Viimase seitsme kuu jooksul oleme kodus olnud vaid umbes neli nädalat. Reiside ajal oleme istunud paljudes erinevates toidulaudades Iowa osariigist Maine’i osariigini. Mõned neist, keda oleme külastanud, elavad parima valguse järgi, mis neil on. Teised, kel on samasugused võimalused õppida tervislikult ja hästi elama, on uuenduses vaevu esimesed sammud astunud. Nad ütlevad, et ei oska uut moodi toitu valmistada. Kuid toiduvalmistamise osas ei ole neil ettekäänet, sest teoses „How to Live” (Kuidas elada) on palju suurepäraseid retsepte ning see raamat on kõigile kättesaadav. Ma ei väida, et selles raamatus õpetatav toiduvalmistamise süsteem on täiuslik. Võib-olla koostan peagi veel ühe väikese raamatu, mis on mõnes mõttes rohkem minu meele järele. Kuid raamatus „How to Live” õpetatakse toiduvalmistamist, mis on tohutult ees sellest, mida reisija sageli kohtab, isegi mõnede seitsmenda päeva adventistide hulgas. Tk1 642.1
Paljud ei tunne, et see on kohustus, seepärast ei püüa nad toitu korralikult valmistada. Seda on võimalik teha lihtsal, tervislikul ja kergel moel, ilma rasva, võid või liha kasutamata. Oskused tuleb ühendada lihtsusega. Selleks peavad naised lugema ja siis kannatlikult kohandama loetu praktilisse ellu. Paljud kannatavad seetõttu, et nad ei vaevu seda tegema. Niisugustele ma ütlen: teil on aeg äratada oma uinunud energia ja hakata õppima. Õppige, kuidas valmistada toitu lihtsalt, kuid viisil, mis tagab kõige maitsvama ja tervislikuma toidu. Tk1 642.2
Keegi ärgu arvaku, et väheväärtuslik toitumine on õige, kuigi vale on toitu valmistada pelgalt maitsemeele rahuldamiseks või isule vastavalt. Paljud on haigusest nõrgestatud ja vajavad toitvat, külluslikku, hästi valmistatud toitu. Sageli leiame, et täistera nisujahust valmistatud leib on tänkjas, hapu ja ainult osaliselt küpsetatud. Selle põhjuseks on huvi ja hoole puudumine toiduvalmistamise tähtsa ülesande suhtes. Mõnikord leiame muffineid või pehmeid küpsiseid ja muid sarnaseid asju, mis on kuivatatud, mitte läbi küpsetatud. Ja siis räägivad toiduvalmistajad, et vana toiduvalmistamisviisiga saavad nad hästi hakkama, kuid ausalt öeldes ei meeldi nende perele täistera nisujahust leib, ja nad jääksid sellega nälga. Tk1 642.3
Olen endale öelnud, et ma ei imesta, sest teie toiduvalmistamisviis muudab niisuguse toidu vastumeelseks; selle söömine tekitab kindlasti seedehäired. Toiduvalmistajad-vaesekesed ja need, kes peavad nende toitu sööma, räägivad tõsiselt, et tervisereform ei sobi neile. Maol ei ole jõudu muuta kehv, tänkjas, hapu leib heaks, sest kehv leib muudab terve mao haigeks. Need, kes niisugust toitu söövad, tunnevad, et kaotavad jõudu. Eks peitu põhjus valmistamises? Mõned neist inimestest nimetavad end tervisereformi järgijateks, kuid nad ei ole seda. Nad ei oska toitu valmistada. Nad valmistavad kooke, kartuleid ja täistera nisujahust leiba, kuid tegemist on ühetaolise toiduga, milles on vaevu mõni muutus, ning organism ei saa jõudu juurde. Tundub, et nad arvavad, et aeg, mis on pühendatud tervisliku, maitsva toidu valmistamise jaoks põhjalike kogemuste omandamisele, on raisatud aeg. Mõned käituvad nii, nagu läheks toit, mida nad söövad, kaotsi, ja kõik, mida nad suudavad kõhtu selle täitmiseks ajada, sobib sama hästi kui suure hoolikusega valmistatud toit. Oluline on, et me naudiksime isuga toitu, mida sööme. Kui me ei saa seda teha, vaid sööme mehaaniliselt, ei saa me toidetud ega varusid uuendatud niimoodi nagu siis, kui naudime toitu, mida kõhtu paneme. Me koosneme sellest, mida sööme. Selleks, et veri oleks hea kvaliteediga, peame sööma õiget toitu, mis on õigesti valmistatud. Tk1 643.1
