sy’ekiro es’omw’igolo-golo ery’amugulu k’ekyanda…. OO 306.3

Abandu neryo mubagenda bakakw’obuba n’erisag’inene. Abakali mubimana oku syonyuyi, bakatungerera ekihugo ng’oku kyamakina bungana; abalume mubalumbuka bakalwa omu syongero; oyukaranda esyombaho mwalwika ebyuma byiwe, oyukahesa ebyuma mwalwa oku muguba wuwe, omutundi mwalwa oku kibada kiwe. Omu matendekero mubalaga abana, neryo abana ibanemutitimana, mubanguha eriya ewabobo. Abali omu syongendo mubakesya omu miyi eyiri hakuhi. Obuli mundu nwayibulya ati: “ekikayasa ni kyahi kwehi? Mukyayitwa ekihunga kinene eky’oku ngetsi ngakikayaswiraya oku kitaka, kutse nga ni kiro ky’omuhindo ow’ebindu byosi. OO 306.4

“Mubakolesya obutadoba; n’emiriro ey’omuliko muyakolerya ng’oku yiukakoleraya omw’igologolo eritemomugesera omu muggulu omututa akisiya inyahika…. Esyongoko musyataha, esyonde musyayimana aho sikahumulira omu lulisiryo, ebikere mubyayimba, esyonyonyi musyimba esyonyimbo syasyo esy’omu magolo-golo, n’emirima muyaguluka-guluka. Nikwa abandu mubaminya ng’oku obutuku bute bwira. OO 307.1

“Iyo Dokita Nasanairi Hwitaka, omulisya ow’e kanisa eya Tabernacle Church, omu Sulemu, abya inyanawite oluhinda-hindano olw’engangirirya/enyikirirya omu nyumba y’erihindaniramwo, neryo mwaha eky’eryiga omu abya akasubirira ati omwirimya oyo ni mwirimya ow’obutoki bw’endata. Abandu mubahindanira haguma omu myanya eyindi minene. Emilondo y’e Biblia ey’eby’eryiga muyabya iy’eyikakanganaya yiti omwirimya abya akakangania eriberera ly’obuminyereri… Omwirimya mwabya munene kutsibu kwilabirirya eritsuka saha itanu sy’engyakya.”- Biri omu The Essex Antiquarium, ekyasakawa omu mugenda owakani, 1899, ekitabu ekya 3, ekya 4, oluyani olwa 53 n’olwa 54. “Omu bipindi ebinene eby’ekihugo omuhindania mwabya munene kutsibu omu ndambi y’eritungi, abandu isibangatoka eritulago ngani saha singahi omw’itungerera akalengyi k’obutuku oku byala byabo kutse ak’oku luhimbo, n’omu lyanabya erirya, kutse erikola emibiri yahi ey’oku butala, batawite nga bamakolerya omu syo tala. OO 307.2

Omuhindania oyo mwabya munene kutsibu omu musindo owatebugika. Mwalangirwa erihika n’e Falmout eyiri ebulwa-lyuba. E bulengera-lyuba mwahika n’omu kitsweka eky’ehali kutsibu ekya Konekitikati (Connecticut), n’erihika e Alibani (Albany) E bwanga bw‘eyikwa, mwalangirwa oku mikeketyo y’engetsi; kandi ebwanga bw’endata mwabanika erihika oku manyumba aw’abanya Amerika.” — Biri omu kya William Gordon ekya History of the Rise, Progress, and Establishment of the Independence of the U.S.A.., ekya 3, oluyani 5olwa 7. OO 307.3

