22. augustil 1857. aastal näidati mulle Michigani osariigis Monterey palvemajas, et paljud ei ole veel Jeesuse häält kuulnud, päästekuulutus ei ole hinge haaranud ega elus uuendust teostanud. Paljudel noortest ei ole Jeesuse meelsust. Jumala armastus ei ole neil südames; seepärast on igasugused loomupärased askeldused Jumala Vaimu ja lunastuse asemel võidu saavutanud. Tk1 150.1
Need, kel on tegelik Jeesuse usk, ei karda ega häbene kanda risti nende ees, kel on neist rohkem kogemusi. Kui nad tõsiselt igatsevad õiged olla, soovivad nad vanematelt kristlastelt kõikvõimalikku abi saada. Vanemad kristlased aitavad rõõmuga. Südant, mida soojendab armastus Jumala vastu, ei hoia tagasi pisiasjad kristlikul teel. Nad räägivad sellest, mida Jumala Vaim sisimas teeb. Nad väljendavad seda laulu ja palvega. Usu ja püha eluviisi puudumine muudab noored häbelikuks. Nende elu mõistab nad hukka. Nad teavad, et ei ela nii nagu kristlased peaksid, seepärast ei ole neil kindlustunnet ei Jumala ega koguduse ees. Tk1 150.2
Miks tunnevad noored end vabamalt, kui vanemaid inimesi pole läheduses? Sellepärast, et nad on siis omasugustega. Igaüks arvab, et ta on sama hea kui teine. Keegi ei vasta standardile, kuid nad mõõdavad ja võrdlevad end üksteisega ja jätavad kõrvale ainsa täiusliku ja tõelise mõõdupuu. Jeesus on tõeline Eeskuju. Tema ennastohverdav elu on meie eeskuju. Tk1 150.3
Ma nägin, kui vähe uuriti Eeskuju, kui vähe seati seda enda silme ette. Kui vähe noored oma usu pärast kannatavad või ennast salgavad! Nad ei mõtlegi ohverdamisele. Selles suhtes ebaõnnestub neil Eeskuju jäljendamine täielikult. Ma nägin, et nende elu kõneles oma minale heameele valmistamisest ja uhkusele voli andmisest. Nad unustavad Valude Mehe, kes oli haigustega tuttav. Jeesuse kannatused Ketsemanis, Tema sellise pingutamise, et higipiiskades oli verd ning kibuvitstest punutud krooni, mis tungis Tema pühasse laupa; need ei liiguta neid. Nad on tuimaks muutunud. Nende tundlikkus on nüristunud ja nad on kaotanud igasuguse arusaamise nende eest toodud suurest ohvrist. Nad võivad istuda ja kuulata jutustust ristist, sellest, kuidas Jumala Poja kätest ja jalgadest löödi läbi julmad naelad, kuid see ei liiguta neid hinge põhjani. Tk1 150.4
Ingel ütles: „Kui sellised inimesed juhtida Jumala linna ja öelda, et kogu selle külluslik ilu ja hiilgus on neile igaveseks nautimiseks, ei mõistaks nad, kui kallilt see pärand nende jaoks osteti. Nad ei mõistaks iial Päästja armastuse võrratuid sügavusi. Nad ei ole joonud karikast ega saanud ristimisega ristitud. Taevas oleks rikutud, kui seal elaksid niisugused inimesed. Ainult need, kes on osa saanud Jumala Poja kannatustest, tulnud läbi suurest viletsusest ning pesnud oma riided ja teinud need valgeks Talle veres, suudavad taeva kirjeldamatust hiilgusest ja ületamatust ilust rõõmu tunda.” Tk1 151.1
Sellise vajaliku ettevalmistuse puudumine jätab välja suure osa noortest, kes nimetavad end usklikuks, sest nad ei tööta piisavalt tõsiselt ja innukalt, et Jumala rahvale osaks saav hingamine omandada. Nad ei tunnista ausalt oma patte, et need saaksid andestatud ja kustutatud. Need patud avalikustatakse peagi kogu koleduses. Jumala silm ei tuku. Ta teab kõiki patte, mis on sureliku pilgu eest varjatud. Süüdlased teavad täpselt, missugused patud tuleks üles tunnistada, et nende hing võiks Jumala ees puhas olla. Nüüd annab Jeesus neile võimaluse pattu tunnistada, seda sügavas alandlikkuses kahetseda ning oma elu puhastada tõele kuuletudes ja tõde ellu rakendades. Praegu on aeg eksimused heastada ja patud tunnistada, muidu ilmuvad need Jumala viha päeval patuse ette. Tk1 151.2
