Go to full page →

106. peatükk. Lõikamine ja kärpimine Tk1 579

„Lõikamine ja kärpimine“. Seda väljendit kasutatakse sageli nende inimeste käitumisviisi ja sõnade kohta, kes noomivad eksijaid või oletatavaid eksijaid. Seda on õige kasutada nende kohta, kel ei ole kohustust kaasliikmeid noomida, kuid kes on valmis sellega kiirustades ja halastamatult tegelema. Seda on vale kasutada nende kohta, kel on eriline kohustus noomida eksimusi koguduses. Niisugustel inimestel on töökoorem ja nad tunnevad, et on armastusest kallite hingede vastu sunnitud ustavalt tegutsema. Tk1 579.1

Viimase kahekümne aasta jooksul on mulle aeg-ajalt näidatud, et Issand on muutnud mu abikaasa kõlblikuks eksijatega ustavalt tegutsema ning on pannud talle koorma ja kui ta ei täida oma kohust selles suhtes, tõmbab ta endale Issanda meelepaha. Ma ei ole kunagi pidanud tema arvamust eksimatuks ega tema sõnu inspireerituks, kuid olen alati uskunud, et ta on selle töö jaoks kõlblikum kui keegi teine meie jutlustajatest; seda oma pikaajalise kogemuse tõttu ja sellepärast, et olen näinud, et ta on eriliselt tööle kutsutud ja selleks kohane. Ka seetõttu, et paljudel juhtudel, kui inimesed on tema noomitustele vastu hakanud, on mulle näidatud, et tema arvamus selles asjas ja tema noomimisviis on õiged. Tk1 579.2

Viimased kakskümmend aastat on need, keda on noomitud, ja need, kes neile kaasa tunnevad, kandnud minu abikaasa suhtes süüdistavat meelsust, mis on kurnanud teda rohkem kui ükski teine julm koorem, mida ta on ebaõiglaselt kandnud. Ja kui ta oma koormate all kokku kukkus, rõõmustasid paljud neist, keda oli noomitud; nad said ka valesti aru minu sõnadest 25. detsembri 1865. aasta juhtumi kohta ning leidsid lohutust mõttest, et seekord oli Issand minu abikaasat „lõikamise ja kärpimise” eest noominud. See kõik on eksitus. Ma ei näinud midagi niisugust. Selleks, et kaasliikmed võiksid teada, mida ma oma abikaasa kohta nägin, toon siin ära järgmise kirjatüki, mille kirjutasin üles ja andsin talle järgmisel päeval pärast nägemuse saamist. Tk1 579.3

25. detsembril 1865. aastal näidati mulle nägemuses Issanda sulase, minu abikaasa, kogudusevanem James White’i olukorda. Mulle näidati, et Jumal on võtnud vastu tema alandumise ja hinge vaevamise Tema ees, tema ülestunnistuse Jumalale puuduliku pühendumise pärast, tema kahetsuse eksimuste ja vigade pärast oma käitumises, mis põhjustasid talle tema pikaleveninud haiguse ajal suurt kurbust ja masendust. Tk1 580.1

Mulle näidati, et tema suurim eksimus minevikus on olnud andestamatu meelsus nende liikmete suhtes, kes on kahjustanud tema mõju Jumala töös ning toonud oma vale käitumisega talle suuri vaimseid kannatusi. Ta ei olnud nii halastusrikas ja kaastundlik, nagu on olnud meie taevane Isa oma eksivate, patuste, kahetsevate laste vastu. Kui need, kes talle suurimaid kannatusi põhjustasid, tunnistasid oma eksimusi siiralt ja täielikult, võis ta neile andeks anda ja andiski ning oli nendega osaduses nagu kaasliikmetega. Kuigi eksimus oli Jumala silmis parandatud, uuris ta mõnikord oma mõtetes seda haava ning laskis minevikule mõeldes haaval mädanema minna ja teda õnnetuks muuta. Fakt, et ta oli minevikus pidanud nii palju kannatama, mida tema arvates saanuks vältida, hoidis temas kaasliikmete ja Issanda vastu nurisevat meelsust. Sel kombel elas ta uuesti läbi minevikku ning elustas katsumused, mis oleksid pidanud unarusse jääma ja mitte kibestama tema elu kasutute mälestustega. Tal ei olnud vahetevahel kaastunnet ja armastust, mida pidanuks osutama nende suhtes, kel läks halvasti ja kes langesid Saatana kiusatuste all. Nemad olid tegelikud kannatajad, kaotajad, mitte tema, sest tema oli vankumatu ja omas Kristuse meelsust. Kui need hinged hakkasid mõistma oma eksimusi, seisis neil ees raske lahing, et võidelda alandlike ülestunnistuste kaudu valguse kätte. Nad pidid võitlema Saatanaga ja võitma oma uhke meelsuse ning vajama abi neilt, kes olid valguses, et nood tooksid nad pimedast, julgusetust olukorrast välja sinna, kus hakata lootma ja omandada jõud Saatan jalge alla tallata. Tk1 580.2

