Mulle näidati, et praegu on võimalik rohkem saavutada neis paigus, kus mõned usklikud on olemas, kui neis paigus, mis on täiesti uued, välja arvatud äärmiselt soodsad võimalused. Erinevates linnades elavad mõned inimesed, kes tõesti usuvad tõde, avaldavad mõju ja äratavad huvi oma usu vastu, ning kui nende elu on eeskujulik, on nende valgus nähtav ja mõju ligitõmbav. Siiski näidati mulle kohti, kus tõde ei ole kuulutatud, kuid kuhu tuleb peagi minna. Ent praegu tuleb teha selline suur töö: kaasata Jumala rahvas töösse ja püha mõju avaldama. Nad peavad tegema oma osa töölistena. Nad peavad arukuse, tähelepanelikkuse ja armastusega tegutsema naabrite ja sõprade päästmiseks. Ollakse eemalehoidvad. Risti ei võeta ja kanta nii nagu peaks. Kõik peavad tundma, et nad on oma venna hoidjad, et neil on suur vastutus ümbritsevate inimeste hingede eest. Koguduseliikmed eksivad, kui jätavad kogu selle töö vaimulike teha. Lõikus on rikkalik ja töötegijaid vähe. Töölised saavad olla need, kel on hea maine ja kelle elu on nende usuga kooskõlas. Nad saavad kaasinimestega suhelda ja neile tõe olulisust rõhutada. Nad ei tohi oodata vaimulike taga ja jätta hooletusse selge kohustuse, mille Jumal on neile täitmiseks jätnud. Tk1 355.1
Mõned meie vaimulikud ei tunne just kalduvust võtta õlule Jumala töö koorem ja töötada samasuguse omakasupüüdmatu heasoovlikkusega, mis iseloomustas meie Issanda elu. Kogudused edenevad üldiselt paremini kui mõned vaimulikud. Neil kogudustel on olnud usku tunnistustesse, mille Jumal on heaks arvanud anda, ning nad on nende järgi tegutsenud, samal ajal kui mõned jutlustajad on kaugele maha jäänud. Nad väidavad, et usuvad esitatud tunnistusi, ja mõned teevad kahju sellega, et kehtestavad need raudseks reegliks inimestele, kellel puuduvad nende suhtes kogemused, kuid iseenda jaoks nad neid ei rakenda. Neile on antud korduvalt tunnistusi, kuid nad on need täielikult tähelepanuta jätnud. Niisugune käitumisviis ei ole järjepidev. Tk1 355.2
Üldiselt tunneb Jumala rahvas ühist huvi tõe levitamise vastu. Nad panustavad rõõmsa meelega, annavad ohtralt abi neile, kes töötavad sõnas ja õpetuses. Ma nägin, et nende kohus, kelle vastutusel on vahendite jagamine, on hoolitseda selle eest, et koguduse heldekäelisust ei raisataks. Mõned heldekäelised liikmed, kes on aastaid näinud vaeva rikutud närvide ja laostatud tervise tõttu, mille on põhjustanud ületöötamine minevikus, et hankida siinset varandust, on nüüd heldelt ära andnud osa neile nii palju maksma läinud vara. Nüüd on sõnas ja õpetuses töötavate inimeste kohus olla vähemalt sama innukad ja eneseohverdavad nagu on olnud need koguduseliikmed. Tk1 356.1
Jumala sulased peavad välja minema sundimatult. Nad peavad teadma, kellesse nad usuvad. Kristuses ja Tema lunastuses on vägi teha neid vabaks. Kui nad ei ole vabad Temas, ei suuda nad Tema kogudust üles ehitada ja hingi koguda. Kas Jumal saadab Saatana püünisest päästma hingi inimese, kelle enda jalad on võrku takerdunud? Jumala sulased ei tohi kõikuda. Kui nende jalad libisevad, kuidas saavad nad öelda kartliku südamega inimesele: „Ole julge!”? Jumal tahab, et Tema teenijad hoiaksid üleval nõrku käsi ja kinnitaksid neid, kes kahtlevad. Need, kes ei ole selleks valmis, peaksid kõigepealt tegema tööd iseenda juures ja palvetama, kuni neile antakse väge kõrgelt. Tk1 356.2
