Mulle näidati, et lapsevanemad, kelle silme ees on jumalakartus, peavad ühtaegu oma laste ohjeldamisega uurima ka nende kalduvusi ja temperamenti ning püüdma täita nende vajadusi. Mõned vanemad täidavad hoolikalt oma laste ajalikke vajadusi. Nad hoolitsevad nende eest lahkelt ja ustavalt haiguse ajal ning arvavad siis, et nende kohus on täidetud. Siinkohal nad eksivad. Nende töö on alles alanud. Tuleb hoolitseda mõistuse vajaduste eest. Õigete vahendite kasutamine haavatud meele ravimisel nõuab osavust. Lastel on samasugused rasked katsumused kanda ja samasugune raske iseloom nagu vanematel inimestel. Vanemad seda ise igakord ei taju. Nende mõistus on sageli segaduses. Nad tegutsevad ekslike arusaamade ja tunnete alusel. Saatan jagab neile hoope ja nad annavad tema kiusatustele järele. Nad räägivad ärritunult ja niisugusel moel, mis tekitab lastes viha, nad on vahel nõudlikud ja pahurad. Vaesed lapsed saavad osa samast vaimsusest ning lapsevanemad ei ole valmis neid aitama, sest nad ise on probleemi põhjuseks. Mõnikord tundub, et kõik läheb viltu. Kõik on pahurad ning see on väga haletsusväärne ja õnnetu aeg. Vanemad süüdistavad oma lapsukesi ja peavad neid väga sõnakuulmatuteks ja tõrksateks, maailma kõige halvemateks lasteks, kuigi rahutuse põhjus on vanemais. Tk1 369.1
Mõned lapsevanemad tekitavad oma enesevalitsuse puudumisega palju tormi. Selmet paluda lastel lahkelt seda või teist teha, annavad nad tõreleval toonil käsu ja samal ajal on nende huulil laitus või noomitus, mida lapsed pole ära teeninud. Vanemad, niisugune käitumisviis oma laste suhtes hävitab nende rõõmsameelsuse ja edasipüüdlikkuse. Nad täidavad teie käske, kuid mitte armastusest, vaid sellepärast, et ei julge teisiti teha. Nende süda ei ole asja juures. See on vaev, mitte rõõm, ning sageli unustavad nad seetõttu kõiki teie juhiseid täita, mis suurendab teie ärritust ja muudab probleemi laste jaoks hullemaks. Vigade otsimist korratakse, laste halba käitumist näägutatakse, kuni lapsi valdab meeleheide ja nad ei hooli enam, kas nad valmistavad heameelt või mitte. Neid valdab ükskõiksus ning nad otsivad kodust ja vanematest eemal rõõmu ja mõnu, mida nad kodus ei leia. Nad seltsivad tänaval lonkiva seltskonnaga ja on peagi sama rikutud kui kõige hullemad neist. Tk1 369.2
Kelle süü see suur patt on? Kui kodu oleks köitev, kui vanemad ilmutaksid laste suhtes kiindumust, leiaksid neile lahkelt tegevust ja juhendaksid armastuses, kuidas vanemate soovidele kuuletuda, puudutaksid nad laste südames vastuhelisevaid keeli ning teenimisvalmid käed, jalad ja süda kuuletuksid vanematele meelsasti. Kui lapsevanemad valitsevad ennast, kõnelevad lahkelt ja kiidavad lapsi, kes püüavad õigesti toimida, julgustavad nad laste püüdlikkust, muudavad nad väga õnnelikuks ja täidavad pereringi meeldivusega, mis kihutab minema kõik tumedad varjud ja toob koju rõõmsa päikesepaiste. Tk1 370.1
