1. Moosese 4:1-15
AADAMA POJAD Kain ja Aabel olid iseloomult väga erinevad. Aabel kartis Jumalat. Kain hellitas mässulisi tundeid ja nurises Jumala vastu, et Ta oli pannud Aadamale needuse ja et maapind oli tema patu pärast neetud. Neile vendadele oli õpetatud, missugused korraldused olid tehtud inimkonna päästmiseks. Nad pidid olema alandlikult kuulekad, näitama üles austust Jumala vastu ning usku ja sõltumist tõotatud Lunastajast, tappes karja esmasündinud ja tuues nende vere pühalikult Jumalale põletusohvriks. See ohver pidi neile pidevalt meenutama nende pattu ja tulevast Lunastajat, kes pidi olema suur ohver inimese eest. Ltu 47.1
Kain tõi oma ohvrianni Issandale nurisedes ja südames tõotatud ohvrisse mitte uskudes. Ta ei soovinud rangelt järgida sõnakuulmise plaani ega hankida talle ja tuua see koos maaviljaga ohvriks. Ta võttis üksnes maaviljast ja eiras Jumala nõuet. Jumal oli andnud Aadamale teada, et ilma verd valamata ei ole patu andestust. Kain ei olnud hoolikas isegi selles suhtes, et toonuks parimad viljad. Aabel ei soovitanud oma vennal ilma ohvrivereta Issanda ette tulla. Kain, kes oli vanim, ei kuulanud oma venda. Ta põlastas tema nõuannet ning tõi oma ohvrianni umbusaldades ja tseremoniaalsete ohvriandide vajalikkuse üle nurisedes. Kuid Jumal ei võtnud seda vastu. Ltu 47.2
Aabel tõi parima oma karjast ja rasvast, nagu Jumal oli käskinud, ning esitas ohvrianni alandliku aukartusega ja täielikus usus Messia tulekusse. Jumal võttis tema ohvrianni vastu. Valgus välgatas taevast ja põletas Aabeli ohvrianni ära. Kain ei näinud märki, et teda on vastu võetud. Ta oli vihane Issanda ja oma venna peale. Jumal saatis armulikult ingli Kainiga vestlema. Ltu 47.3
Ingel päris tema viha põhjust ja teatas, et kui ta teeb õigesti ja järgib Jumala antud juhiseid, võtab Ta tema ja ohvrianni vastu. Aga kui ta ei alistu alandlikult Jumala korraldustele, ei usu Teda ega kuuletu Talle, ei saa Ta tema ohvriandi vastu võtta. Ingel rääkis Kainile, et Jumal ei olnud ebaõiglane ega Aabeli suhtes erapoolik, vaid Jumal ei võtnud tema ohvriandi vastu tema enda patu ja Jumala selgesõnalisele korraldusele mittekuuletumise pärast. Kui ta teeb kõik õigesti, võtab Jumal ta vastu ning vend peab teda kuulama ja tema peab juhiks olema, sest ta on vanim. Ltu 48.1
Aga Kain ei kahetsenud isegi pärast nii usaldusväärset juhenda-mist. Selle asemel et ennast uskmatuse tõttu noomida ja jälestada, kurtis ta ikka Jumala ebaõigluse ja erapoolikuse üle. Ning oma kadeduses ja vihas võitles ta Aabeliga ja süüdistas teda. Aabel juhtis alandlikult venna tähelepanu eksimusele ja näitas, et temas endas on ülekohus. Ent Kain vihkas oma venda sellest hetkest peale, kui Jumal ilmutas talle oma vastuvõtmise märke. Vend Aabel püüdis tema raevu vaigistada, kaitstes seisukohta, et Jumal tundis nende vanematele kaasa, kui Ta päästis nende elu, kui Ta oleks võinud neile kohe surma saata. Aabel rääkis Kainile, et Jumal armastab neid, muidu ei annaks Ta oma süütut ja püha Poega kannatama viha, mille oli inimene oma sõnakuulmatusega ära teeninud. Ltu 48.2