Õnnistatud puhkust väsinud õigetele! Nende jaoks on aeg, olgu see pikk või lühike, üksnes hetk. Nad magavad. Neid äratab Jumala pasun aulisele surematusele. „Sest pasun hüüab ja surnud äratatakse üles kadumatutena. ... Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surelik riietub surematusega, siis läheb täide sõna, mis on kirjutatud: „Surm on neelatud võidusse!”” (1Kr 15:52-54) SL 46.1
Unest üles äratatud jätkavad mõtlemist täpselt sealt, kus nad enne surma olid. Viimane aisting oli surma valupiste, viimane mõte oli, et nad langevad haua võimu alla. Kui nad hauast üles ärkavad, kõlab nende esimene rõõmus mõte võidukas hüüus: „Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel?” (1Kr 15:55) SL 46.2