Omwirimya nyahinda ow’eritungyi oyu mwakwamwako obutuku obw’amagalamira eribuga ng’esaha nguma kutse ibiri erigolo-golo lite lyahika, n’eryuba mulyahuluka, n’omu lyanabya irinabisirwe ekilumbi kinene ekikinire. “Enyuma w’erirenga ly’eryuba, kandi ebitu mubyaswika olubula, neryo mubwira luba.” “S’ibuga indi omwirimya w’ekiro mwita buba kwilaba owabyaho omwitungyi; n’omu kyanabya kiti omugesera abya inyane oku lubula, sihabya kindu ekyangalangirwa erilusyaho iwabirikolesya olukoleryo, wulyalangiriralwo hali omu wandi mahimbano awahererenie n’obuhimbano obu gulimoilukabanika omu muhanda w’omwirimya w’e Misiri owabya akabanika ngasyalilabamomasangya.” — Biri omu Messachusetts Spy; or, American Oracle of Liberty, ekya Isaiah Thomas, ekitabu ekya 10, omuganzo owa 472 (25 okwakatano, 1780) Oyuwabyaho ebyo bikabyaho mwabugati: “Munyitatoka erilengekania oku ndambi eyo, nyiti ekindu ekikaka omu kyanya ku kyalibya ikikuningire omu byutsutsu ebitelabamo kyakakala, kutse ikyabirilusibwaho, omwirimya oyo isyangabere owahindene kwilaba oyo.” Biri omu Enyawalihwa eya Dokita Samweli Teni, owa Exter, omu New Hampshire, ey’Omukera owa ikumi n’ibiri, 1785 (omu Massechustts Historical Society Collections, 1792, ekyatsuka erihuluka, ekitabu ekya 1, oluyani olwa 97). N’omu kyanabya kiti oku saha isatu esy’erigolo-golo eryo omgenda mwahulukira iguma, syabya awite mugaso wosi ow’erihigita oku byutsutsu ebikita buba ebyo.’Enyuma w’ahokati-kati k’ekiro omuhindania oyo mwabulirana, n’omugesera babere bakalangirawo erimbere, abya lusasi-sasi. OO 307.4

Ekiro ekya 19 omukera owakatanu, AD 1780, kyasibwe omu historia y’ekihugo ng’Ekiro eky’Omuhindania.” Eritsuka oku mugulgu wa Musa sihali hatabya mululu wa butuku owabitabya muhindania ng’oyo omu bunene bwawo, omw’ihika omu bipindi binene atya, n’omw’imala mugulu muli atya, owamabiritasakwa omu bitabu. Eritonda ery’ekindu kino eryakolawa omundu oyuwabyaho ni binywa binyini-nyini ebya omuminyereri Yoeli ebirimo magana makumi abiri n’atano kite kyabyaho ati: “Eryuba lyasyabindulwamo mwirimya, n’omukera inyabya ngula ng’omusasi, embere w’erihika kinene ky’olukengerwa n’ekyeriubahya ky’Omwami Mukulu.” Yoeli 2:31. OO 308.1

Kristo mwasangwa inyabiribwira abiga buwe ati balindirire ebiminyikalo eby’eryasa liwe neryo ati batseme omugulu bakalangira ebiminyisyo eby’omwami wabo oyukasa. Mwabuga ati: “Nĩkwa omugulu emyatsi eyĩ ĩkatsũka erĩhĩka, muhangane, musumbe emitwe yenyũ, kusangwa erĩtongolĩbwa lyenyũ lĩkahĩka hakũhĩ. Omugulu ĩkatohaya ebĩkoma byayo, ukalangirayo nʼeriminyerera kʼomugulu wʼomwisi ali hakũhĩ. 31 Litya nenyũ, omugulu mukalangira emyatsi eyĩ ĩkahĩka muminye kʼobwami bwa Nyamuhanga buli hakũhĩ nʼerĩhĩka.” Luka 21:28, 30, 31. OO 308.2

Nikwa omulimu ow’obwolo-bwolo n’eriyiha oku Nyamuhanga omu kanisa abya inyabirisegerera emiyiheko n’erikwama emikonga, olwanzo lwa Kristo n’eryikiririrya omw’asa liwe byabya ibyabiriholoka. Ibabiriyitsungira omu bunya-kihugo n’erirondekania ebikatsemesaya, ababya bakayahulamoaba Nyamuhanga abo mubatibuka erilagira ery’Omulamia erihambire oku biminyikalo eby’eryasa liwe. Omusingyi w’engangirirya ow’eryasa lya Yesu engendo eyakabiri asangawa inyabirigala-gandibwa; Amasako awahambire kulyo erikumbulago butuli mulyaleka ibatalangirago ndeke, erihika aho bagalagandirayago iguma n’eryibirirwago. Na kwilabirirya kino nikyo kyabya oku makanisa aw’omu Amerika. Obwiranda n’erihumulikana ebyo abandu b’ebitunga byosi babya bakayisyandiriramo, esyongumbu sy’eritungo n’eby’eriyitsemesyamo, eriyihira okw’ikola esyombulo, eryanza eriminywa luba n’eribya ab’obutoki, ebyabya bakabanika obuli mundu nganginabanabyo, mubyaleka abandu ibahanda erisonda lyabo n’amaha wabo w’oku bindu eby’engebe eno, kandi n’erirengekania bati ekiro ekikalire eky’omugulu omuhindo ow’ebindu byosi akine hali. OO 309.1

