Issand käskis heebrealastel tagasi pöörduda ja minna Punase mere teed pidi kõrbesse. Nad olid heale maale väga lähedal, kuid oma patuse vastuhakuga olid nad Jumala kaitse minetanud. Kui nad oleksid Kaalebi ja Joosua aruande vastu võtnud ja kohe teele asunud, oleks Jumal Kaananimaa neile andnud. Aga nad olid uskmatud ja ilmutasid Jumala suhtes niisugust häbematut vaimsust, mis tõi neile kohtuotsuse, et nad ei saa kunagi tõotatud maale. Jumala halastus ja arm oli see, mis saatis neid tagasi Punase mere poole, sest nende viivitamise ja nurisemise ajal olid amalekid ja kaananlased maakuulajatest kuulnud ja Iisraeli lastega sõdimiseks valmistunud. Ltu 136.2
“Ja Issand rääkis Moosesega ja Aaroniga, öeldes: “Kui kaua peab mul olema kannatust selle halva kogudusega, kes nuriseb mu vastu? Iisraeli laste nurinaid, kuidas nad nurisevad mu vastu, ma olen kuulnud.“” Issand käskis Moosesel ja Aaronil öelda rahvale, et Ta teeb neile nii, nagu nad olid rääkinud. Nad olid öelnud: “Oleksime ometi surnud Egiptusemaal või siin kõrbes! Oleksime ometi surnud!” Nüüd võttis Jumal neid sõnast. Ta käskis oma sulastel neile öelda, et kahekümneaastased ja vanemad langevad kõrbes Issandale vastuhakkamise ja nurisemise pärast. Ainult Kaaleb ja Joosua pidid Kaananimaale saama. “Aga teie lapsed, kelle kohta te ütlesite, et nad jäävad riisutavaiks, ma viin ja nad õpivad tundma maad, mida teie olete põlanud.” Ltu 137.1
Issand teatas, et heebrealased peavad oma vanemate vastuhaku tõttu rändama kõrbes Egiptusest lahkumisest arvestades nelikümmend aastat, kuni kõik vanemad on surnud. Nii pidid nad kandma ja kannatama üleastumise tagajärgi nelikümmend aastat. “Vastavalt päevade arvule, mis te uurisite seda maad, nelikümmend päeva, iga päeva kohta aasta, peate te kandma oma pattu nelikümmend aastat ja tundma minu vastupanu.” Nad pidid täielikult aru saama, et see oli karistus ebajumalakummardamise ja mässulise nurisemise eest, mis sundis Issandat muutma oma eesmärki nende suhtes. Kaalebile ja Joosuale tõotati vastupidiselt kogu Iisraeli rahvale tasu, sest nad olid Jumala heakskiidu ja kaitse nimel kaotanud kõik. Ltu 137.2