Jumalale ei ole meelepärane, et mõnel Tema sulasel puudub enesesalgamine. Nad ei võta töö koormat. Nad on surmataolises tardumuses. Jumala ingleid hämmastab selline enesesalgamise ja püsivuse puudumine; see tekitab neis häbi. Meie pääste Algataja aga nägi vaeva ja kannatas meie eest. Ta salgas ennast ning kogu Tema elu oli üks pidev puudus ja vaevanägemine. Ta oleks võinud veeta oma maapealsed päevad mugavuses ja külluses ning võtta osa selle elu naudinguist, kuid Ta ei mõelnud enda heaolule. Ta elas teiste hüvanguks. Ta kannatas, et säästa teisi kannatustest. Ta pidas lõpuni vastu ja lõpetas töö, mis oli Talle teha antud. Seda kõike tegi Ta selleks, et meid hävingust päästa. Kas võib nüüd olla, et meie, kes me ei vääri nii suurt armastust, taotleme selles elus paremat osa kui meie Issandale anti? Igal eluhetkel saame osa Tema suure armastuse õnnistustest ning just sel põhjusel ei suudagi me täielikult mõista selle teadmatuse ja viletsuse sügavust, millest meid on säästetud. Kas võime vaadata Teda, keda meie patud läbi torkasid, ja mitte olla valmis jooma koos Temaga alanduse ja kurbuse kibedast karikast? Kas võime vaadata ristilöödud Kristust ja soovida Tema riiki siseneda mingil muul moel, mitte läbi suurte katsumuste? Tk1 356.3
Kõik jutlustajad ei ole andunud Jumala tööle nii, nagu Tema neilt nõuab. Mõned on arvanud, et jutlustajal on raske saatus, sest ta peab oma perest eemal olema. Nad unustavad, et kunagi oli töö raskem kui praegu. Kunagi oli Jumala tööl vähe toetajaid. Nad unustavad need, kelle peale pani Jumal töökoorma minevikus. Siis oli päris vähe neid, kes suure töö tulemusena võtsid tõe vastu. Jumala valitud sulased nutsid ja palvetasid tõe selge mõistmise pärast ning kannatasid puudust ja olid vägagi ennastsalgavad, et tõde kaasinimesteni viia. Nad järgisid samm-sammult Jumala ettehooldust, mis avas tee. Nad ei taotlenud enda mugavust ega kohkunud raskuste ees tagasi. Selliste inimeste kaudu valmistas Jumal teed ja tegi tõe selgeks, et seda mõistaks iga siiras meel. Kõik on tehtud valmis vaimulike jaoks, kes sellest ajast peale on tõe vastu võtnud, kuid ometi ei ole mõned neist töökoormat õlule võtnud. Nad taotlevad kergemat osa, vähem enesesalgamist nõudvat positsiooni. See maailm ei ole kristlaste jaoks puhkepaik, veel vähem Jumala valitud vaimulike jaoks. Nad unustavad, et Kristus jättis oma varanduse ja au taevasse ning tuli maa peale surema ja et Ta on käskinud meil üksteist armastada, nagu Tema on meid armastanud. Nad unustavad inimesed, keda maailm ei olnud väärt, kes käisid ringi lamba- ja kitsenahkades ning keda ahistati ja piinati. Tk1 357.1
Mulle näidati valdeslasi ja seda, mida nad oma usu pärast kannatasid. Nad uurisid kohusetundlikult Jumala Sõna ja elasid vastavalt valgusele, mis neile paistis. Neid kiusati taga, neid aeti kodust välja, nende raske tööga omandatud vara võeti ära ja majad põletati maha. Nad põgenesid mägedesse ja kannatasid uskumatuid raskusi. Nad talusid nälga, väsimust, külma ja alastiolekut. Ainus riietus, mida paljud neist said endale hankida, olid loomanahad. Ja ometi kogunesid need laiali hajutatud ja