Paljud toovad endale haiguse ületöötamisega. Nende jaoks on tervise taastamisel oluline puhkamine, murest vaba olemine ning kasin toit. Nende jaoks, kelle aju on koormatud ja kes on pideva töö ja rangete piirangute tõttu närvilised, on kõige kasulikum minna maale, kus nad saavad elada lihtsat, muretut elu ning puutuda tihedalt kokku looduse objektidega. Põldude ja metsade keskel uitamine, lillede noppimine ja linnulaulu kuulamine teevad nende tervise taastumiseks palju enam kui ükski muu asi. Tt 158.3
Puhas vesi on üks taeva parimatest õnnistustest nii tervises kui ka haiguses. Selle õige kasutamine edendab tervist. See on jook, mille Jumal on andnud loomade ja inimeste janu kustutamiseks. Joo vabalt, see aitab täita organismi vajadused ja toetab loodust haigusega võitlemisel. Vee välispidine kasutamine on üks kõige lihtsamaid ja rahuldust pakkuvamaid mooduseid vereringe reguleerimiseks. Külm või jahe kümblus on suurepärane toonikum. Soe kümblus avab poorid ja aitab niiviisi jääkaineid kõrvaldada. Nii soe kui ka leige kümblus rahustavad närve ja tasakaalustavad vereringet. Tt 159.1
Kuid paljud ei ole õppinud kogemustest vee õige kasutamise kasulikke mõjusid ning nad kardavad vett. Vesiravi ei hinnata nii nagu peaks. Selle osav kasutamine nõuab tööd, mida paljud ei taha teha. Kuid keegi ei tohi tunda, et teadmatus või ükskõiksus selle teema suhtes teda välja vabandab. On palju mooduseid, kuidas saab vett kasutada valu leevendamiseks ja haiguse tõkestamiseks. Kõik peaksid saama arukaks selle kasutamisel lihtsas koduses ravis. Eriti emad peavad teadma, kuidas hoolitseda oma pere eest nii tervises kui ka haiguses. Tt 159.2
Tegutsemine on meie olemuse seadus. Igale kehaorganile on määratud töö, mille täitmisest sõltub keha areng ja jõud. Kõigi elundite normaalne töö annab vastupidavust ja jõudu, samas kui mittetöötamine viib kõdunemise ja surma poole. Seo üks käsi kinni, kas või ainult nädalaks, seejärel vabasta see ja sa näed, et see on nõrgem kui käsi, mida sa oled samal ajal mõõdukalt kasutanud. Tegevusetus kutsub sama efekti esile kogu lihaskonnas. Tt 159.3
Tegevusetus on haigusele viljakas pinnas. Füüsiline liikumine kiirendab ja tasakaalustab vereringet, kuid tegevusetuses ei ringle veri vabalt ning eluks ja terviseks nii vajalikud muutused ei toimu. Ka nahk muutub loiuks. Jääkaineid ei väljutata nii nagu siis, kui vereringet on jõuliste harjutustega kiirendatud, nahk normaalses seisundis ja kopsudesse voolab ohtralt puhast, värsket õhku. Organismi niisugune olek paneb erituselunditele kahekordse koormuse ning tulemuseks on haigus. Tt 159.4
Invaliide ei tohi julgustada olema tegevuseta. Kui on olnud tõsine ülekoormus igas asjas, siis võib täielik puhkus mõne aja jooksul hoida ära tõsise haiguse, aga ametlikult kinnitatud invaliidsuse puhul on väga harva vaja hoiduda igasugusest tegevusest. Tt 160.1
Need, kes on murdunud vaimse töö all, peavad puhkama väsitavatest mõtetest, kuid neid ei tohi panna arvama, et neil on üleüldse ohtlik oma vaimseid võimeid kasutada. Paljusid pannakse arvama, et nende olukord on hullem, kui see tegelikult on. Niisugune meeleseisund ei soodusta paranemist ja sellele ei tohi kaas aidata. Tt 160.2