Omugulu Omulamia akanganaya abiga buwe oku biminyikalo eby’erisubula liwe, mwatulago luba oku mibere ey’erisuba kinyuma-nyuma eyikendisyabyaho erisubula liwe likayahika. Ihakendisyabya, ng’omugulu owa Nuha, erikola n’eriyitsungira omu mibiri ey’ekihugo n’erirondya etseme — ibakagula, erigulya, erihera esyombuto, erihimba, erihikya n’erigaba abana abakatahibawa — ihane eryibirirwa Nyamuhanga n’engebe ey’embere. Busana n’abo abikere oku butuku obu, erihabula lya Kristo liri riti: ” Mũyĩtegaye, emitima yenyũ sĩyĩrĩtoherawe nʼeritamira, nʼerĩkũnda, nʼamalengekanĩa wʼengebe yʼeno, neryo ekiro ekyo kĩkabahĩkako lũba-lũba! Nĩkwa mũtegaye emigulu yosĩ, nʼerisaba, mutoke eribana akagala kʼeribala emyatsi yosĩ eyĩ eyikasonda erĩhĩka, nʼerihangana embere syʼOmugala wʼOmundu.”Luka 21:34, 36. OO 309.2

Emyimanire ey’e kanisa oku ndambi eyi yikakanibawako omu binywa by’omulamia omw’ibisulirwa ati: “Wuwite erina ambu wuliho, nikwa wuholire. “Kandi Usake oko mũlaĩka wʼekanĩsa yʼeSardĩ uti:Oyuwite Emĩrĩmũ irinda ya Nyamuhanga nʼesyongũnũnũ sirinda, akabũga ebĩnywa ebĩ ati, Nyĩnasĩ emĩbĩrĩ yawe, kandi nyĩnasĩ ambu uneho, nĩkwa ĩgũholĩre! Neryo Wibuke ebyo wangirira, nʼebyo wowa, neryo ukwamebyo, ubindule omutima wawe uleke ebibi. Nĩkwa wamatindabuka, nasyakũhĩkako ngʼomũrahĩ, isiwendisyaminya endambĩ nasyakũhĩkako.” Eribisulirwa 3:1,3. OO 309.3

Kyabya kitolerene kiti abandu babukibawe batoke eriminya akabi akalindirirebo; kiti babukibawe batoke eriyiteka-tekera ebindu ebikulu-bikulu kandi ebikalire ebihambire okw’ikingwa ery’olukogo. Omuminyereri wa Nyamuhanga akabuga ati: “…Kusangwa ekiro ky’Omwami Mukulu ni kinene n’ekyeriubahya kutsibu nindi wangatoka eriyisiga mukyo, kwehi?” Nindi wasyimana omugulu asyabutuka oyo “Uwite ameso awatukwire awate angatoka eririga ekibi…”? Yoeli 2:11; Habakuki 1:13. Okw’abo abakalaka bati, “Nyamuhanga wage itwe Israeli tunakwasi,” kandi ibwa ibanemulyatangirira endagane yiwe, neryo ihbatibita eyiri eyindi nyamuhanga, ibakabisa ebibi by’omu mitima yabo, kandi ibakanza enzira ey’obutatunganene — okw’aba ekiro ky’Omwami Mukulu ni “Kwe kiro ky’Omwami Mukulu sikyendisyabya mwirimya, butsira kyakakala kwehi? Omwirimya Munene isihali erikanga mugo kwehi?” Hosea 8:2; Esyonyimbo 16:4; Amosi 5:20. Omwami Mukulu ati: “Neryo oko mugulu oyo, nasyasondasondya e Yerusalema omo syotala; kandi nasyasuyira abandu ababiritsanda omo mitima yabo, abakabuga omo mitima yabo bati, Omwami Mukulu siendisyakola ebibuya, kutse ebibi.” Zefania 1:12. “Litya nasyasuyira ekihugo busana n’ebibi byakyo, n’abakola nabi busana n’amalolo wabo. Ngandihunerya eriyitendera ly’abakayiheka nasyabundamirya ahisi eriyiheka ly’abatsibu”.Isaya 13:11.“Ebitsipa byabo kutse esy’ amagetsi syabo sisyendisyatoka erilamyabo;” “kandi obusoki bwabo bwasyabya bunyegwa n’amanyumba wabo asyabya bihuma…” Zefania 1:18, 13. OO 310.1