Üldiselt usaldavad lapsevanemad liiga palju oma lapsi, sest sageli teevad lapsed varjatult ülekohut just siis, kui vanemad neid usaldavad. Vanemad, valvake oma lapsi kiiva hoolega. Manitsege, noomige ja õpetage neid, kui te tõusete üles ja kui te istute maha, kui lähete välja ja tulete sisse, rida realt, õpetus õpetuse järel, veidi siin ja veidi seal. Alistage oma lapsed, kui nad on väiksed. Kahjuks on paljud vanemad selle hooletusse jätnud. Nad ei võta oma laste suhtes nii kindlat ja otsustavat seisukohta nagu peaks. Nad lasevad neil olla maailmaga sarnased, armastada riideid ja seltsida nendega, kes vihkavad tõde ja kelle mõju mürgitab. Nii tehes toetavad nad oma lastes ilmalikku soodumust. Tk1 151.3
Ma nägin, et kristlastest lapsevanematel peab olema kindel põhimõte: olla oma laste juhtimisel alati üksmeelel. Mõni vanem on süüdi üksmeele puudumises. Mõnikord on viga isas, kuid sagedamini emas. Armastav ema hellitab ja poputab oma lapsi. Isa peab töö tõttu sageli olema kodust ja oma laste seltskonnast eemal. Ema avaldab mõju. Tema eeskuju teeb laste iseloomu kujundamisel palju. Tk1 152.1
Mõned kiindunud emad taluvad laste eksimusi, mida ei tohiks neile hetkekski lubada. Vahel varjatakse laste eksimusi isa eest. Ema annab riideeseme või lubab midagi muud ja annab mõista, et isa ei tohi sellest midagi teada, sest ta noomiks seda. Tk1 152.2
Nii õpetatakse lastele pettust. Kui siis isa need valed asjad avastab, tuuakse ettekäändeid ja räägitakse vaid pool tõde. Ema ei ole avameelne. Ta ei mõtle, nagu peaks, et isal on laste suhtes samasugune huvi nagu temal ja et isa ei tohiks hoida teadmatuses valedest või eksimustest, mida tuleks laste puhul väiksena parandada. Tõsiasju varjatakse. Lapsed teavad, et vanemad ei ole ühel meelel ning sel on oma mõju. Lapsed hakkavad juba noorelt petma, varjama ning rääkima asju emale ja isale erinevas valguses. Liialdamisest saab harjumus ja tuimalt vale rääkimise puhul torkab südametunnistus vaid veidi. Tk1 152.3
Need vead said alguse sellest, et ema varjas fakte isa eest, kes temaga ühesuguselt on huvitatud oma laste iseloomu kujundamisest. Isaga tuleks vabalt nõu pidada. Talle tuleks kõik ära rääkida. Kuid vastupidine teguviis − laste eksimuste varjamine − õhutab neis kalduvust petta ning kahandab tõearmastust ja ausust. Tk1 152.4
Nende laste ainus lootus − ükskõik kas nad tunnistavad usku või mitte − on põhjalik meeleparandus. Iseloom tervikuna peab muutuma. Mõtlematud emad, kas te teate, et kui te õpetate oma lapsi, mõjutab teie õpetus laste kogu religioosset kogemust noorena? Alistage nad noorelt, õpetage neid endale alluma ja nad õpivad kärmemini Jumala nõudmistele kuuletuma. Õhutage neis tõemeelset, ausat meelelaadi. Ärge laske neil kunagi kahelda siiruses ja täpses tõemeelsuses. Tk1 152.5
Ma nägin, et noored tunnistavad sõnades Jumala päästvat väge, kuid ei tunne sellest rõõmu. Neil puudub usk, puudub lunastus. Oh neid tühje, kasutuid sõnu, mida nad räägivad! Nende kohta on ustav, kohutav register ja surelike üle mõistetakse kohut vastavalt tegudele, mida nad on ihus olles teinud. Noored sõbrad, teie teod ja tühjad sõnad on raamatusse kirja pandud. Teie vestlused ei ole olnud igavestel teemadel, vaid hüpelnud tavalist, ilmalikku rada pidi, mida kristlased ei peaks tegema. Kõik on raamatus kirjas. Tk1 153.1