kodutud inimesed ühiselt laulma ja Jumalat kiitma selle eest, et neid oli arvatud väärt Kristuse nime pärast kannatama. Nad julgustasid ja rõõmustasid üksteist ning olid tänulikud isegi viletsa varjupaiga eest. Paljud nende lapsed haigestusid ja surid külma ja nälja tõttu, kuid ometi ei mõelnud vanemad hetkekski usust taganemisele. Nad hindasid Jumala armastust ja soosinut palju enam kui maist mugavust ja ilmalikke rikkusi. Nad said lohutust Jumalalt ning ootasid vaeva eest eesootavat tasu. Tk1 357.2
Veel näidati mulle Martin Lutherit, kelle Jumal tõi esile erilist tööd tegema. Kui kallis oli talle Jumala Sõnas ilmutatud tõe tundmine! Tema mõistus nälgis millegi kindla järele, millele rajada lootus, et Jumal on tema Isa ja taevas tema kodu. Uus ja kallis valgus, mis talle Jumala Sõnast koitis, oli hindamatu väärtusega ja ta arvas, et kui ta astub sellega esile, suudab ta maailma veenda. Ta seisis langenud kiriku viha vastu ja kinnitas neid, kes koos temaga tundsid rõõmu rikkalikest tõdedest, mida sisaldab Jumala Sõna. Luther oli Jumala valitud tööriist, kes pidi kiskuma paavsti kirikult maha silmakirjalikkuse rüü ja näitama selle rikutust. Ta tõstis Püha Vaimu väes innukalt häält ning noomis rahva juhtide patte. Levisid üleskutsed teda tappa, ükskõik kus ta viibib. Tundus, et ta on jäetud uskmatute inimeste armulikkuse hoolde, kes olid kuulekad roomakatoliku kirikule. Ometi ei pidanud ta oma elu kalliks. Luther teadis, et ta pole kusagil kaitstud, kuid ta ei värisenud. Valgus, mida ta nägi ja millest rõõmu tundis, oli tema jaoks elu ning see oli väärtuslikum kui kõik maailma aarded. Ta teadis, et maailma varandus ei pea vastu, kuid rikkalikud tõed, mis avanesid tema mõistusele ja tegutsesid tema südames, peavad vastu ning kui neile kuuletuda, toovad need surematuse. Tk1 358.1
Kui teda kutsuti Augsburgi oma usu eest vastust andma, kuuletus ta kutsele. See üksik mees, kes oli äratanud preestrite ja rahva viha, kutsuti nende ette, kes panid värisema maailma — alandlik tall vihaste lõvide keskel. Ent Kristuse ja tõe nimel seisis ta vankumatult ning püha kõneosavusega, mida saab inspireerida üksnes tõde, põhjendas ta oma usku. Vaenlased püüdsid tõe julget kaitsjat mitmesuguste vahenditega vaikima sundida. Alguses teda meelitati ja lubati ülendust ja au. Kuid elu ja auavaldused olid tema jaoks väärtusetud, kui neid tuli osta tõe ohverdamise hinnaga. Jumala Sõna säras tema mõistuse jaoks üha eredamalt ja selgemalt ning andis talle erksama tunnetuse paavstivõimu vigadest, rikutusest ja silmakirjalikkusest. Siis püüdsid vaenlased teda hirmutada ja sundida usust lahti ütlema, kuid ta seisis julgelt tõe kaitsel. Ta oli valmis oma usu eest surema, kui Jumal seda ette näeb, kuid ta ei olnud iialgi valmis usku loovutama. Jumal kaitses tema elu. Ta käskis inglitel teda saata, ajada vaenlaste viha ja eesmärgid nurja ning kanda teda marulisest kokkupõrkest kahjustamatult läbi. Tk1 358.2
Lutheri rahulik, väärikas mõju alandas tema vaenlasi ja andis paavstlikule süsteemile kõige kohutavama hoobi. Tähtsad ja uhked mehed, kes olid võimul, otsustasid, et tema veri peab lepitama nende üritusele tehtud kahju. Nad tegid plaane, kuid neist võimsam hoolitses Lutheri eest. Tema töö ei olnud lõpetatud. Lutheri sõbrad palusid tal kiiresti Augsburgist lahkuda. Ta väljus linnast öösel, ilma valjasteta hobuse seljas, relvastamata ning ilma saabaste ja kannusteta. Väga väsinult jätkas ta teekonda, kuni jõudis sõprade juurde. Tk1 359.1
