Go to full page →

35. peatükk. Õppetunnid tähendamissõnadest Tk1 193

Mulle näidati, et tähendamissõna talentidest mõistetakse poolikult. See jüngritele antud oluline õppetund on kasuks lõpuajal elavatele kristlastele. Need talendid ei kujuta pelgalt võimet jutlustada ja Jumala Sõna õpetada. Tähendamissõna käib ka ajaliku varanduse kohta, mille Jumal oma rahvale usaldab. Need, kellele anti viis ja kaks talenti, kauplesid ja kahekordistasid neile usaldatut. Jumal nõuab neilt, kellel on siin varandust, et nad paneksid oma raha Temale kasu tooma — paneksid selle tõe levitamise töösse. Ja kui tõde elab vastuvõtja südames, aitab temagi oma varandusega tõde teistele viia. Tema jõupingutuste, mõju ja rikkuse abil võtavad järgmised tõe vastu ja hakkavad omakorda Jumala heaks tööle. Ma nägin, et mõned, kes nimetavad end Jumala rahvaks, on selle mehe moodi, kes peitis oma talendi maa sisse. Nad ei anna oma varandust Jumala töö käsutusse. Nad peavad seda enda omaks ja väidavad, et neil on õigus teha enda omaga seda, mis neile meeldib. Nad ei tee Issanda rahaga mõistlikke pingutusi hingede päästmiseks. Inglid kirjutavad ustaval üles iga inimese töö ja kui kohtumõistmine jõuab Jumala kojani, kirjutataks iga nime taha kohtuotsus ning inglitele antakse käsk ustavusetud sulased säästmata jätta ja hukkamisajal hävitada. See, mis oli nende hoolde usaldatud, võetakse neilt ära. Siis pühitakse minema nende maine varandus ja nad kaotavad kõik. Kroonid, mida nemad oleksid võinud kanda, kui nad oleksid olnud ustavad, pannakse nende pähe, keda kogusid ustavad sulased, kelle vara oli pidevalt Jumala kasutada. Iga päästetu eest, kelle päästmise vahendiks nad on olnud, lisatakse nende kroonile hiilgav täht ja nende igavene tasu suureneb. Tk1 193.1

Mulle näidati, et ka ebaausa majapidaja tähendamissõnas on meile õppetund. „Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa, teid võetaks igavestesse telkidesse.” Kui kasutame oma maist vara Jumala auks, kogume varandust taevasse, ja kui kogu maine varandus kaob, on ustava majapidaja sõpradeks Jeesus ja inglid, kes võtavad ta igavestesse telkidesse. Tk1 193.2

„Kes on ustav pisimas, see on ustav ka paljus.” Kes on ustav oma maises varanduses, mis on pisim, ja kasutab arukalt seda, mida Jumal on talle siin laenanud, on oma usutunnistusele truu. „Kes on ülekohtune pisimas, see on ülekohtune ka paljus.” Kes ei anna Jumalale seda, mida Ta on temale laenanud, on ustavusetu Jumala asjades igas suhtes. „Kui te nüüd ülekohtuses mammonas ei ole olnud ustavad, kes võib teie kätte usaldada tõelist?” Kui osutume ustavusetuks selle haldamisel, mille Jumal meile siin laenab, ei anna Ta meile kunagi kadumatut pärisosa. „Ja kui te võõra varaga ei ole olnud ustavad, kes annaks teile kätte teie oma?” Jeesus on ostnud meile lunastuse. See on meie oma, kuid meid pannakse proovile, et näha, kas oleme igavest elu väärt. Jumal katsub meid läbi sellega, et usaldab meie hoolde maise vara. Kui anname Tema töö edendamiseks ustavalt ja heldekäeliselt seda, mida Ta on meile laenanud, siis usaldab Jumal meile kadumatu pärandi. „Te ei saa orjata Jumalat ja mammonat.” „Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust.” Tk1 194.1

Jumalale ei ole meelepärast hooletus ja loidus, millega paljud end Tema rahvaks nimetavad inimesed oma ilmalikke asju ajavad. Tundub, et nad on täiesti kaotanud arusaamise tõsiasjast, et omand, mida nad kasutavad, kuulub Jumalale ning nad peavad oma tegevusest Talle aru andma. Mõned jätavad oma ilmalikud asjad täielikult laokile. Saatan paneb kõike tähele ja ründab sobival võimalusel ning suunab hingamispäevapidajate ridadest palju vara ära. Ja see vara läheb tema ridadesse. Mõned neist, kes on eakad, kuid ei soovi oma ilmalikke asju korda ajada, jäävad ootamatult haigeks ja surevad. Nende lapsed, kel ei ole huvi tõe vastu, võtavad vara endale. Saatanal on õnnestunud juhtida seda endale sobival viisil. „Kui te nüüd ülekohtuses mammonas ei ole olnud ustavad, kes võib teie kätte usaldada tõelist? Ja kui te võõra varaga ei ole olnud ustavad, kes annaks teile kätte teie oma?” Tk1 194.2

Mulle näidati kohutavat fakti, et Issandast rohkem valitsevad Saatan ja tema inglid end Jumala rahvaks nimetavate inimeste omandit. Lõpuaja majapidajad ei ole arukad. Nad lubavad Saatanal oma äriasju kontrollida ja lasevad tema kätte langeda sellel, mis kuulub Jumalale ja peaks olema Jumala töös. Jumal paneb teid tähele, ustavusetud majapidajad, Ta nõuab teilt aru. Ma nägin, et Jumala majapidajad saavad ustava ja aruka asjaajamisega hoida oma äriasjad selles maailmas ausad, täpsed ja korras. Eelkõige nende eesõigus ja kohus, kes on eakad, nõrgad ja kel pole lapsi, on paigutada oma vara sinna, kus seda saab kasutada Jumala tööks siis, kui nemad äkitselt ära kutsutakse. Aga ma nägin, et Saatan ja tema inglid rõõmustavad oma edu üle selles vallas. Need, kes peaksid olema mõistlikud pääste pärijad, lasevad justkui meelsasti Issanda raha enda käest vaenlase ridadesse libiseda. Nii tugevdavad nad Saatana kuningriiki ja tundub, et nad võtavad seda väga kergelt! Tk1 195.1