Ma nägin, et kui noortes ei toimu täielik muutus, põhjalik pöördumine, võivad nad taevasse saamise lootuse unustada. Selle alusel, mida mulle näidati, on end usklikuks ja tõe järgijaks nimetavatest noortest tõeliselt pöördunud mitte rohkem kui pooled. Kui nad oleksid pöördunud, kannaksid nad vilja Jumala auks. Paljud toetuvad oletatavale lootusele, millel pole tõelist alust. Allikas ei ole puhastatud, seetõttu ei ole sellest voolav vesi puhas. Puhastage läte ja veevood saavad puhtaks. Kui süda on õige, siis on kõik − sõnad, riietus ja teod − õiged. Puudu on tõelisest jumalakartlikkusest. Häbistaksin oma Issandat palju, kui tunnistaksin hooletu, naljatleva, mitte palvetava inimese kristlaseks. Kristlane ju võidab oma kalduvused ja kired. Patuhaige hinge jaoks on ravim. See ravim on Jeesuses. Kallis Päästja! Tema armust piisab kõige nõrgemale ja ka kõige tugevam peab saama Tema armu, või siis hukkuma. Tk1 153.2
Ma nägin, kuidas on võimalik seda armu saada. Mine oma kambrisse ja palu seal üksinda Jumalat: „Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim.” Ole tõsine, ole siiras. Innukast palvest on palju kasu. Heitle palves nagu Jaakob. Piinle. Jeesus higistas aias suuri veretilku, ka sina pead tegema pingutusi. Ära lahku oma kambrist enne, kui tunned end Jumalas tugevana. Ole seejärel valvel ja just siis, kui valvad ja palvetad, saad allutada halvad kalduvused ning Jumala arm saab sinus nähtavale tulla ja tulebki. Tk1 153.3
Hoidku Jumal, et lõpetaksin teie hoiatamise. Noored sõbrad, otsige Issandat kogu südamest. Tulge innukalt ja tundke siiralt, et ilma Jumala abita hukkute; igatsege Teda nagu hirv igatseb veeojade järele, siis kinnitab Issand teid viivitamatult. Siis ületab teie rahu kogu mõistmise. Kui ootate lunastust, peate palvetama. Võtke aega. Ärge kiirustage ega olge palvetes hooletud. Paluge Jumalal teostada teis põhjalik uuendus, nii et Tema Vaimu viljad võiksid teis võrsuda ja valgus teist paista maailmale. Ärge olge Jumala tööle takistuseks ega needuseks, te võite olla abiks ja õnnistuseks. Kas Saatan ütleb teile, et lunastus ei paku teile täielikku ja helget rõõmu? Ärge uskuge teda. Tk1 154.1
Ma nägin, et iga kristlase eesõigus on tunda rõõmu Jumala Vaimu sügavast liigutusest. Meeldiv taevane rahu tungib meeltesse ning teile meeldib mõtiskleda Jumalast ja taevast. Te tunnete rõõmu Tema Sõna aulistest tõotustest. Aga teadke, et olete kristlikku elu alles alustanud. Teadke, et olete teinud esimesed sammud teel igavesse ellu. Ärge laske end petta. Ma kardan, jah, ma tean, et paljud teist ei tea, mis on usk. Te olete tundnud mingit erutust, mingit emotsiooni, kuid pole kunagi näinud pattu selle koleduses. Te pole kunagi tundnud oma puudulikku seisukorda ega pöördunud kibeda kurbusega oma kurjadelt teedelt. Te pole kunagi maailmale surnud. Te armastate ikka veel selle naudinguid, teile meeldib vestelda ilmalikel teemadel. Aga kui kõne alla võetakse Jumala tõde, ei ole teil midagi öelda. Miks vaikite? Miks olete jutukad ilmalikes asjades, aga vaiksed teemal, mis peaks teid kõige enam puudutama, teemal, mis peaks köitma kogu hinge? Jumala tõde ei ela teis. Tk1 154.2
Ma nägin, et paljude usutunnistus on õige, samal ajal kui sisemus on rikutud. Ärge petke end, võltsi südamega nimekristlased. Jumal näeb südamesse. „Sest suu räägib sellest, millest süda on tulvil.” Niisuguste inimeste südames, nagu ma nägin, on maailm, kuid Jeesuse usku seal ei ole. Kui end kristlaseks nimetavad inimesed armastavad Jeesust rohkem kui maailma, meeldib neile rääkida Temast, oma parimast Sõbrast, kellele on suunatud nende ülevaim kiindumus. Ta tuli neile appi, kui nad tundsid, et on eksinud ja hukkuvad. Kui nad olid kurnatud ja patuga raskelt koormatud, pöördusid nad Tema poole. Ta eemaldas nende süü- ja patukoorma, võttis ära kurbuse ja leina ning andis kiindumusele uue suuna. Nüüd vihkavad nad neid asju, mida nad kord armastasid, ja armastavad neid, mida kunagi vihkasid. Tk1 154.3