Taas tõusis paavstivõimu meelepaha ja nad otsustasid kartmatu tõekaitsja suu sulgeda. Nad kutsusid ta Wormsisse, olles kindlalt nõuks võtnud panna ta oma rumaluse eest vastust andma. Lutheril tervis oli kehv, kuid ta ei otsinud ettekäändeid. Ta teadis hästi, missugused ohud teda ootasid. Ta teadis, et tema võimsad vastased kasutavad tema vaigistamiseks kõiki vahendeid. Nad nõudsid tema verd sama innukalt kui juudid Kristuse verd. Kuid ta usaldas Jumalat, kes oli hoidnud kolme väärikat meest tulikuumas sulatusahjus. Ta ei tundnud enda pärast ärevust ega muret. Ta ei taotlenud enda mugavust; tema suurim mure oli talle ülikalli tõe pärast, et see ei jääks jumalakartmatute solvangute ees kaitseta. Ta oli valmis pigem surema kui lubama vaenlasi võidutseda. Kui ta sisenes Wormsi linna, tunglesid tema ümber ja saatsid teda tuhanded inimesed. Keisrit ja teisi kõrgeid ametnikke ei võtnud vastu nii suur seltskond. Ärevus oli suur ning üks selles rahvamassis laulis läbilõikava ja kaebliku häälega matuselaulu, et hoiatada Lutherit eesootava eest. Kuid reformaator oli kulud kokku löönud ja oli valmis pitseerima oma tunnistuse verega, kui Jumal niimoodi ette nägi. Tk1 359.2
Luther pidi ilmuma oma usu eest vastust andma kõige aukartustäratavama rahvakogu ette ning ta ootas usus Jumalalt jõudu. Mõnda aega pandi tema julgus ja usk proovile. Tema silme ette kerkisid igasugused hädaohud. Ta muutus kurvaks. Pilved kogunesid tema ümber ja varjasid Jumala palge. Ta igatses edasi minna usaldusväärse kinnitusega, et Jumal on temaga. Ta ei saanud jääda rahule enne, kui oli täiesti kindel, et Jumal on täielikult tema juures. Rõhutud hüüetega saatis ta oma hingeahastuses palve taeva poole. Vahel tundus, et tema vaim nõrkeb, kui kujutluses ta ees vaenlased mitmekordistusid. Ta värises ohu ees. Ma nägin, et Jumal oma targas ettenägevuses valmistas teda sel moel ette mitte unustama, kellesse ta usub, ega tormama enesekindlalt ohtu. Jumal muutis teda Tema tööriistana sobilikuks selle suure töö jaoks, mis tema ees seisis. Tk1 359.3
Lutheri palvet kuuldi. Kui ta vaenlaste ees seisis, naasid tema julgus ja usk. Ta seisis tasasena nagu tall, ümbritsetud maailma tähtsatest meestest, kes põrnitsesid teda nagu vihased hundid, lootes oma võimu ja tähtsusega teda kartma panna. Kuid Luther oli haaranud kinni Jumala jõust ega kartnud. Tema sõnad olid räägitud niisuguse väärikuse ja väega, et vaenlased ei suutnud tema vastu midagi ette võtta. Jumal kõneles Lutheri kaudu. Tema tõttu kogunesid valitsejad ja end targaks pidavad inimesed, et Ta võiks avalikult nende tarkuse tühiseks muuta ning nad kõik võiksid näha selle nõrga mehe jõudu ja kindlust, kes toetus Jumalale, igavesele Kaljule. Tk1 360.1
