Noa ei unustanud Jumalat, kes oli neid nii armulikult hoidnud, vaid püstitas kohe altari ja võttis igast puhtas loomast ja igast puhtast linnust ning tõi altaril põletusohvreid, näidates oma usku Kristuse suurde ohvrisse ja ilmutades tänulikkust Jumalale imelise kaitse eest. Noa ohver tõusis Jumala ette nagu magus lõhn. Ta võttis ohvri vastu ning õnnistas Noad ja tema peret. Siin on õppetund kõigile, kes maa peal elavad, et nad peaksid Jumala halastuse ja armastuse iga ilmingu eest kõigepealt Teda tänama ja alandlikult kummardama. Ltu 61.2
Et inimene ei kohkuks pilvede kogunemisest ja vihmasajust ega kardaks pidevalt järgmist veeuputust, julgustas Jumal Noa peret armuliselt tõotusega. ““Ma teen teiega lepingu, et enam ei hävitata kõike liha uputusveega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma.” Ja Jumal ütles: “Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie ja iga teie juures oleva elava hinge vahel igavesteks põlvedeks, on see: ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel. Kui ma kogun maa kohale pilvi ja pilvedes nähakse vikerkaart ... Kui pilvedes on vikerkaar, siis ma vaatan seda ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel maa peal olevas kõiges lihas.“” Ltu 61.3
Missugune armulikkus Jumala poolt! Missugune kaastunne eksliku inimese suhtes, panna suure Jumala ja inimese vahelise lepingu märgiks pilvedesse kaunis kirev vikerkaar! See vikerkaar pidi kõigile põlvkondadele tunnistama fakti, et Jumal hävitas maa elanikud veeuputusega nende suure kurjuse pärast. Tema plaan oli, et kui järgnevate põlvkondade lapsed näevad pilvedes vikerkaart ja küsivad, mis on selle aulise taevas võlvuva kaare põhjus, võiksid vanemad neile selgitada vana maailma hävitamist veeuputuse tõttu, kuna inimesed olid andunud igasugusele kurjusele, ning et Kõigekõrgema käed olid asetanud selle kaare pilvedesse märgina, et Ta ei too enam kunagi maa peale veeuputust. Ltu 62.1
See sümbol pilvedes peab kinnitama kõigi usku ja usaldust Jumalasse, sest see on Jumala halastuse ja headuse märk inimeste suhtes. Kuigi Jumal oli sunnitud maa veeuputusega hävitama, ümbritseb Tema halastus siiski maad. Jumal ütles, et kui Ta vaatab pilvedes olevat vikerkaart, siis Ta meenutab seda. Ta ei taha, et arvaksime, nagu Ta ealeski unustaks, Ta rääkis vaid inimesega tema keeles, et inimene võiks Teda paremini mõista. Ltu 62.2