Jumala inglid ja kurjad vaimud on Pühakirjas selgelt ilmutatud ning need on põimitud inimkonna ajalukku. Paljud peavad pühi ingleid, kes on „teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes ükskord pärivad pääste” (Hb 1:14), surnute vaimudeks. Kuid Pühakiri tõendab, et need ei ole surnute kehatud vaimud. SL 18.2
Inglid olid olemas enne inimese loomist, sest kui maale pandi alus, hõiskasid „hommikutähed üheskoos ... ja kõik Jumala pojad tõstsid rõõmukisa” (Ib 38:7) Pärast inimese langemist saadeti inglid valvama elupuud enne, kui ükski inimolevus suri. Inglid on inimestest kõrgemal seisvad, sest inimene tehti „pisut alamaks inglitest”. (Ps 8:5, KJV) SL 18.3
Prohvet ütleb: „Ma nägin ja kuulsin paljude inglite häält trooni ümber.” Kuningate Kuninga ees on „tema teenijad”, kes teevad „tema tahtmist”, kes täidavad „tema käske, kuuldes tema sõna häält”, kümned tuhanded inglid. (Ilm 5:11; Ps 103:20, 21; Hb 12:22) Nad liiguvad Jumala käskjalgadena nii kiiresti „otsekui lööks välku.” Päästja haua juurde ilmunud ingli nägu oli „nagu välk” ning see pani valvurid hirmust värisemaja nad „kukkusid maha nagu surnud”. Kui Sanherib teotas Jumalat ja ähvardas Iisraeli, läks Issanda ingel välja ning „lõi maha Assuri leeris sada kaheksakümmend viis tuhat”. (Hs 1:14; Mt 28:3, 4; 2Kn 19:35) SL 18.4
Ingleid on saadetud Jumala laste juurde halastusülesannetega. Aabrahami juurde õnnistuse tõotusega, Soodomasse Lotti hukatusest päästma, Eelija juurde, kui ta oli kõrbes hukkumas, Eliisa juurde tuliste vankrite ja hobustega, kui ta oli vaenlastest ümber piiratud, Taanieli juurde, kui ta oli jäetud lõvide saagiks, Peetruse juurde, kui ta oli surmamõistetuna Heroodese vangikongis, Filippi vangide juurde, Pauluse juurde tormisel ööl merel, Korneeliuse juurde avama tema mõistust evangeeliumile, Peetruse juurde, et teda saata päästekuulutusega paganast võõra juurde — nii on pühad inglid Jumala rahvast teeninud. SL 19.1