Toiduvalmistajate religioosne kohustus on õppida, kuidas valmistada tervislikku toitu erineval moel, nii et seda oleks võimalik naudinguga süüa. Emad peavad õpetama oma lastele, kuidas toitu valmistada. Missugune kasvatuse osa oleks noorele daamile sellest olulisem? Söömine on seotud eluga. Napp, vilets, kehvasti valmistatud toit rikub pidevalt verd, sest nõrgestab vereloomeelundeid. Ülioluline on pidada toiduvalmistamise kunsti üheks kõige tähtsamaks kasvatuse osaks. On vähe häid toiduvalmistajaid. Noored daamid arvavad, et toiduvalmistamisega tegelemine on teenija amet. See ei ole nii. Nad ei vaata asja õigest vaatevinklist. Teadmine, kuidas valmistada tervislikult toitu, eriti leiba, ei ole tühiasi. Tk1 643.2
Paljudes perekondades on düspeptikuid ja sageli põhjustab seda kehv leib. Perenaine otsustab, et leivategu ei tohi ära visata, ja nii süüakse see ära. Kas see on moodus kehva leiva kõrvaldamiseks? Kas te panete selle kõhtu, et see saaks vereringe osaks? Kas maol on võime teha hapust leivast mahe, tänkjast leivast kergestiseeditav või hallitanud leivast värske? Tk1 643.3
Emad jätavad oma tütarde kasvatamisel selles osa hooletusse. Nad võtavad endale mure- ja töökoorma ning on üsna ära kurnatud, samas kui (683) tütardel lubatakse käia külas, heegeldada või end lõbustada. See on ekslik armastus, ekslik headus. Ema teeb oma lastele kahju, mis kestab sageli kogu laste elu. Kui tütred on vanuses, mil peaksid olema suutelised mõningaid elukoormaid kandma, ei ole nad selleks sobilikud. Niisugused inimesed ei võta endale hoolt ega koormaid. Nad on vähekoormatud ja vabandavad kohustusi võtmast, samas on ema oma murekoorma alla lookas nagu vanker viljavihkude all. Tütred ei ole sihilikult kalgid, nad on vaid hooletud ja tähelepanematud, muidu märkaksid nad ema väsinud ilmet ja valu tema näol ning püüaks teha oma osa, et kanda raskemat osa koormast ja kergendada ema koormat, kel on vaja murest vabaneda; muidu satub ta vaevavoodisse ja võib-olla isegi sureb. Tk1 644.1
Miks on emad oma tütarde kasvatamisel nii pimedad ja hooletud? Mind paneb väga muretsema, kui ma erinevaid perekondi külastades olen näinud, kuidas ema kannab rasket koormat, samal ajal on tütar, kes paistab olevat elava vaimu ning hea tervise ja jõuga, igati muretu ja koormamata. Olen näinud, et siis, kui pere juurde koguneb suurem seltskond inimesi, näeb ema vaeva ja kannab kogu koormat, samal ajal aga tütred istuvad ja jutustavad oma sõpradega või vestlevad seltskonnaga. Niisugune asi paistab mulle väga vale ja ma suudan vaevu hoiduda mõtlematute noortega rääkimast ja neid tööle käsutamast. Laske oma väsinud ema vabaks. Lubage tal elutoas istuda, soovitage tal puhata ja sõprade seltskonda nautida. Tk1 644.2