Omu minyereri Yeremia abere akatungerera endambi eyikita buba eyi ng’oku yikendisyabya, mwabuga omw’isisira ati: “…Ngagalawa iwe mutima wage!… sinditoka erihuna, kusangwa uwe mutima wage wabiriowa, omulenge ow’engubi ehee ya malwa... eriherya erkwamire eriherya….” Yeremia 4:19, 20. OO 310.2

“Ekiro ekyo ni kiro ky’erihitana, ni kiro ky’obulige n’erisisikana, ekiro ky’eriherya n’kima, ekiro ky’omwirimya n’omuhindania, ekiro ky’ebitu n’omwirimya ow’enyahinda. Nikiro ekye ngubi n’endulo ehee, oko miyi ikongotere n’okomanyumba w’emisunguliko w’enunga nyiri.” Zefania 1:15,16. “Lebaya ekiro ky’Omwami Mukullu kikahika,... eriyira ekihugo mu mulala; asyatogotya abakola-nabi bakyo bahwe mukyo” Isaya 13:9. OO 310.3

Omw’ilangira ekiro kikulu ekyo, omu mubuge owakalemba-lemba, ekinywa kya Nyamuhanga kikabirikira abandu buwe eribuka balwe omu tugotseri tw’erihola otwa kimweyo barondekanaye obusu bwuwe n’eriyisubamo n’erihutatala: “Mubuhe engubi eSioni, mubugaye endulo omu kitwa kyage kibuyirire: esyondulani syosi sy’ekihugo batitimane; kusangwa ekiro ky’Omwami Mukulu kikasa, kusangwa kwenen kiri hakuhi.” “… muyisolole n’eritsira kalyo, mubirikire erihindana libuyirire; muhindanaye abandu, muhigule endeko, muhindanaye abakulu b’abandu, muhindanaye abana … iba w’omuheruki ahuluke erilua ekati kuwe, n’omuheruki alue omu kisenge kiwe. Abahereri, abagombe b’Omwami Mukulu, balirire omokati-kati k’obuseku n’ekiherero...” “…Munyibindukire n’emitima yenyu eyosi, n’ritsira akalyo, n’eririra, n’erisusumana; Musatangaye emitima yenyu, simusatangaye esyongyimba senyu, mubindukire Omwami Mukulu Nyamuhanga wenyu: Kusangwa iye niw’eriganyira n’owolukogo isyalihitana luba,inioswire omo bubuya b,olwanzo, ….” Yoeli 2:1, 15-17, 12,13. OO 311.1

Erilangira ati abandu bakayiteka-teka busana n’eryimana omu kiro kya Nyamuhanga, omubiri munene ow’eribinduka abya iniw’erigunzerera. Nyamuhanga mwalangira ati abanene b’oku bandu abakabuga bati ni buwe babya isibaliyihimba busana n’engebe y’erikota, kandi omu lukeri luwe abya inyakayatuma obukwenda obukakanganibawa ng’obukatulawa abanya-lubula kandi luba obukendikwamwako eryasa ly’Omugalaw’Omundu erisya ” Kandi monalangira ogundi mũlaĩka akaguluka endata omo kyanya, iniawite Engulu Yowene yʼerikota erĩkangĩrĩryayo oko bandu abĩkere omo kihugo, oko buli kĩtũnga kyʼabandu, nʼobuli kihanda, nʼobuli mũbũge, nʼoko bandu. 7 Neryo mwabũga nʼomulenge munene ati, Mubahe Nyamuhanga, kandi mumupipe! Kusangwa endambĩ yʼeritswera liwe yamahĩka. Kandi mũramaye Nyamuhanga oyo wahangika olubula, nʼekihugo, nʼengetsi nʼesĩsoko syʼamagetsi!” Eribisulirwa 14:6,7. OO 311.2