Lutheri rahulik käitumine oli teravas kontrastis ägeduse ja raevuga, mida ilmutasid niinimetatud tähtsad mehed. Nad ei suutnud hirmutada teda tõest lahti ütlema. Õilsas lihtsuses ja rahulikus kindluses seisis ta nagu kalju. Vaenlaste vastuseis, nende viha ja ähvardused sööstsid vastu teda nagu võimas laine ja purunesid ohutult tema jalge ees. Ta jäi kõigutamatuks. Vaenlastele valmistas meelehärmi tõsiasi, et see alandlik mees ei pannud millekski võimu, mis oli sundinud kuningaid ja ülikuid värisema, ning nad soovisid oma viha talle tunda anda ja ta surnuks piinata. Kuid Tema, kes on maailma võimukandjatest võimsam, hoolitses kartmatu tunnistaja eest. Jumalal oli tema jaoks töö. Ta pidi veel tõe pärast kannatama. Ta pidi nägema tõde veristest tagakiusamistest läbi tungimas. Ta pidi nägema seda kotiriides ja fanaatikute poolt häbistatuna. Ta pidi elama selleks, et tõde õigeks tunnistada ja seda kaitsta, kui maailma vägevad võimud püüavad seda maha kiskuda. Ta pidi elama selleks, et näha tõe võidutsemist ning seda, kuidas tõde kisub maha paavstliku süsteemi eksitused ja ebausu. Luther saavutas Wormsis võidu, mis nõrgestas paavstivõimu, ning need uudised levisid teistesse kuningriikidesse ja maadesse. See oli tõhus hoop reformatsiooni kasuks. Tk1 360.2
Mu silme ees avanes terav erinevus käesoleva aja tõde kuulutavate vaimulike ja reformatsiooni juhtivate meeste vahel. Just Lutheri pühendunud, innukat elu kõrvutati mõnede meie jutlustajate eluga. Ta tõestas oma kadumatut armastust tõe vastu julguse, rahuliku kindluse ja enesesalgamisega. Tema teel olid katsumused ja ohvrid ning mõnigi kord kannatas ta sügavaimat hingeahastust, kui ta tõde kaitses, aga siiski ta ei nurisenud. Teda aeti taga nagu kütitavat metslooma, ent Kristuse pärast talus ta kõike rõõmsameelselt. Tk1 361.1
Jumala alandlike, ustavate sulaste kätte on praegusel ajal usaldatud viimane armukuulutus. Jumal on juhtinud neid, kes ei hoia vastutusest kõrvale, ta on pannud neile koorma ja esitanud nende kaudu oma rahvale süstemaatilise heategevuse plaani, milles kõik saavad osaleda ja kooskõlaliselt tegutseda. See süsteem on eluline ja toimib suurepäraselt. See toetab heldelt jutlustajaid ja Jumala tööd. Kohe kui jutlustajad jätsid vastuseisu ja astusid teelt kõrvale, vastasid inimesed siiralt üleskutsele ja hindasid süsteemi kõrgelt. Jutlustajate jaoks on kõik tehtud mugavaks ja kergeks, et takistustest vabana töötada. Meie inimesed on haaranud sellest kinni tahte ja huviga, mida pole näha ühegi teise inimklassi juures. Jumal on pahane jutlustajate peale, kes praegu kurdavad ega rakenda kogu oma energiat kõige tähtsamasse töösse. Neil ei ole mingit vabandust, kuid ometi on mõned eksituses ja arvavad, et nad ohverdavad palju ja neil on raske aeg, kuigi tegelikult ei tea nad kannatustest, enesesalgamisest ja puudusest midagi. Nad võivad küll olla väsinud, aga seda oleksid nad ka siis, kui nende ülalpidamine sõltuks oma kätega tehtavast tööst. Tk1 361.2
Mõned arvavad, et lihtsam oleks teha füüsilist tööd, ja nad on seda valikut sageli ka väljendanud. Niisugused inimesed ei tea, millest nad räägivad. Nad petavad ennast. Mõnel on väga kulukas perekond ülal pidada ja neil on puudu majandamisoskusest. Nad ei mõista, et on Jumala tööle võlgu oma kodu ja kõige eest, mis neil on. Nad ei ole aru saanud, kui palju maksab elamine. Kui nad tegeleksid füüsilise tööga, ei oleks nad murest ja väsimusest vabad. Kui nad peaksid peret füüsilist tööd tehes ülal, ei saaks nad kamina ees istuda. Töötav mees, kellest sõltub perekonna ülalpidamine, saab vaid mõne väsinud tunni oma perega kodus veeta. Mõned vaimulikud ei armasta usinat töötegemist ja on hellitanud rahulolematuse tunnet, mis on väga mõistmatu. Jumal on tähele pannud iga nurisevat mõtet, sõna ja tunnet. Niisugune nõrkuse ilmutamine ja Jumala tööle pühendumise puudumine haavab taevast. Tk1 361.3