Kas teis on see suur muutus toimunud? Ärge eksige. Ma kas ei nimetaks kunagi Kristuse nime või siis annaksin Talle kogu oma südame, jagamatu kiindumuse. Me peame tundma sügavaimat tänu, et Jeesus võtab selle ohvri vastu. Ta nõuab kõike. Siis ja ainult siis, kui oleme alistunud Tema nõudmistele ja loobunud kõigest, paneb Ta meie ümber oma halastuse käsivarred. Aga mida me anname, kui anname kõik? Patust saastatud hinge Jeesusele puhastamiseks, Tema halastuse läbi puhtaks tegemiseks ja Tema võrratu armastuse abil surmast päästmiseks. Ja ometi nägin ma, et mõne meelest oli raske kõigest loobuda. Mul on häbi kuulda seda räägitavat, häbi sellest kirjutada. Tk1 155.1
Kas te räägite enesesalgamisest? Mida andis Kristus meie eest? Kui pead raskeks, et Kristus nõuab kõike, siis mine Kolgatale ja nuta seal seesuguse mõtte pärast. Vaata oma Vabastaja käsi ja jalgu, mis on naeltega julmalt lõhutud selleks, et Tema veri võiks teid pattudest puhtaks pesta! Tk1 155.2
Need, kes tunnevad Jumala sundivat armastust, ei küsi, kui vähe võib anda taevase tasu saamiseks; nad ei küsi, missugune on madalaim mõõdupuu, vaid nad püüavad täielikult oma Lunastaja tahtele kuuletuda. Palava igatsusega annavad nad kõik ja ilmutavad innukust, mis on võrdeline taotletava eesmärgi väärtusega. Mis on see eesmärk? Surematus, igavene elu. Tk1 155.3
Noored sõbrad, paljud teist on suures eksituses. Te olete rahuldunud millegi vähemaga kui on puhas ja laitmatu usk. Ma soovin teid äratada. Jumala inglid püüavad teid äratada. Oh et Jumala Sõna olulised tõed võiksid äratada teid tajuma ohtu ja juhiksid teid iseennast põhjalikult läbi uurima! Teie süda on veel lihalik. Te ei ole alistatud Jumala seadusele ega saagi olla. Lihalik süda peab muutuma ja siis näete pühaduses niisugust ilu, et igatsete seda nagu hirv veeojasid. Siis armastate Jumalat ja Tema seadust. Siis on Kristuse ike hea ja Tema koorem kerge. Kuigi teil on katsumusi, muudavad need hästi talutult tee veel väärtuslikumaks. Kadumatu pärand on ennastsalgava kristlase jaoks. Tk1 155.4
Ma nägin, et kristlased ei peaks liiga palju väärtustama õnnelikku tundetulva ega sellest sõltuma. Tunded ei ole alati ustavad teejuhid. Iga kristlane peaks püüdma teenida Jumalat põhimõtte alusel ja mitte tunnetest juhitult. Sellisel juhul harjutatakse usku ja see kasvab. Mulle näidati, et kui kristlased elavad tagasihoidlikku, ennastohverdavat elu, on tulemuseks rahu ja rõõm Issandas. Kuid kõige suuremat õnne kogetakse teistele head tehes, teisi õnnelikuks tehes. Niisugune õnn on kestev. Tk1 155.5
Paljud noored ei ole klammerdunud põhimõtte külge teenida Jumalat. Nad ei harjuta usku. Nad vajuvad longu iga pilve all. Neil pole jõudu vastu pidada. Nad ei kasva armus. Näib, nagu peaksid nad Jumala käske. Aegajalt esitavad nad formaalse palve ja neid nimetatakse kristlaseks. Vanemad on nende pärast niivõrd mures, et lepivad kõigega, mis näib hea; nad ei tee nendega tööd ega õpeta neile, et lihalik meel peab surema. Nad õhutavad neid tagant ja mängivad oma osa, kuid nad ei juhi neid oma südant ja iseennast hoolsalt läbi uurima ega mõtlema kuludele, mis kaasnevad kristlane olemisega. Selle tulemusena nimetavad noored end kristlaseks ilma oma ajendeid piisavalt läbi katsumata. Tk1 156.1