Obukwenda obu bukabugibawako eribya ini kitsweka ekya “Engulu Mbuya ey’erikota.” Omubiri ow’eritula engulu syalitahebwa abalaika, nikwa abirihebwa abandu. Abalaika ababuyirire babirikolesibwa omw’isondola omubiri oyu, babiribya ibanalolerere ebikulu-bikulu ebikabyaho busana n’mulamo ow’abandu; nikwa eritulago linyini-nyini ery’engulu mbuya likakolawa abagombe ba Kristo oku kihugo. OO 312.1

“Busana nʼomwatsi oyũ, tukayiketera ekĩnywa ekyabũgawa nʼabamĩnyererĩ. Nenyũ mutolere imwatsomanakyo ngʼetala eyĩkakoleraya ahali omwĩrĩmya, erĩhĩka okwʼikya lyʼeKiro ekyo, nʼerĩhĩka aho mugulu engũnũnũ yʼengyakya-ngyakya yasyakolerya omo mitima yenyũ.” 2 Petero 1:19. Babya ibanemusondekania eriminya Nyamuhanga kwilaba eby’obuteke byosi ebibisire, ibakaganzalyo ngani ribuya kwilaba eby’obusubure eby’ebitsipa, n’ebyo bangalusyamonga ni bibuya kwilaba esy’amagetsi esyabiryuwanibwa.” Emisyo 3:14. N’Omwami Mukulu mwabisulirabo ebindu bikulu-bikulu eby’obukama. ” Embita y’Omwami Mukulu yiri nabo abakamubaha; nayo akendibakangania endagane yiwe.” Esyonyimbo 25:14. OO 312.2

Sib’abasomire ambu nibo bawite eriyitegererya ery’okwenene oku, nerikolesibwa omw’itulakwo. Abandu aba kubalibya bateya bayiketerwa, abakasoma n’erirondekania omu masako n’omuhwa n’emisabe, bangabere ibakaminya endambi ey’ekiro; obuminyereri ibwangababisulire ebindu ebikayasa. Nikwa mubatabya omu mwanya oyu, n’obukwenda obwo abandu abahisi nibo babya baheberwebwo. Yesu mwabuga ati: “Neryo Yesu mwabwirabo ati, Ekyakakala kikine kandi omo katĩkatĩ kenyũ oko katambĩ kake. Mulendere omugulu mukine nʼekyakakala ekyo, omwĩrĩmya siabatange. Oyukalendera omo mwĩrĩmya sĩasĩ eyo akaya.” Yoane 12:35. Abo abakalolaya oku kyakakala ekyo Nyamuhanga abiriha kw’omugongo, kutse abakagala-gandaya erirondekaniakyo omugulu kine hakuhi nabo, bakasigala omu mwirimya. Nikwa Omulamia akabuga ati: “Kandi Yesu mwaswabũga nabo ati, Ingye indi kyakakala kyʼekihugo. Oyukanyikwama siendisyalendera omo mwĩrĩmya, nĩkwa asyabya nʼekyakakala kyʼengebe. Yoane 8:12. Owosi-wosi oyuwite ekilubirirwa eky’erondekania erikola erisonda lya Nyamuhanga, inyakakwama ekyakakala ekyabirihebwa kyo kundu, akendisyatunga ekyakakala ekinene kwilaba aho; oku mundu oyo engununu nyirebe ey’erikangabagasania ery’obunya-lubula yikendimutumirwa erimusondola okw’ibana okwenene. OO 312.3