Ma nägin, et minu abikaasa oli olnud liiga nõudlik nende suhtes, kes olid eksinud ja teda kahjustanud. Ta hellitas rahulolematuid tundeid, millest ei olnud mingit kasu eksijaile ning mis muutsid vaid tema enda südame õnnetuks ja sobimatuks Jumala rahu jaoks, mis oleks juhtinud teda kõiges tänulik olema. Issand lubas tal oma eksimuste ja vigade tõttu masenduda ning andestuse järele lausa ahastada, mitte sellepärast, et tema patud oleksid nii suured, vaid et ta võiks kogemusest teada, kui valus ja piinarikas on olla ilma Jumala andestuseta, samuti selleks, et mõista Pühakirja teksti: „Kui te aga ei anna inimestele andeks, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks.” Ma nägin, et kui Jumal kohtleks meid sama nõudlik kui meie üksteist, siis võiksime kõik lootusetusse meeleheitesse sattuda. Tk1 581.1

Mulle näidati, et Jumal lubas sel kannatusel meile tulla selleks, et õpetada meile palju sellist, mida me muidu ei oleks nii lühikese ajaga õppinud. Tema tahe oli, et läheksime X paika, sest meie kogemus ei oleks ilma selleta täielik olnud. Ta soovis, et näeksime ja mõistaksime täielikumalt, et neil, kes kuuletuvad tõele ja peavad tema käske, on võimatu elada X paiga juhtide veendumuse järgi ja nendega kooskõlas. Mis puutub Jumala teenimisse, siis ei segune nende põhimõtted paremini kui õli ja vesi. X paika võivad ohutult ükskõik kui kauaks jääda ainult need, kel on puhtaimad põhimõtted ja suurim vaimne iseseisvus, kes mõtlevad ja tegutsevad ise, kelle silme ees on Jumala kartus ja kes usaldavad Teda. Sellesse asutusse ei ole soovitatav minna kellelgi, kel pole niisuguseid omadusi, sest nende mõistuse viivad segadusse asutuse juhtide meelitavad sõnad ja seda mürgitavad Saatanalt pärinevad eksiõpetused. Tk1 581.2

Mõju, Jumala teenimine ja religioosse elu õpetused on seal otseses vastuolus meie Päästja ja Tema jüngrite õpetusega. Õpetuse ja eeskujuga madaldavad nad vagaduse mõõdupuud ning ütlevad, et ei pea oma pattude pärast kurvastama ega maailmast eralduma selleks, et Kristuse järelkäijad olla, vaid võivad liituda maailmaga ja osaleda selle lõbudes. Need juhid ei innusta oma poolehoidjaid jäljendama Kristuse palvemeelset, tasakaalukat elu ning Jumalast sõltumist. Vastutustundlikud ja kindlalt Jumalat usaldavad inimesed ei saa X paigas pooltki seda kasu, mida saavad need, kes usuvad selle asutuse juhtide religioosseid põhimõtteid. Esimesena mainitud peavad pingutama, et seista vastu enamikule religioosseid põhimõtteid puudutavatele õpetustele; neil tuleb sõeluda kõike kuuldut, et mitte lasta end petta ja Saatanast ärakasutatud saada. Tk1 581.3