Tõeline Tunnistaja ütleb: „Oh oleksid sa ometi külm või kuum! Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust.” Saatan on nõus sellega, et olete nime poolest kristlased, sest nii sobite tema eesmärgiga paremini. Kui teil on vorm, kuid puudub tõeline jumalakartus, saab ta kasutada teid selleks, et teisi samasuguse enesepettuse teele ahvatleda. Mõned vaesed hinged vaatavad Piibli mõõdupuu asemel teile ega jõua kõrgemale. Nad on sama head kui teie, ja sellega rahul. Tk1 156.2
Noori sunnitakse sageli oma kohust täitma, koosolekul kõnelema või palvetama, sunnitakse uhkusele surema. Iga samm on sunnitud. Niisugune usk ei ole midagi väärt. Saagu lihalik süda muudetud ja Jumala teenimine ei ole ränk töö, te tundetud nimekristlased. Kogu armastus riietuse ja välimuse kaunistamise vastu kaob. Aeg, mille kulutate peegli ees, et teha silmale meeldivat soengut, tuleb pühendada palvele ja südame läbiuurimisele. Pühitsetud südames pole kohta välisele ehtimisele, kuid selles on tõsine, innukas soov saada sisemine kaunidus, kristlikud ehted − Jumala Vaimu viljad. Tk1 156.3
Apostel ütleb: „Teie ehteks ärgu olgu välispidine juuste palmitsemine ega kuldkeede kandmine ega rõivad, mida te kannate, vaid selleks olgu varjul olev südame-inimene, tasase ja vaikse vaimu kadumatuse ilus, mis on Jumala silmis palju väärt.” Tk1 156.4
Alistage lihalik meel ja uuendage elu, siis vaene surelik keha ei ole enam niisugune ebajumal. Kui süda on uuendatud, on seda välimusest näha. Kui meis on Kristus, au lootus, avastame Temas niisuguse võrratu veetluse, et hinge täidab armastus. See klammerdub Tema külge, otsustab Teda armastada ning Teda imetledes ununeb oma mina. Jeesus saab ülistatud ja ülendatud, oma mina madaldatud ja alandatud. Kuid usutunnistus ilma selle sügava armastuseta on pelgalt jutt, kuiv formaalsus ja raske vaevanägemine. Teie peas võivad olla paljud kujutluspildid välispidisest religioonist, kuigi süda ei ole puhastatud. Jumal näeb südant, „kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees − tema ees, kellele meil tuleb aru anda” . Kas Ta jääb rahule, kui sisemuses on midagi muud kui tõde? Iga tõeliselt pöördunud hing kannab eksimatuid märke, et lihalik meel on alistatud. Tk1 157.1
Ma kõnelen selgelt. Ma ei usu, et see heidutab tõelist kristlast ja ma ei taha, et keegi teist läheks hädaajale vastu ilma, et tema lootus oma Lunastajale oleks heal alusel. Otsustage välja selgitada, mis on teie juures halb. Selgitage välja, kas teil on pärisosa üleval. Tegelege oma hingega tõetruult. Pidage meeles, et Jeesus esitab oma Isale koguduse, millel pole ühtki plekki ega kortsu ega muud seesugust. Tk1 157.2
Kuidas teada, et Jumal on teid vastu võtnud? Uurige Tema Sõna palvemeelselt. Ärge pange seda ühegi teise raamatu pärast käest. See Raamat veenab patus. See ilmutab selgelt pääsetee. See näitab säravat ja aulist tasu. See toob ilmekalt esile Päästja ja õpetab, et lunastust võite loota üksnes Tema piiritu halastuse kaudu. Tk1 157.3
Ärge jätke hooletusse salajast palvet, sest see on usu hing. Anuge tõsises, innukas palves hinge puhtust. Paluge nii tõsiselt, nii innukalt, nagu paluksite oma sureliku elu pärast, kui see oleks kaalul. Jääge Jumala ette, kuni teie väljendamatu igatsus pääste järele on täidetud ja saate meeldiva tõendi, et patt on andestatud. Tk1 157.4
Igavese elu lootus ei tule kergelt. Jumala ja teie hinge vahele jääv tuleb klaarida, igaviku nimel selgeks teha. Ainuüksi oletatav lootus viib hävingusse. Kuna te jääte seisma või langete Jumala Sõna tõttu, siis on Sõna see, kust (164) peate oma olukorra jaoks tunnistust otsima. Sealt näete, mida on vaja, et kristlaseks saada. Ärge pange oma sõjavarustust käest ega lahkuge sõjaväljalt enne, kui olete saavutanud võidu oma Lunastajas. Tk1 158.1