Mõned on olnud valmis kiusajat kuulama ning on väljendanud oma uskmatust ja kahjustanud Jumala tööd. Saatan esitab neile oma nõuded, sest nad ei ole veel tema püünisest üle saanud. Nad on käitunud nagu lapsed, kes ei tea üldse mitte midagi kiusaja kavalustest. Neil on piisavalt kogemusi ja nad peaksid tema tegevust mõistma. Ta on sisendanud nende mõistusesse kahtlusi ning selle asemel et teda kohe tagasi tõrjuda, on nad peapetisega arutlenud ja läbi rääkinud ning justkui vanast maost lummatult tema seletuskäiku kuulanud. Mõnest kirjakohast, millele nende mõistus ei suutnud rahuldavat selgitust saada, on piisanud selleks, et kõigutada kogu tõehoonet ja varjata Jumala Sõna kõige selgemaid fakte. Need inimesed on eksivad surelikud. Neil pole täiuslikku tarkust ega teadmisi kogu Pühakirjast. Mõned kirjakohad on jäetud inimmõistuse ulatusest väljapoole kuni selle ajani, mil Jumal otsustab need oma tarkuses avada. Saatan on juhtinud mõned rajale, mis lõpeb kindlas uskmatuses. Nad on lasknud uskmatusel tumestada harmoonilist, aulist tõeahelat ning on käitunud nii, nagu oleks nende asi lahendada kõik Pühakirja keerulised kirjakohad, ja kui meie usk ei anna neile õigust seda teha, on usk puudulik. Tk1 362.1
Ma nägin, et need, kel on kuri uskmatu süda, kahtlevad ning arvavad, et Jumala Sõnas kahtlemine on õilis ja vooruslik. Neil, kes peavad tühja-tähja üle vaidlemist vooruseks, on ohtralt ruumi Jumala Sõna inspireeritusse ja tõesse umbuslikult suhtuda. Jumal ei sunni kedagi uskuma. Inimesed võivad otsustada toetuda tõenditele, mille Ta on arvanud heaks anda, või kahelda, norida ja hukkuda. Tk1 362.2
Mulle näidati, et need, kes on hädas kahtluste ja uskmatusega, ei peaks teiste heaks töötama. See, mis on mõtteis, tuleb paratamatult välja ning nad ei adu vihje või pisima väljendatud kahtluse mõju. Saatan teeb sellest kidalise noole. See toimib nagu aeglane mürk, mis enne, kui ohver saab ohust teadlikuks, mõjutab kogu keha, kahjustab salaja head tervist ja põhjustab lõpuks surma. Mõju omav inimene sisendab teistele seda, mida Saatan on talle sisendanud — et üks Pühakirja tekst on teisega vastuolus. Niimoodi, väga kavalalt, nagu oleks ta avastanud mingi imepärase saladuse, mis on olnud varjatud maailma kõigi ajastute usklike ja pühade eest, katab ta kaasinimeste mõistuse kesköise pimedusega. Nad kaotavad armastuse, mis neil kord oli tõe vastu, ja neist saavad uskmatud. See kõik toimub väheste räägitud sõnade abil, millel on varjatud vägi, sest need paistavad olevat salapärased. Tk1 363.1