Ma nägin, et haigusesse ja selle ravimisse puutuvas on X parim terviseasutus Ameerika Ühendriikides. Kuid selle juhid on vaid inimesed ja nende arusaamine pole alati õige. Sealne peaarst soovib, et patsiendid peaksid tema arusaamist täiuslikuks nagu Jumala oma. Ent ta eksib sageli. Ta ülistab ennast kui Jumalat ega ülista Issandat kui ainsat, kellest midagi oleneb. Need, kes ei usu ega usalda Jumalat ega suuda näha ilu pühaduses või kristlase risti kandvas elus, võivad X paigas saada rohkem kasu kui üheski teises Ühendriikide terviseasutuses. Selle koha edu suur saladus on kontroll, mis juhtidel on patsientide mõistuse üle. Tk1 582.1

Ma nägin, et mu abikaasa ja mina ei saanud sealt nii palju kasu, kui võisid saada teistsuguse kogemuse ja usuga inimesed. Ingel ütles: „Jumala plaanis ei ole, et Tema sulase mõistust, kelle Ta on valinud oma erilise eesmärgi jaoks — erilise töö tegemiseks — kontrolliks teine inimene, sest see on ainult Tema eelisõigus.” Jumala inglid hoidsid meid, kui viibisime X paigas. Nad olid meie ümber ja toetasid meid iga hetk. Aga saabus aeg, mil me ei saanud kasuks olla ega saanud ise kasu ning siis lahkus valgusepilv, mis oli seal meie peal olnud, ja me võisime rahu leida ainult siis, kui sealt lahkusime ja läksime Rochesteri, kaaskoguduseliikmete juurde, kus on valguse pilv. Tk1 582.2

Ma nägin, et Jumal tahtis, et läheksime X paika mitmel põhjusel. Meie seisukoht seal viibides, tõsised palved, silmanähtav usaldus Jumalasse, rõõmsameelsus, julgus, lootus ja usk, mida Ta meile kannatustes sisendas, olid mõjuvõimsad ja tunnistasid kõigile, et kristlasel on jõu ja õnne allikas, mis on lõbuarmastajatele võõras. Jumal andis meile koha kõigi X paiga mõjukate inimeste südames ning tulevikus; kui sealsed praegused patsiendid hajutatakse oma kodudesse, kõnetavad meie pingutused neid taas ning kui meid rünnatakse, on meil vähemalt mõned kaitsjad. Ning veel tahtis Issand, et saaksime X paika minnes kasu kogemusest, mida me ei oleks omandanud Battle Creekis, kus olime kaastundlikest vendadest ja õdedest ümbritsetud. Me pidime neist eralduma, et me ei toetuks nende peale, vaid Issanda peale ja usaldaksime ainult Teda. Peaaegu kogu Jumala rahvast eraldatuna olime eemal kogu maisest abist ning sunnitud lootma üksnes Jumalale. Sellega omandasime kogemuse, mida ei oleks me saanud, kui me ei oleks X paika läinud. Tk1 582.3

Kui minu abikaasa julgus ja lootus hakkasid kõikuma, ei saanud me selles paigas enam kellelegi kasuks olla ega saanud ise enam kasulikku kogemust. Jumala tahe oli, et minu abikaasa ei jääks jõuetuna sinna, vaid oleks oma nõrgas seisundis kaasliikmete keskel, kes aitasid tal raskusi kanda. Kui olime oma ahistuses Jumala rahvast eraldatud, oli meil võimalus mõelda; minevik hoolikalt üle vaadata, näha oma vigu ja eksimusi, alandada end Jumala ees ja otsida Tema palet patutunnistuse, alandlikkuse ja sagedase tõsise palvega. Aktiivse tööga tegelemise ajal kandsime teiste koormaid ja meid rõhusid paljude mured; meil oli võimatu leida aega, et mõelda ja hoolikalt minevikku vaadata ning õppida õppetunde, mida Jumal nägi vajaliku olevat meile õpetada. Siis näidati mulle, et Jumal ei saanud austada oma nime sellega, kui Ta oleks vastanud oma rahva anumistele taastada nende palve vastusena minu abikaasa tervis X paigas oleku ajal. Ta oleks oma väe siis nagu pimeduse väega ühendanud. Kui Ta oleks arvanud heaks ilmutada oma väge minu abikaasat tervendades, siis oleksid sealsed arstid võtnud endale au, mida oleks tulnud anda Jumalale. Tk1 583.1