Kuid siin ei saa täielikult ainult tütreid süüdistada. Ka ema on süüdi. Ta ei ole kannatlikult tütardele õpetanud, kuidas toitu valmistada. Ta teab, et neil jääb toiduvalmistamise osas teadmisi puudu ja seepärast ei saa ta vaevanägemisest vabaks. Ta peab tegelema kõigega, mis vajab hoolt, muret ja tähelepanu. Noored daamid peaksid toiduvalmistamist põhjalikult õppima. Ükskõik, missuguseks kujuneb nende elu, need on teadmised, mida on võimalik praktiliselt ellu rakendada. Tegemist on kasvatuse osaga, millel on kõige otsesem mõju inimese elule, eriti nende elule, keda peetakse kõige kallimaks. Paljud naised ja emad, kes ei ole õiget õpetust saanud ning kel on puudulik toiduvalmistamise oskus, annavad iga päev oma perele kehvasti valmistatud toitu, mis hävitab pidevalt ja kindlalt seedeorganeid, rikub vere kvaliteeti, tekitab sageli põletikuliste haiguste ägedaid hooge ja põhjustab enneaegset surma. Paljusid on saatnud surma nätske, hapu leiva söömine. Mulle räägiti lugu ühest teenijatüdrukust, kes tegi laari haput tainjat leiba. Sellest lahtisaamiseks ja selle varjamiseks viskas ta leivateo paarile väga suurele nuumorikale. Järgmisel hommikul leidis peremees, et tema siga oli surnud, ja seamoldi uurides avastas sealt tainja leiva tükke. Ta küsis järgi ja tüdruk tunnistas oma teo üles. Ta ei arvanud, et leib seale niimoodi mõjub. Kui tainjas, hapu leib tapab sea, kes võib süüa lõgismadusid ja peaaegu kõiki jäledaid asju, siis kuidas mõjutab see õrna elundit − inimese magu? Tk1 645.1
Iga kristlasest tüdruku ja naise religioosne kohus on õppida otsekohe valmistama püülimata nisujahust head mahedat kergestiseeditavat leiba. Emad peavad võtma tütred endaga kaasa kööki, kui tütred on väga noored, ja õpetama neile toiduvalmistamise kunsti. Ema ärgu oodaku, et tema tütred mõistavad koduse majapidamise saladusi ilma õppimata. Ema peab tütreid kannatlikult ja armastavalt õpetama ning muutma töö võimalikult meeldivaks oma rõõmsa näo ja julgustavate, kiitvate sõnadega. Kui tütardel ebaõnnestub miski üks, kaks või kolm korda, ärge mõistke neid hukka. Julgusetus hakkab juba niikuinii ligi hiilima ja neil on kiusatus öelda: „Sellest pole kasu, ma ei saa sellega hakkama.” Aeg ei ole hukka mõista. Tahe muutub nõrgaks. Seda tuleb kannustada julgustavate, rõõmsate ja lootusrikaste sõnadega, nagu näiteks: „Ära hooli vigadest, mida oled teinud. Sa ju alles õpid ja eksimused tulevad paratamatult. Proovi uuesti. Püüa mõtetega olla selle juures, mida sa teed. Ole väga hoolikas ja sul kindlasti õnnestub.” Tk1 645.2
Paljud emad ei mõista teadmiste osa tähtsust ning eelistavad kõike ise teha, selle asemel et näha hoolt ja vaeva oma laste õpetamisega ning taluda nende möödalaskmisi ja vigu õppimise ajal. Ja kui tütarde pingutused ebaõnnestuvad, saadab ema nad minema sõnadega: „Sellest pole kasu, sa ei saa selle või teisega hakkama. Sa tekitad probleeme ja rohkem segad, kui aitad mind.” Tk1 645.3
Nii tõrjutakse õppijate esimesed pingutused ning esimene ebaõnnestumine jahutab huvi ja innukust õppida, ning nad kardavad järgmist katsetust ja teevad ettepaneku, et nad õmblevad, koovad, koristavad — teevad ükskõik mida peale toiduvalmistamise. Siin jääb ema süüdi. Ta peaks kannatlikult õpetama tütreid, et nad võiksid omandada praktilise kogemuse, mis kõrvaldaks kohmakuse ja parandaks kogenematu töölise saamatuid võtteid. Lisan siia väljavõtteid 1864. aastal avaldatud „Tunnistustest kogudusele” nr 10 lk 392. Tk1 646.1
„Lapsed, keda on hellitatud ja ümmardatud, ootavad seda alati ning kui nende ootusi ei täideta, on nad pettunud ja meeleheitel. Samasugust meelelaadi on näha terves nende elus — nad on abitud, toetuvad teiste abile, ootavad, et teised kohtleksid neid heakskiitvalt ja annaksid neile järele. Isegi kui nad on juba täiskasvanud mehed ja naised, arvavad nad siis, kui neile vastu pannakse, et neid koheldakse vääriti. Ja seega tunnevad nad rahutust kogu elu, suudavad vaevu omaenda koormat kanda ning nurisevad ja pahandavad sageli, sest kõik ei ole neile meelepärane. Tk1 646.2