Oku ndambi ey’eryasa lya Kristo ery’erimbere, abahererya n’abasakangyi b’emigambo ab’omu Muyi Abuyirire, obu ebya Nyamuhanga byabya ibyabirihambibwa, bangabere ibabirilangira ebiminyikalo eby’emigulu neryo ibalalaganiago Oyuwalaganisibawa ng’okwamasa. Obuminyereri bwa Mika bwabya ibunakanganirye aho akendisyabutirwa; iyo Danieli mwahula obutuku bwinyini-nyini obw’eryasa liwe. Mika 5:2; Danieli 9:25. Nyamuhanga mwahira obuminyereri obu bwo Abasondoli ab’aba Yuda; sibabya bawite ng’okubangayitonganirira bamabya imubataminya n’eritulira abandu bati eryasa lya Masia liri hakuhi kutsibu. Eribya butsir’iminya lyabo lyalwira oku bugalagandya bw’ekibi bwabo. AbaYuda babya ibakahimba ebyibukyo eby’abaminyereri ba Nyamuhanga abitibawa, isibasi bati omugulu bakahiraho engabane oku bandu bakulu-bakulu b’oku kihugo babya ibakunamira abagombe ba Satani. Banemulwira emyanya n’obutoki omu kati-kati k’abandu, mubatalya ebitsumbi by’obunya-lubula ebikahebawabo Omukama w’e lubula. OO 313.1

Abasondoli ba Israeli n’eriyitsutsa linene bangabere ibabirisoma omwanya, endambi, emibere eyangabyaho, eby’ekindu kikulu kutsibu kwilaba ebyosi ebyamatabyaho omu kihugo- eryasa ery’Omugala wa Nyamuhanga erisyagunzerera erilamia omundu. Abandu bosi bangabere ibakalangira n’eriteya bati babye baguma b’oku bakatsuka erikokya omulamia w’ekihugo. Nikwa,lebaya, aho Betelehemu ababunga babiri ibabiriluha bakalwa omu bitwa by’e Nazareti mubalaba omu kayira kayimimire ak’omu muyi erihika oku muheryo ow’ebwanga bw’ebulwa-lyuba bakarondekania aho bangalukira n’erigotsera ibanatalukire. Sihabya nyukyo esikyungukere eryangirirabo. Omu butara butunda-tundire obw’esyonde, okw’igunzerera nimobabya babwene obusayiro, neryo aho niho Omulamia w’ekihugo abya abutirwe. OO 313.2

Abalaika b’e lubula babya ibabirilangira olukengerwa olu Omugala wa Nyamuhanga abya akagabana n’Ise ekihugo kite kyabyaho, neryo babya ibabiririndirira n’ekihehu ng’oku akendisyasa oku kihugo ng’ekindu eky’ebitsange bingaho-ngaho oku bandu. Abalaika mubahebwa omubiri ow’eritwala engulu mbuya kutsibu okw’abo ababya bayhiteka-tekire eryangirirayo kandi abo abangala-laganiayo n’ebitsange oku bikali ab’oku kihugo. Kristo mwabya inyamabiriyikehya kutsibu eryimya obuhangiranwa bw’omundu; abya iniw’eriheka omuheke wa kera ow’obulige ng’oku atolere inyayira engebe yiwe mobuhere busana n’ekibi; nikwa abalaika mubasonda bati nibya n’omw’iyikehya liwe Omugala w’Ow’endata kwilaba abosi ahike embere sy’abandu omu kitsumbi n’olukengerwa olutolerene emitsye n’emibere yiwe. Abandu bakulu-bakulu b’oku kihugo banemwendiyisonga-songanirya oku muyi mukulu eryangirira eryasa liwe mbwino? Ebikundi by’abalaika banemwendimukangania abandu bangaho-ngaho abamulindirire, mbwino? OO 313.3

Omulaika mwabungira ekihugo erilangira nga ni bahayi abayiteka-tekere eritangirira Yesu. Nikwa mwatalangira kaminyisyo kosi-kosi akakakanganaya nga banamulindirire. Mwatowa mulenge wosi ow’eripipa n’erikinda owakakanganaya ati eryasa lya Masia liri hakuhi. Omulaika oyo mwaguluka endata oku muyi asombwerwe n’endata oku hekalu habwo endambi nyiri aho eribyaho ly’obunya-lubula lyabiribya irinemukanganibwa eribuga ebirimo n’ebirimo; nikwa hano naho ishali ngabane. Abahereri, omw’iyihagata n’emiyiheko yabo, ibanemuhonga esyohongo sikina-kinire omu hekalu. Mweya abafarisayo ibanemukanirya abandu omu mirenge ey’endata kutse ibanemuhayo emisabe eyirimoemiyiheko omu syo sonda sy’esyombalu syago. Omu bikali by’abami, omu mbinda-hindano esy’abandu b’amenge, omu matendekero aw’abakangirirya b’Ebihano, abosi abo ibasosene omw’itanditsomana omwatsi w’eriswekerya owabiryosulya olubula olwosi mw’ebitsange n’eripipa-ati Omulamia w’abandu akisiya inyasa oku kihugo. OO 314.1