Mõnikord vabandavad lapsevanemad oma vale käitumisviisi sellega, et nad ei tunne ennast hästi. Nad on närvilised ning arvavad, et ei suuda olla kannatlikud, rahulikud ja meeldivalt rääkida. Selles petavad nad ennast ja valmistavad heameelt Saatanale, kes rõõmustab, et Jumala armu ei ole kasutatud loomupäraste nõrkuste võitmiseks piisavalt. Nad saavad end kogu aeg valitseda ja nad peavadki seda tegema. Seda nõuab neilt Jumal. Nad peavad mõistma, et kannatamatusele ja pahurusele järele andes, põhjustavad nad teistele kannatusi. Meelsus, mida nad ilmutavad, mõjutab neid ümbritsevaid inimesi, ja kui nemad omakorda sama meelsust ilmutavad, siis halb ainult suureneb ja kõik läheb viltu. Tk1 370.2
Lapsevanemad, kui tunnete pahurust, ei tohi te teha seda suurt pattu, et mürgitate kogu perekonna ohtliku ärrituvusega. Niisugusel ajal kahekordistage enda üle valvamist ja otsustage südames oma huultega ülekohut mitte teha, vaid ütelda ainult meeldivaid, rõõmsaid sõnu. Öelge endale: „Ma ei riku oma laste õnne pahura sõnaga.” Niiviisi ennast valitsedes muutute tugevamaks. Teie närvisüsteem ei ole enam nii tundlik. Teid kinnitavad õiguse põhimõtted. Teadmine, et täidate ustavalt oma kohust, annab teile jõudu. Jumala inglid naeratavad teie pingutuste peale ja aitavad teid. Kui tunnete end kannatamatuna, arvate liiga sageli, et põhjus on teie lastes, ja te süüdistate neid, kuid nad pole seda ära teeninud. Mõni teine kord võivad nad teha täpselt samu asju ning siis on need aktsepteeritavad ja õiged. Lapsed tunnevad ära, tajuvad ja panevad tähele sellist järjekindlusetust ning ka nemad ei ole alati samasugused. Mõnikord on nad mingil määral valmis muutliku tujuga toime tulema, teinekord on nad närvilised ja pahurad ega suuda laitust taluda. Nende vaim tõstab selle vastu mässu. Lapsevanemad soovivad, et nende meeleseisundit võetaks alati arvesse, kuid nad ei näe alati vajadust sama möönda oma lapsukeste puhul. Nad vabandavad enda juures seda, mida nad mõistaks väga hukka, kui näeksid seda oma lastes, kel pole aastate kogemust ja distsipliini. Mõned lapsevanemad on närvilise temperamendiga ning kui nad on tööst väsinud või murest rõhutud, ei säilita nad rahulikku meelt, vaid on pahurad ja kannatamatud nende suhtes, kes peaksid neile maa peal kõige kallimad olema; see pahandab Jumalat ja toob pere kohale pilve. Lapsi tuleb nende muredes sageli õrna kaastundega rahustada. Vastastikune lahkus ja sallivus muudab kodu paradiisiks ja tõmbab pühad inglid perekonnaringi. Tk1 371.1
Ema saab palju ära teha ja peabki tegema, et valitseda oma närve ja mõtteid, kui ta on masenduses. Isegi kui ta on haige, saab ta, kui ta end harjutab, olla meeldiv ja rõõmsameelne ning taluda suuremat müra, kui ta kunagi arvas võimaliku olevat. Ta ei tohi sundida lapsi tema nõrkusi tundma ning nende noort, tundlikku mõistust oma vaimu masendusega varjutada. Muidu tunduks neile kodu hauakambrina ja ema tuba kõige süngema paigana maailmas. Mõistus ja närvid saavad toonust ja jõudu tahte harjutamisest. Paljudel juhtudel osutub tahtejõud võimsaks närvide rahustajaks. Tk1 371.2