Ingel ütles: „Jumal saab oma sulase tervise taastamises austatud. Jumal on kuulnud oma teenijate palveid. Tema käed on Tema vaevatud sulase all. See asi on Jumala käes ning Ta peab, kuigi kannatades, jätma oma hirmud, mure, kahtlused ja uskmatuse sinnapaika ning usaldama rahulikult suurt, kuid halastusrikast Jumalat, kes tunneb talle kaasa, armastab teda ning hoolitseb tema eest. Tema ees seisavad konfliktid vaenlasega, kuid ta peab leidma lohutust meenutusest, et tema eest vastutab see, kes on vaenlasest tugevam ning ta ei tarvitse karta. Usalda usus tõendeid, mille Jumal on arvanud heaks anda, ning ta saavutab Jumalas aulise võidu.” Tk1 583.2

Ma nägin, et Jumal andis meile kogemuse, mis oli meie jaoks suurima väärtusega Tema töö jaoks tulevikus. Me elame pühalikul ajal selle maa ajaloo lõpusündmuste keskel ja Jumala rahvas ei ole ärkvel. Nad peavad ärkama ning tegema suuremaid edusamme; uuendama oma eluharjumusi söömises, riietumises, töötamises ja puhkamises. Kõiges selles peavad nad andma au Jumalale, valmistuma võitluseks meie suure vaenlasega ja tundma rõõmu kallitest võitudest, mis Jumalal on varuks nende jaoks, kes on mõõdukad kõiges ja taotlevad kadumatut krooni. Tk1 583.3

Ma nägin, et Jumal varustab mu abikaasat kõige vajalikuga, et tegeleda pühaliku uuendustööga, mida Ta kavatseb oma rahva hulgas edendada. Oluline on, et vaimulikud juhendavad inimesi mõõdukalt elama. Nad peavad näitama, missugune seos on söömisel, töötamisel, puhkamisel ja riietumisel tervisega. Kõigil, kes usuvad käesoleva aja tõde, tuleb midagi selles asjas teha. See puutub neisse ning Jumal nõuab, et nad ärkaksid ja tunneksid uuenduse vastu huvi. Ta ei ole nende teguviisiga rahul, kui nad suhtuvad sellesse küsimusse ükskõikselt. Tk1 584.1

Mao väärkohtlemine isu rahuldamise nimel põhjustab enamikule koguduseliikmetest katsumusi. Need, kes söövad ja töötavad ebamõõdukalt ja mittemõistlikult, räägivad ja käituvad mittemõistlikult. Ebamõõdukas inimene ei saa olla kannatlik. Ebamõõdukus ei tähenda tingimata alkohoolsete jookide joomist. Ebamõõdukus söömises — liiga sageli, liiga palju ja liiga rammusa, ebatervisliku toidu söömine — on patt, mis rikub seedeorganite normaalse tegevuse, mõjutab aju ja moonutab otsustusvõime ning takistab mõistuslikku, rahulikku, normaalset mõtlemist ja tegutsemist. Ja see on koguduse katsumuste viljakas allikas. Seepärast peab Jumala rahvas huviga ja innukalt keelduma oma isude rahuldamisest ja olema kõigis asjus mõõdukas, et olla Tema jaoks vastuvõetavas seisukorras ja austada Teda oma ihus ja vaimus, mis kuuluvad Talle. Siis suudavad nad mõista tõde selle ilus ja selguses ning rakendada seda oma ellu. Ettevaatliku, mõistliku ja otsekohese teguviisiga ei anna nad meie usu vaenlastele põhjust tõetööd teotada. Jumal nõuab, et kõik, kes usuvad, pingutaksid eriti sihikindlalt jõudu selle nimel, et nende füüsiline tervis saaks parimasse võimalikku seisukorda, sest meie ees on pühalik ja tähtis töö. Selle töö jaoks on vaja keha ja vaimu tervist, mis on terve religioosse kogemuse ning kristliku elu edendamise ja pühaduses kasvamise jaoks sama oluline nagu käsi või jalg inimese keha jaoks. Jumal nõuab, et Tema rahvas puhastaks end kogu liha ja vaimu rüvedusest ja täiustaks oma pühadust Issanda kartuses. Kõik need, kes on ükskõiksed, vabandavad selle töö tegemata jätmist ja ootavad, et Issand teeks nende eest seda, mida Ta nõuab neilt endalt, leitakse kerged olevat, samas kui alandlikud maal, kes on täitnud Tema määrusi, on Issanda viha päeval varjul. Tk1 584.2