Isihali kiminyisyo kyosi kiti banalindirire Kristo, kandi isihali iyiteka-tekera Omunyamwami w’engebe oyo. Omukwenda w’elubula oyo omw’isweka inyali hakuhi erisuba e lubula inyane n’engulu eyikit’isoni, abere abana ekatunga k’abakalisaya esyombuli syabo sy’omu kiro, kandi, babere banahangire ameso wabo w’e ndata oku syongununu sy’omu kyanya, ibanemulengekania oku Masia oyukendisyasa oku kihugo, kandi ibakayikumbuka omulamia w’ekihugo. Hano habya akatunga ak’abandu abayiteka-tekire eryangirira obukwenda bw’e lubula. Neryo-neryo omulaika oyo mwabanika kubo, inyakatula engulu mbuya ey’ebitsange binene. Olukengerwa lw’endata mulwosula omw’ibatama eryo, ekitunga kiteganzika eky’abalaika mukyabisulwa, kandi uti mbwino olukengerwa olwo ni lunene kutsibu busana n’omukwenda muguma musa erireta erilwa e lubula, emiremnge te-te-te muyimbira haguma olwimbo olu abakendisyalamibwa abosi basyimba kiro kiguma luti: “Olukengerwa uku Nyamuhanga oyuli ahendata kutsibu! Nʼobuholo oko kihugo oko bandu bakamũtsemesaya! Luka 2:14. OO 314.2

Talebaya ngani luganikyo lubuya bungahi oku Betelehemu! Talebaya ng’oku lukakehaya obutikirirya bwetu, n’emiyiheko yetu n’eriyiyiketera. Talebaya ng’oku lukatuhana eribya itunasi, kikasyaba kiti erilaba omu bugala-gandia bwetu netu itwataluka erilangira ebiminyisyo eby’obutuku, neryo tukabya butsira eriminya ekiro ky’eribalamirwako lyetu. OO 315.1

Siryabya oku bitwa by’e Yudea bisa, butsira omu kati-kati k’abalisya b’esyombuli abali b’ahisi basa, obu abalaika babya begirye abalindiriri b’eryasa lya Masia. Omu kihugo eky’abatasi Nyamuhanga nimomwabya imune abamulindirire; babya abalume ab’amenge, ini bateke kandi ini b’olukengerwa, abandu abakalengekanaya kutsibu ab’e bulwa-lyuba. Aba Magi abobabya bandu abakasoma oku by’obuhangwa, neryobabya ibabirilangira Nyamuhanga y’omu mibiri yiwe eyo akola. Erilwa omu byasakawa by’eyki heburaniya babya ibabiriminya oku ngununu eyikendisyalwa omu Yakobo, neryo n’eryanza kundu eriminya mubalindirira eryasa liwe, oyukendisyabya “muhumulikania w’e Israeli” kandi oyuli “Kusangwa Omukama abirituhana ati, OO 315.2

Nabĩrĩkũhĩra eribya kyakakala kyʼEbihanda, Imwaleta omulamo oko kihugo kyosĩ.”Luka 2:25, 32; Emibiri y’abakwenda 13:47. Babya barondekania b’ekyakakala, neryo ekyakakala ekikalwa oku kitumbi ky’obwami kya Nyamuhanga mukyakolerya enzira y’ebisando byabo. Omugulu abahererya n’abakangirirya b’emigambo b’e Yerusalema, ababya bateya kandi abakumbuli b’emyatsi y’okwenene, omugulu babya ibanaswikirwe omwirimya, engununu eyatumawa erilwa e lubula muyasondola abanya-mahanga aba erihika oku mwanya aho Mwami muhya abutirawa. OO 315.3