See on salakavala kuradi tegevus. Need, kes on hädas kahtlustega ja kel on probleeme, mida nad ei suuda lahendada, ei tohi teiste nõrka mõistust samasugusesse segadusse paisata. Mõned on vihjanud oma uskmatusele või rääkinud sellest ning on edasi läinud, kujutamata ette, missugust mõju nad avaldasid. Mõnel juhul on uskmatuse seemned hakanud kohe mõjuma, samas kui teiste puhul on need üsna pikka aega uinunult, kuni inimene on hakanud vales suunas tegutsema ja andnud maad vaenlasele. Sel juhul võetakse temalt Jumala valgus ära ja ta langeb Saatana võimsatesse kiusatustesse. Siis võrsuvad juba ammu külvatud uskmatuse seemned. Saatan hoolitseb nende eest ja nad kannavad vilja. Kõik, mis tuleb vaimulikelt, kes peaksid seisma valguses, on suure mõjuga. Ja kui nad ei ole seisnud Jumala selges valguses, on Saatan kasutanud neid oma tööriistadena ning edastanud nende kaudu oma tuliseid nooli meeltesse, mis ei ole valmis vastu seisma sellele, mis tuleb vaimulikelt. Tk1 363.2
Ma nägin, et nii vaimulikel kui ka tavalistel inimestel seisab ees sõda, et Saatanale vastu panna. End Kristuse teenijaks nimetav vaimulik on kohutavas olukorras, kui ta teenib kiusaja eesmärke, kuulab tema sosinaid ning laseb tal mõistust kütkestada ja mõtteid juhtida. Vaimuliku kõige rängem patt Jumala silmis on see, kui ta väljendab oma uskmatust ja tõmbab teised samasse pimedasse kanalisse, lastes tema ahvatlemisega Saatanal täita kahekordse eesmärgi. Ta viib segadusse selle inimese mõistuse, kelle kiusatusi on soodustanud tema enda teguviis, ning siis juhib sellesama inimese kaudu segadusse paljude teiste mõistuse. Tk1 363.3
Siioni müüridel seisvatel vahimeestel on aeg mõista oma missiooni vastutust ja pühalikkust. Nad peavad tundma, et kui nad ei tee tööd, mille Jumal on neile teha andnud, on neil häda kaelas. Kui nad ei ole enam ustavad, ohustavad nad Jumala koguduse julgeolekut ja tõetööd ning annavad meie vastastele võimaluse seda naeruvääristada. Oh missugune töö see on! See saab kindlasti oma tasu. Mõned vaimulikud ja ka lihtliikmed vajavad meeleparandust. Nad peavad purunema kildudeks ja saama uueks. Nende töö kogudustes on hullem kui mõjutu ning nende praeguses nõrgas, vankuvas seisukorras oleks Jumalale meelepärasem, kui nad lõpetaksid teiste aitamise püüdlused ja teeksid füüsilist tööd, kuni nad on meelt parandanud. Siis saavad nad oma kaasliikmeid kinnitada. Tk1 364.1
Vaimulikud peavad ärkama. Nad väidavad, et on suure Kuninga armee kindralid, kuid on samas suure mässujuhi ja tema vägede poolehoidjad. Mõned on andnud mässulistele vägedele põhjust ette heita Jumala tööle ja Tema Sõna pühadele tõdedele. Nad on osa sõjarüüd seljast võtnud ja Saatan on visanud neisse oma mürgitatud nooled. Nad on kinnitanud mässu juhtide käsi ja nõrgestanud iseennast ning võimaldanud Saatanal ja tema põrgulikul kildkonnal tõsta võidukalt pea ja rõõmustada võidu pärast, mille nad on lubanud tal saavutada. Oh missugune tarkuse puudus! Missugune pimedus! Missugune rumal juhtimisviis kindralitelt — avada oma nõrgimad kohad oma surmavaenlastele! Kui väga erinev on see Lutheri teguviisist! Ta oli valmis ohverdama vajaduse korral oma elu, kuid mitte iial tõde. Tema sõnad on: „Olgu meie ainus hool, et evangeelium ei saaks jumalakartmatute solvangute osaliseks, valagem pigem oma veri selle kaitsmisel, kui et laseme neil võita. Kes ütleb, kas minu vendade päästmisele tuleb rohkem kasuks minu elu või surm?” Tk1 364.2
