4. Moosese 20. peatükk
TAAS VIIDI Iisraeli kogudus kõrbesse, samasse kohta, kus Jumal pani neid proovile peagi pärast Egiptusest lahkumist. Issand tõi neile kaljust välja vee, mis voolas senikaua, kuni nad jõudsid sama kalju juurde tagasi, ja Issand peatas voolu, et oma rahvas taas proovile panna, et näha, kas nad peavad usuproovile vastu või nurisevad taas Tema vastu. Ltu 138.1
Kui heebrealastel oli janu ja nad ei leidnud vett, muutusid nad kärsituks ega meenutanud Jumala väge, mis oli ligi nelikümmend aastat tagasi neile kaljust vee välja toonud. Jumala usaldamise asemel kaebasid nad Moosesele ja Aaronile ning ütlesid: “Oleksime ometi meiegi hinge heitnud, siis kui meie vennad hinge heitsid Issanda ees!” Tähendab, nad soovisid, et oleksid olnud selle seltskonna hulgas, kes hävitati nuhtlusega Korahi, Daatani ja Abirami vastuhaku järel. Ltu 138.2
Nad nõudsid vihaselt: ““Miks tõite Issanda koguduse, meid ja meie loomad, siia kõrbe surema? Miks tõite meid ära Egiptusest, tuues meid siia pahasse paika? Ei ole see vilja ega viigimarja, viinapuu ega granaatõuna paik, ja joomiseks ei ole vett!” Ltu 138.3
Aga Mooses ja Aaron tulid rahvakogu eest kogudusetelgi ukse ette ja heitsid silmili maha. Siis ilmutas ennast neile Issanda auhiilgus. Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: “Võta kepp ja kogu kokku kogudus, sina ja su vend Aaron, ja öelge nende nähes kaljule, et see annaks vett! Sina too neile kaljust vesi välja ning jooda kogudust ja nende loomi!” Siis Mooses võttis Issanda eest kepi, nagu teda oli kästud.” Ltu 138.4