“Okw’abo abakamulindirira” nibo Kristo akendisyabanikira engendo eya kabiri sibawite kibi batoke eribana erilama.” Abaebrania 2:28. Ng’engulu y’eributwa ly’Omulamia, engulu y’eryasa liwe engendo eyakabiri siyatahebwa oku bebembetya b’abandu omu enyikirirya. Mubataluka erilangira bati obuguma bwabo na Nyamuhanga bukikala ibune, kandi mubagana ekyakakala ekikalwa e lubula;busana n’ekyo sibabya baguma b’oku muganzo eyo omukwenda Paulo akanaya ko ati: ‘ Nĩkwa ĩnywe balĩkyetu, Simuli omo mwĩrĩmya, nʼekiro ekyo sĩkyangabahĩkako ngʼomũrahĩ. Kusangwa ĩnywe bosĩ muli bana bʼekyakakala, kandi muli bana bʼeritungi. Situli bʼekiro kutse abʼomwĩrĩmya.”1Banya Tesalonika 5:4, 5. OO 315.4

Abateya oku nyihimbo sy’e Sioni bangabere inibo b’erimbere eribana omwatsi ow’eryasa ly’omulamia, bangabere inibo bakatsuka erisumba emirenge yabo bakatulago ng’oku ali hakuhi, bangabere inibo b’erimbere erikunga abandu batoke eriyiteka-tekera eryasa liwe. Nikwa mubayoowa ibali ndeke ibakalota bati hali obuholo n’obuteya, omugulu abandu babya ibanagotserere omu bibi byabo. Yesu mwalangira e kanisa iyiri ng’omuti w’omutini owatehetaya ebiguma, owaswikirwe ebikoma eby’eriyiteba-tebamo, nikwa isyawite kiguma kyuwene kyahi. Habya eriteya eby’engangirirya/enyikirirya eby’eriyiheka-heka, obwo omulimu ow’eriyikehya linyini-nyini, n’eriyisubamo, n’eryikirirya—ebyo bisa ebyangalekire emibiri yabo iyasimwa Nyamuhanga-yabya yibulirwemo. Omu kitswa ky’ebiguma by’omulimu, mwabya emiyiheko, erikwama emikonga, erikwama eby’olukengerwa ekite na mubongo, eriyiminyako, n’eryagalya abandi. Ekanisa eyabya iyiri okw’isububula kimweyo eyo mubaliba ameso wabo bakalangira ebiminyikalo eby’amatuku. Nyamuhanga mwatalekeraniabo, kutse erireka abali bayiketerwa buwe bakataluka; nikwa mubamulwako neryo bamayhikatula oku lwanzo luwe. Ng’oku bagana eryolobera emibere yiwe, eriyilaga liwe mulitaberera kubo. OO 315.5

Ebiri ng’ebyo nibyo bikalwa omw’igala-gandia erisima n’eryuwania ekyakakala n’emiyisa ebyo Nyamuhanga akaha. Erilusyaho e kanisa iyabirikwama omw’igaba liwe, iyinemuliga obuli masangya w’ekyakakala, iyinemukola obuli mubiri owangakanganibwa, engangirirya/enyikirirya yikalolaya emuliro eryongoberera omw’ikwama emikonga, n’omulimu ow’obwa-nyamuhanga obutolerene akendibulirana. Owenene oku kwabiribya ikunemukanganibwa omu ebikabya oku kanisa. Nyamuhanga akasonda oku bandu buwe kw’emibiri y’eryikirirya n’eryoloba ebikakwamana n’emiyisa eyo akaha. Eryoloba likayitsuta eriyihayo kandi lirimoomusalaba; kandi eki nikyo kyaleka abakabuga bati ni bakwami ba Kristo ibagana eryangirira ekyakakala ekyalwa e lubula, neryo, ng’abaYuda aba kera, nabo mubataminya endambi ey’eribungirwa lyabo. Luka 19:44. Busana n’emiyiheko yabo n’obutikirirya bwabo, Omwami Mukulu mwalaba kubo amabisula okwenene kwuwe okw’abo ng’abalisya aba e Betelehemu n’aba Magi ab’ebulwa-lyuba, ng’oku bolobera ekyakakala ekyo batunga. OO 316.1