Jumala töö edenemine ei sõltu ühestki inimesest. Tema tõstab üles ja õpetab inimesi maailmale sõnumit viima. Ta suudab teha oma jõu inimeste nõrkuses täiuslikuks. Vägi on Jumalalt. Varmas kõne, sõnaosavus, suurepärased talendid — miski neist ei too ühtki hinge meeleparandusele. Pingutused kantslis võivad liigutada inimeste meeli, selged argumendid võivad olla veenvad, kuid Jumal annab kasvamise. Jumalakartlikud inimesed, ustavad, pühad inimesed, kes rakendavad igapäevaellu selle, mida nad kuulutavad, avaldavad päästvat mõju. Puldis räägitud vägev jutlus võib mõjutada meeli, kuid vaimuliku väike ettevaatamatus väljaspool kantslit, kergemeelne jutt ja tõelise jumalakartuse puudumine avaldavad vastupidist mõju ning nurjavad jutlusest jäänud hea mulje. Pöördunud on nagu tema. Paljudel juhtudel ei püüagi nad oma jutlustajast kõrgemale tõusta. Nende südames ei toimu põhjalikku tööd. Nad ei pöördu Jumala poole. Töö on pealiskaudne ja nende mõju teeb kahju neile, kes tõesti Issandat otsivad. Tk1 364.3
Vaimuliku edu sõltub suurel määral tema käitumisviisist väljaspool kantslit. Kui ta lõpetab jutluse ja lahkub puldist, ei ole tema töö lõppenud, see alles algab. Siis peab ta rakendama ellu seda, millest ta on jutlustanud. Ta ei tohi hoolimatult toimida, vaid peab iseennast valvama, et vaenlane ei saaks ära kasutada midagi, mida ta teeb või ütleb; muidu toob ta Kristuse tööle häbi. Vaimulike valvsus ei ole iial liigne, eriti noorte ees. Nad ei tohi kasutada kergemeelset kõnepruuki ega naljatada, vaid peavad meeles pidama, et (381) nad esindavad Kristust, et nad peavad oma eeskujuga näitama Kristuse elu. „Sest Jumala kaastöölised oleme meie.” „Aga olles kaasabilised me manitsemegi teid, et te Jumala armu ilmaasjata vastu ei võtaks.” Tk1 365.1
Mulle näidati, et noorte vaimulike — olgu nad abielus või vallalised — kasulikkuse hävitab sageli kiindumus, mida nende suhtes ilmutavad noored naised. Niisugused naised ei mõista, et teiste pilgud jälgivad neid ja nende käitumisviis võib vägagi kahjustada selle vaimuliku mõju, kellele nad nii palju tähelepanu pööravad. Nii neile endile kui ka vaimulikule oleks palju parem, kui nad järgiksid rangelt kombekuse reegleid. See seab ta ebameeldivasse olukorda ja kaasinimesed on sunnitud teda vales valguses vaatama. Ma nägin aga, et asja tuum on siiski vaimulikes. Nad peavad väljendama, et selline käitumine on neile vastumeelne, ja kui nemad käituvad nii, nagu Jumal neilt ootab, siis ei tülitata neid kaua. Nad peavad vältima kõike, mis näib kuri, ja kui noored naised on väga seltsivad, on vaimulike kohus mõista anda, et see ei ole meelepärane. Nad peavad niisuguse häbematuse tagasi lükkama, isegi kui neid peetakse ebaviisakaks. Selliseid asju tuleb noomida, et mitte anda põhjust süüdistustele. Noored naised, kes on pöördunud tõe ja Jumala juurde, kuulavad noomitust ja parandavad ennast. Tk1 365.2
Vaimulikud peavad lisama avalikule tööle isiklikud pingutused, tegutsema isiklikult hingede nimel alati, kui on võimalus, vestlema kamina juures ja paluma inimestel taotleda seda, mis toob neile rahu. Meie töö siin on peagi läbi ja igaüks saab tasu vastavalt oma tegevusele. Mulle näidati pühade tasu, kadumatut pärandit taevas, ja ma nägin, et need, kes on tõe nimel kõige enam kannatanud, ei arva, et neil on raske olnud, vaid nende meelest on hind olnud soodne. Tk1 366.1