Jutlustajad, õpetajad, õpilased ja teised vaimse töö tegijad kannatavad sageli haiguse all, mis tuleneb raskest vaimsest koormusest, mis on jäänud füüsilise liikumisega leevendamata. Need inimesed vajavad aktiivsemat elu. Rangelt mõõdukad harjumused, kombineerituna õige füüsilise koormusega, tagavad nii vaimse kui ka füüsilise jõu ning annavad vastupidavuse kõigile vaimse töö tegijaile. Tt 160.3
Neid, kes on oma füüsilist jõudu ülekoormanud, ei tohi õhutada füüsilisest tööst täielikult loobuma. Ent töö — et sellest oleks kõige rohkem kasu — peab olema süstemaatiline ja sobiv. Kõige parem on füüsiline tegevus vabas õhus. Seda tuleb kavandada nii, et see tugevdaks nõrgestatud organite kasutamist ja sellesse peab olema kaasatud süda; kätega tehtav töö ei tohi manduda pelgalt tööorjuseks. Tt 160.4
Kui invaliidide aega ja tähelepanu ei hoia miski tegevuses, siis keskenduvad nende mõtted iseendale ning nad muutuvad haiglaseks ja ärrituvaks. Nad mõtlevad oma halbadele tunnetele nii palju, kuni arvavad endast palju hullemini, kui asi tegelikult on, ning nad ei suuda üldse midagi teha. Tt 160.5
Igal juhul on hästi läbimõeldud füüsiline tegevus efektiivne ravivahend. Mõnel juhul on see tervise paranemisel asendamatu. Tahe käib koos kätetööga ning invaliididel ongi vaja tahet äratada. Kui tahe uinub, muutub kujutlusvõime ebanormaalseks ja haigusele on võimatu vastu panna. Tt 160.6
Tegevusetus on kõige suurem needus, mis suurema osa invaliidide peale võib tulla. Kerge rakendatus kasulikus töös, kui see ei korma mõistust ega keha, mõjub õnnestavalt mõlemale. See tugevdab lihaseid, parandab vereringet ning annab invaliidile rahuldustunde teadmisest, et ta ei ole selles askeldavas maailmas täiesti kasutu. Ta võib olla võimeline esialgu ainult vähe tegema, kuid peagi leiab ta, et tema jõud kasvab ja vastavalt suureneb ka töö hulk, mida ta suudab teha. Tt 160.7
Füüsiline tegevus abistab seedehäirete all kannatajaid, andes seedeorganitele normaalset toonust. Kohe pärast söömist tõsise õppimise või raske füüsilise tegevusega tegelemine takistab seedimist, kuid lühikesest jalutuskäigust, pea püsti ja õlad taga, on pärast sööki suuresti kasu. Tt 161.1
Hoolimata kõigest, mis on räägitud ja kirjutatud füüsilise tegevuse olulisusest, on siiski palju neid, kes selle hooletusse jätavad. Paljud muutuvad tüsedaks, sest organism on ummistunud, teised muutuvad kõhnaks ja nõrgaks, sest nende elujõud on liigset toitu hävitades kurnatud. Maksa kurnavad pingutused puhastada verd jääkainetest ning tulemuseks on haigus. Tt 161.2
Need, kelle harjumused on väheliikuvad, peaksid, kui ilm lubab, liigutama end vabas õhus iga päev nii suvel kui ka talvel. Ratsutamisele ja sõitmisele tuleb eelistada kõndimist, sest see kasutab liikumisel rohkem lihaseid. Kopsud on sunnitud normaalselt toimima, kuna ilma kopse täis võtmata on võimatu kärmelt kõndida. Tt 161.3
Niisugused harjutused on paljudel juhtudel tervisele paremad kui ravimid. Arst soovitab sageli patsientidel minna merereisile, mineraalvee allikatele või külastada erinevaid paiku kliima vahetamiseks, kuigi enamikul juhtudest võiksid nad mõõdukalt süüa ja rõõmsalt, tervislikult liikuda ning nende tervis paraneks ja nad hoiaksid kokku nii aega kui ka raha. Tt 161.4