Valida tuleb need toiduained, millest saab kõige paremini keha ülesehitamiseks vajalikke elemente. Siin ei ole isu ohutu teenäitaja. Valede söömisharjumuste tõttu on isu rikutud. Sageli nõuab see toitu, mis kahjustab tervist ja jõu andmise asemel hoopis nõrgestab. Me ei saa ohutult juhinduda ühiskonna tavadest. Kõikjal valitsevad haigused ja kannatused on suures osas populaarsete eksimuste tõttu toitumises. Tt 202.2
Selleks et teada, missugused on parimad toiduained, peame uurima Jumala algset plaani inimese toitumise jaoks. Tema, kes lõi inimese ja kes mõistab tema vajadusi, määras Aadamale toidu. “Vaata,” ütles Ta, “mina annan teile kõik seemet kandvad taimed ... ja kõik puud, mis kannavad vilja ... need olgu teile roaks!” (1Ms 1:29) Pärast Eedenist lahkumist, kui inimene pidi elatise saamiseks harima patust neetud maad, anti talle toiduks ka “põllutaimed”. (1Ms 3:18) Tt 202.3
Meile Looja poolt valitud toidu moodustasid teraviljad, puuviljad, pähklid ja aedviljad. Need toiduained, võimalikult lihtsal ja loomulikul viisil valmistatuna, on kõige tervislikumad ja toitvamad. Need annavad jõudu, vastupidavust ning mõistusejõudu, mida ei saavutata keerulisema ja stimuleeriva toiduga. Tt 203.1
Kuid mitte kõik iseenesest tervislikud toiduained ei sobi võrdselt meie vajadustele kõigis olukordades. Tuleb hoolitseda toiduainete valiku eest. Meie toit peab sobima aastaajaga, kliimaga, kus elame, ning tööga, mida teeme. Mõni toiduaine, mis on kohane ühel aastaajal või ühes kliimas kasutamiseks, ei sobi teise. Samamoodi sobivad eri tööalade esindajatele erinevad toiduained. Tihtipeale ei sobi toit, millest raske füüsilise töö tegija kasu saab, istuva eluviisiga inimesele või intensiivse vaimse töö tegijaile. Jumal on andnud meile küllaldase valiku tervislikke toiduaineid ning iga inimene peab valima sellest need, mis kogemuse ja terve otsustusvõime järgi osutuvad tema vajadustele kõige sobivamaks. Tt 203.2
Looduse rikkalik puuviljade, pähklite ja teraviljade varamu on küllaldane ning aasta-aastalt levitatakse kõigi maade saadusi transpordivõimaluste suurenemise tõttu laialdasemalt. Selle tulemusena on paljud toiduained, mida alles mõni aasta tagasi kalliks luksuseks peeti, praegu igapäevaseks kasutuseks käepärast. See puudutab eelkõige kuivatatud ja konserveeritud puuvilju. Pähkleid ja pähklitoite hakatakse suurel määral lihatoitude asemel kasutama. Tt 203.3
Pähklitega võib kombineerida teravilju, puuvilju ja juurvilju, et valmistada tervislikku ja toitvat rooga. Kuid tuleb hoolitseda selle eest, et pähkleid ei kasutataks liiga suures proportsioonis. Need, kes tunnevad, et pähklitoidud mõjuvad halvasti, võivad leida, et seda ettevaatusabinõu järgides probleem kaob. Samuti tuleb meeles pidada, et mõned pähklid ei ole nii tervislikud kui teised. Maapähklitele tuleb eelistada mandleid, kuid maapähklid on piiratud koguses ja koos teraviljadega kasutades toitvad ning seeditavad. Tt 203.4
Õigesti valmistatuna asendavad oliivid sarnaselt pähklitega või ja lihatoidud. Õli, oliivide kujul tarbituna, on loomsest õlist ja rasvast palju parem. See kõlbab kõhulahtistiks. Sellest on kasu tuberkuloosihaigetele ning see ravib põletikulist, ärritunud magu. Tt 203.5
Inimestel, kes on harjutanud end rammusa, äärmiselt stimuleeriva toiduga, on ebaloomulik maitsemeel ning nad ei suuda lihtsat ja kerget toitu kohe nautida. Läheb aega, et maitsemeel muutuks loomulikuks ning magu taastuks kuritarvitamisest. Kuid need, kes jäävad tervisliku toidu kasutamisele kindlaks, leiavad mõne aja pärast selle maitsva olevat. Nad hindavad selle peeneid ja isuäratavaid maitseid ning seda süüakse suurema naudinguga, kui võib saada ebatervislikest hõrgutistest. Ning magu, mis on terve, mitte ärritatud ega ülekoormatud, täidab oma ülesannet hõlpsasti. Tt 204.1
Tervise säilitamiseks on tarvis piisavas koguses head, toitvat toitu. Tt 204.2
Kui me arukalt kavandame, siis on tervisele kõige kasulikumat toitu võimalik hankida peaaegu igal maal. Riisi, nisu, maisi ja kaera erinevaid tooteid saadetakse kõikjale välismaale, samuti ube, herneid ja läätsi. Need koos kodumaiste või imporditud puuviljade ja igal pool kohapeal kasvatatud aedviljadega annavad võimalused valida dieedi, mis on terviklik ilma lihatooteid kasutamata. Tt 204.3
Kus saab ohtralt puuvilju kasvatada, seal tuleb neid heldekäeliselt talveks valmistada konserveerimise või kuivatamise teel. Väiksemaid vilju, nagu sõstraid, karusmarju, maasikaid, vaarikaid ja põldmurakaid, võib edukalt kasvatada paljudes kohtades, kus neid üksnes vähe kasutatakse ja nende kasvatamisest on loobutud. Tt 204.4
Majapidamises tuleb konserveerimiseks kasutada pigem klaas- kui plekkpurke. Eriti oluline on, et konserveeritavad viljad oleksid heas seisukorras. Kasuta vähe suhkrut ja keeda vilju ainult nii palju, kui on säilitamiseks vaja. Niiviisi valmistatult asendavad need suurepäraselt värskeid puuvilju. Tt 204.5
Kus on kuivatatud puuviljad, nagu rosinad, ploomid, õunad, pirnid, virsikud ja aprikoosid mõõduka hinna eest saadaval, leitakse, et neid võib kasutada peamise toiduainena palju rohkem kui tavaliselt, ning neil on parimad tagajärjed kõigi klasside tööliste tervisele ja jõule. Tt 204.6
Ühe toidukorra ajal ei tohi olla suurt mitmekesisust, sest see soodustab ülesöömist ja põhjustab seedehäireid. Tt 205.1
Ei ole hea süüa puuvilju ja aedvilju sama söögikorra ajal. Kui seedimine on nõrk, siis mõlema kasutamine põhjustab sageli vaevusi ja suutmatust vaimselt pingutada. Parem on, kui puuviljad on ühe toidukorra ajal ja aedviljad teise ajal. Tt 205.2
Toidukorrad peavad olema erinevad. Samad road, samamoodi valmistatult, ei tohi olla laual igal toidukorral päev päeva järel. Kui toit varieerub, siis süüakse suurema naudinguga ning organism saab paremini toidetud. Tt 205.3