Mulle näidati, et kui Jumala rahvas ei tee omalt poolt jõupingutusi, vaid ootab elustamist ning oma eksimuste kõrvaldamist ja vigade parandamist, kui nad loodavad, et neid liha ja vaimu rüvedusest puhastatakse ja kolmanda ingli valju hüüde jaoks sobilikuks tehakse, siis leitakse neid kerged olevat. Jumala elustus ehk vägi tuleb ainult nende peale, kes on end selleks valmistanud; teinud tööd, mida Jumal neilt ootab — nad on puhastanud end liha ja vaimu rüvedusest ja täiustanud oma pühadust Jumala kartuses. Tk1 585.1

Mulle näidati, et minu abikaasa seisukord on mõnes mõttes näide neist, kes ootavad elustamist. Kui ta ootaks, et Jumala vägi tuleb tema ihusse, ja tahaks tunda, et ta on tehtud terveks enne, kui tema on teinud oma usule vastavaid jõupingutusi; kui ta ütleks: „Kui Issand teeb mind terveks, siis ma usun seda või teist”, siis võib ta jäädagi ootama ega taju muutust, sest Jumala tõotuse täitumist tunnevad ainult need, kes usuvad ja siis vastavalt oma usule tegutsevad. Ma nägin, et ta peab uskuma Jumala sõna ja et tal on õigus Tema tõotustele ning need ei valmista iial pettumust. Ta peab astuma edasi usus, lootes tõenditele, mida Jumal on arvanud heaks anda, ning nägema võimalikult palju vaeva, et terveks saada. Ingel ütles: „Jumal toetab teda. Tema usk peab saama tegudega täiuslikuks, sest usk üksinda on surnud. Seda peavad toetama teod. Elav usk ilmneb alati tegudes.” Tk1 585.2

Ma nägin, et minu abikaasal on kalduvus kohkuda tagasi oma usule vastavatest jõupingutustest. Hirm ja mure enda olukorra pärast on muutnud ta araks. Ta vaatab välimusele, oma keha ebameeldivatele tunnetele. Ingel ütles: „Usk ei ole tunne. Usk tähendab lihtsalt võtta Jumalat Tema sõnast.” Ma nägin, et Jumala nimel ja Tema jõus peab mu abikaasa haigusele vastu seisma ja tõusma tahtejõu abil oma halbadest tunnetest kõrgemale. Ta peab Iisraeli Jumala nimel ja Tema jõus panema oma vabaduse maksma. Ta peab, nii palju kui võimalik, lõpetama endast mõtlemise ja rääkimise. Ta peab olema rõõmsameelne ja õnnelik. Tk1 585.3

Nägin 25. detsembril 1865. aastal, nagu olen palju kordi varem näinud, et kogudusevanem F on sageli eksinud ja teinud palju kahju läbematu, tundetu käitumisega nende suhtes, keda ta arvab süüdi olevat. Olen tihti näinud, et tema töö on uutel põldudel, ja kui ta toob inimesed käesoleva aja tõe juurde, peab ta jätma nende korralekutsumise töö teistele, sest tema tormakast käitumisviisist tulenevalt, kannatlikkuse ja arusaamise puudumise tõttu ei sobi ta selleks tööks. Toon siin ära 26. detsembril 1865. aastal kirjutatud tunnistuse vend F-ile sel põhjusel, et näidata, mida ma tema olukorra kohta nägin ja sellepärast, et suur osa tunnistusest kehtib üleüldiselt ning ka sellepärast, et ta pole vastanud, vaid on ainult teistele teatanud, et Issand noomis selles nägemuses minu abikaasat lõikamise ja kärpimise eest. Nimetan siin ära selle tunnistuse esitamise veel ühe eesmägi — meie koguduseliikmed mõistavad siis paremini, et vend F-i töö on uutel põldudel; nad ärgu kiusaku teda jätma tööd sinnapaika ega soovitagu tal tegutseda siin ja seal koguduste hulgas või siin-seal end sisse seada. Tk1 586.1