Ärge laske lastel näha end kortsus kulmuga. Kui nad annavad kiusatusele järele ning pärast mõistavad ja kahetsevad oma eksimust, andestage neile sama heldelt, nagu loodate andeks saada oma taevaselt Isalt. Juhendage neid lahkelt ja siduge oma südame külge. See on ülioluline aeg laste jaoks. Nende ümber on mõjud, millele peate vastu tegutsema, muidu need võõrutavad lapsed teist. Õpetage neid võtma teid usaldusaluseks. Lubage neil teile oma katsumustest ja rõõmudest kõrva sosistada. Seda õhutades hoiate neid paljudest püünistest, mille Saatan nende kogenematute jalgade jaoks valmistab. Ärge kohelge oma lapsi üksnes karmusega, ärge unustage oma lapsepõlve ja ärge unustage seda, et nad on vaid lapsed. Ärge oodake neilt täiuslikkust ega püüdke neist tegudes kohe mehi ja naisi teha. Nii sulgete juurdepääsuukse, mis teil nende juurde muidu oleks, ja sunnite nad avama ukse kahjulikele mõjudele, teistele, kes mürgitavad nende noort mõistust enne, kui te ohtu taipate. Tk1 371.3
Saatan ja tema väehulgad teevad kõige jõulisemaid pingutusi, et laste meeli kõigutada. Lapsi tuleb kohelda siiruse, kristliku õrnuse ja armastusega. See annab teile nende üle tugeva mõju (388) ja nad tunnevad, et võivad teid piiramatult usaldada. Vormige oma laste ümber kodu ja oma seltskonna veetlus. Kui te seda teete, siis ei ole neil nii suurt soovi noorte kaaslaste seltskonna järele. Saatan tegutseb eakaaslaste kaudu ja paneb neid üksteise meeli rikkuma. See on tema kõige tõhusam tegutsemisviis. Noortel on üksteise üle suur mõju. Nende vestlus ei ole alati valitud ja ülev. Kõrvu kostavad halvad kuuldused ja kui neile otsustavalt vastu ei seista, leiavad need asukoha südames, juurduvad ja võrsuvad, et vilja kanda ning häid kombeid rikkuda. Praegu maailmas valitsevate pahede ja lastele vajalike piirangute kehtestamise tõttu peavad vanemad nägema kahekordselt vaeva, et siduda lapsi oma südame külge ja näidata neile, et nad soovivad nende õnne. Tk1 372.1
Lapsevanemad ei tohi unustada oma lapsepõlveaastaid ja seda, kui väga nad igatsesid kaastunnet ja armastust ning kui õnnetult nad end tundsid, kui neid laideti ja pahuralt hurjutati. Nad peavad oma tunnetes taas noored olema ning mõttemaailmas laste tasemele tulles mõistma oma laste vajadusi. Siiski peavad nad kindlalt, kuid armastavalt nõudma lastelt kuulekust. Vanemate sõnadele tuleb kõhklematult kuuletuda. Tk1 372.2
Jumala inglid jälgivad lapsi sügavaima huviga, et näha, missugust iseloomu nad arendavad. Kui Kristus kohtleks meid samamoodi, nagu kohtleme sageli üksteist ja oma lapsi, siis komistaksime ja langeksime ülima meeleheite tõttu. Ma nägin, et Jeesus teab meie nõrkusi ning Ta on ise jaganud meie kogemust kõigis asjus, kuid jäänud patuta, seepärast on Ta valmistanud meile teeraja, mis sobib meie jõu ja võimekusega. Ta on sarnaselt Jaakobiga liikunud edasi tasakesi ja lastega ühte sammu, mida nad suudavad astuda, et Ta võiks pakkuda meile Tema seltsis lohutust ja olla meile alatiseks teejuhiks. Ta ei põlga ega hülga koguduse lapsi ega jäta neid maha. Ta ei ole käskinud meil edasi liikuda ja neid maha jätta. Ta ei rända nii suure kiiruga, et peaksime oma lapsed maha jätma. Oh ei, vaid Ta silub elurada ka laste jaoks. Ja vanemad peavad Tema nimel oma lapsi kitsal teel juhtima. Jumal on määranud meile raja, mis sobib laste jõu ja võimekusega. Tk1 373.1