Kui inimeste seaduste kaitse võetakse neilt, kes austavad Jumala Seadust, tekivad eri riikides samaaegselt liikumised nende hävitamiseks. Kui määruses nimetatud aeg läheneb, ühinevad inimesed ühel ööl jõupingutuseks anda otsustav löök, mis vaigistab teisitimõtlemise ja noomituse. SL 95.1
Jumala rahvas — mõned vangikongides, mõned metsas ja mägedes — anuvad Jumala kaitset. Relvastatud inimesed, keda kihutavad tagant kurjad inglid, valmistuvad surmamistööks. Nüüd, äärmise kitsikuse tunnil, astub Jumal vahele: „Siis te laulate otsekui püha pühitsemise ööl ja rõõmustate südamest otsekui vilepilliga käija, kes läheb Issanda mäele, Iisraeli Kalju juurde. Ja Issand annab kuulda oma võimsat häält ja näha oma käsivarre laskumist maruvihas hävitava tuleleegina koos paduvihma ja äikese ning raheteradega.” (Js 30:29, 30) SL 95.2
Kurjade inimeste hulgad kiirustavad oma ohvrite poole, kui maad tabab tihe pimedus, sügavam kui öö. Siis kummub taevas vikerkaar ja tundub, nagu ümbritseks see iga palvetavat seltskonda. Vihased rahvahulgad peatatakse. Nende viha objekt on unustatud. Nad vaatavad Jumala lepingu sümbolit ja soovivad selle sära eest varjuda. SL 95.3
Jumala rahvas kuuleb häält ütlemas: „Vaadake üles!” Nagu varakristlik märter Stefanos, vaatavad nad üles ning näevad Jumalat ja Inimese Poega autroonil. (Vt Ap 7:55, 56) Nad näevad Tema alanduse märke ja kuulevad nõudmist: „Ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen.” (Jh 17:24) Kuuldakse häält ütlemas: „Nad tulevad, pühad, süütud ja rüvetamata! Nad on pidanud minu kannatlikkuse sõna.” SL 96.1