Ekslikud vanemad õpetavad lastele õppetunde, mis osutuvad nende jaoks hävitavaks, ning külvavad okkaid oma jalgteele. Nad arvavad, et laste soove rahuldades ja neil nende kalduvusi järgida lastes omandavad nad nende armastuse. Missugune eksitus! Niimoodi hellitatud lastel on täiskasvanuna piiramatud soovid ja järeleandmatud kalduvused, nad on isekad, nõudlikud ja võimutsevad — needuseks endale ja kõigile enda ümber. Laste tulevane õnn on suurel määral vanemate kätes. Neist sõltub laste iseloomu vormimise oluline töö. Lapseeas antud juhised käivad nendega kaasas kogu elu. Vanemad külvavad seemne, mis võrsub ja kannab kas head või halba vilja. Nad saavad oma pojad ja tütred muuta sobilikuks kas õnne või õnnetuse jaoks. Tk1 646.3
Lapsi tuleb juba väiksest peale õpetada olema kasulikud, aitama iseennast ja teisi. Paljud praeguse aja tütred vaatavad ilma süümepiinadeta pealt ema, kes näeb vaeva, valmistab toitu, peseb või triigib pesu, ise aga istuvad samal ajal elutoas ja loevad juturaamatuid, koovad kaunistusi, heegeldavad või tikivad. Nende süda on tundetu nagu kivi. Aga kust see ebaõiglus pärineb? Kes on sellisel juhul tavaliselt süüdi? Eksiarvamusel olnud vanemad. Nad jätavad tähelepanuta oma laste tulevase heaolu ning lasevad neil ekslikus kiindumuses tegevustelt istuda või teha midagi vähest, mis ei nõua mõistuse ega lihaste pingutamist. Siis vabandavad nad oma laisku tütreid sellega, et nad on nõrgad. Mis neid nõrgaks muutis? Paljudel juhtudel on selleks vanemate vale teguviis. Sobivas koguses füüsilist tegevust majapidamises muudab nii mõistuse kui ka ihu paremaks. Kuid lapsed jäetakse valearusaamade tõttu sellest ilma, kuni nad põlgavad tööd. See on neile vastumeelne ega sobi nende arusaamaga peentest kommetest. Arvatakse, et nõude pesemine, triikimine või pesuvanni kohal küürutamine pole daamilik, vaid lausa labane. See on moekas õpetus, mida antakse lastele praegusel õnnetul ajastul. Tk1 647.1
Jumala rahvas peaks juhinduma kõrgematest põhimõtetest kui ilmalikud inimesed, kes püüavad kogu oma tegevust mõõta moega. Jumalakartlikud vanemad peavad õpetama oma lapsi kasulikuks eluks. ... Valmistage neid noorest peale ette koormaid kandma. Kui teie lapsed ei ole tööga harjunud, väsivad nad kiiresti. Nad kurdavad valu küljes ja õlgades ning jäsemete väsimust ning teil on oht kaastundest töö ise ära teha, mitte lasta neil veidi kannatada. Pange lastele esialgu väga kerge koorem ja suurendage seda siis vähehaaval iga päev, kuni nad suudavad teha sobiva hulga tööd ilma väsimata. Tegevusetus on lastel kõige suurem külje- ja õlavalu põhjus. ... Tk1 647.2
Emad peavad võtma oma tütred endaga koos kööki ja harima neid kannatlikult. Sellise tegevuse tõttu on nende tervis parem, lihased toonuses ning mõtted on päeva lõpus tervemad ja ülevamad. Nad võivad olla väsinud, aga pärast piisavat hulka tööd on puhkus magus. Uni, looduse meeldiv taastaja, kosutab väsinud ihu ja valmistab selle ette järgmise päeva kohustusteks. Ärge andke lastele mõista, nagu poleks tähtis, kas nad töötavad või mitte. Õpetage neid, et nende abi on vaja, et nende aeg on väärtuslik ja et teie sõltute nende tööst.” Tk1 647.3