Evangeeliumikutset ei tohi kitsendada ega esitada ainult valitud vähestele, kes meie arvates meile au teevad, kui kutse vastu võtavad. Kuulutus tuleb edastada kõigile. Kui Jumal õnnistab oma lapsi, siis seda mitte üksnes nende endi pärast, vaid maailma pärast. Kui Ta annab meile ande, siis selleks, et me võiksime neid jagades mitmekordistada. Tt 61.1
Samaaria naine, kellega Jeesus Jaakobi kaevul vestles, tõi teised Päästja juurde niipea, kui ta ise oli Päästja leidnud. Ta osutus tõhusamaks misjonäriks kui Jeesuse jüngrid. Jüngrid ei näinud Samaarias ühtki märki, et siin oleks soodus pind. Nende mõtted olid suunatud suurele tööle, mis pidi teoks saama tulevikus. Nad ei mõistnud, et just nende ümber ootas saak kokku kogumist. Kuid naise kaudu, keda nemad põlgasid, tuli kogu linn Jeesust kuulama. Ta viis valguse oma kaasmaalastele kohe. Tt 61.2
See naine esindab seda, kuidas tegutseb praktiline usk Kristusesse. Iga tõeline järelkäija on sündinud Jumala riiki misjonärina. Kohe, kui ta õpib tundma Päästjat, soovib ta Teda ka teistele tutvustada. Päästvat ja pühitsevat tõde pole võimalik tema südamesse sulgeda. See, kes joob elavat vett, saab eluallikaks. Vastuvõtjast saab andja. Kristuse arm hinges on nagu allikas kõrbes, mis keeb üles kõigi värskendamiseks ning paneb hukkuvad inimesed innukalt eluvett jooma. Selle töö käigus saame suuremad õnnistused, kui üksnes enda kasuks tegutsedes. Me jõuame Päästja ligi heade päästesõnumite levitamisega. Tt 61.3
Issand ütleb nende kohta, kes Tema armu vastu võtavad: Tt 62.1
“Ja ma annan neile ja sellele, mis on ümber mu künka, õnnistuse, ja ma lasen vihma sadada omal ajal: need on õnnistuse vihmad.” (Hs 34:26) Tt 62.2
“Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: “Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.” (Jh 7:37, 38) Tt 62.3
Need, kes saavad, peavad teistele jagama. Appihüüded kostavad igast suunast. Jumal tahab, et inimesed teeniksid rõõmsalt kaasinimesi. Mängus on surematuse kroon ja taevariik. Teadmatuses hukkuvat maailma tuleb valgustada. Tt 62.4
“Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba valged lõikuseks! Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks.” (Jh 4:35, Kolm aastat oli jüngrite silme ees Jeesuse imeline eeskuju. Päev päeva järel kõndisid ja vestlesid nad Temaga, kuulsid Tema lohutavaid sõnu kurnatutele ja koormatutele ning nägid Tema väe ilmnemist haigete ja vaevatute peal. Kui Jeesusel oli aeg neist lahkuda, andis Ta neile armu ja väge, et jätkata Tema nimel Tema tööd. Nad pidid levitama Tema armastuse ja tervendamise evangeeliumi valgust. Päästja oli tõotanud alati nende juures olla. Püha Vaimu kaudu on Ta neile isegi lähemal, kui nähtavalt inimeste keskel kõndides. Tt 62.5
Ka meie peame tegema sama tööd, mida jüngridki. Iga kristlane peab olema misjonär. Me peame teenima osavõtlikkuse ja kaastundega neid, kes abi vajavad, püüdes omakasupüüdmatu tõsidusega leevendada kannatava inimkonna hädasid. Tt 62.6
Kõigil on võimalik tegevust leida. Keegi ei pea tundma, et tal pole kohta, kus Kristuse heaks töötada. Päästja samastab end iga inimlapsega. Temast sai maise perekonna liige, et meie võiksime saada taevase perekonna liikmeteks. Ta on inimese Poeg ning seega iga Aadama poja ja tütre vend. Tema järelkäijad ei pea tundma, et nad on neid ümbritsevast hukkuvast maailmast eraldatud. Nad on osa suurest inimkonna kangast ja taevas peab neid nii patuste kui ka pühade õdedeks ja vendadeks. Tt 62.7
Miljonid haiged, teadmatud ja patused inimesed ei ole kuulnudki Kristuse armastusest nende vastu. Kui meie ja nende olukord oleks vastupidine, mida me siis soovime, et nad meie heaks teeksid? Kõike seda peaksime meie neile tegema, nii palju kui on meie võimuses. Kristuse reegel, mille alusel kohtupäeval igaüks meist kas jääb seisma või langeb, on: “Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!” (Mt 7:12) Tt 63.1
Kõige eest, milles on meile teiste suhtes eelis antud — olgu see haridus ja peened kombed, iseloomu õilsus, kristlik kasvatus, religioosne kogemus -, oleme võlgu neile, kellel pole nii hästi läinud, ning me peame neid aitama nii palju, kui on meie võimuses. Kui me oleme tugevad, peame nõrkade käsi toetama. Tt 63.2
Auinglid, kes näevad kogu aeg Isa palet taevas, aitavad Tema lapsi rõõmuga. Inglid on kohal alati, kui neid on kõige enam vaja, nad on nende juures, kel on kõige raskemad lahingud iseendaga ja kelle ümbruskond on kõige heidutavam. Nende erilise hoole all on nõrgad ja värisevad hinged, kel on palju ebameeldivaid iseloomujooni. Puhaste, patutute taevaste õuede elanike töö — armetute ja igas mõttes alaväärtusliku iseloomuga inimeste abistamine — on niisugune, mida isekas süda peab alandavaks. Tt 63.3
Jeesus ei pidanud taevast ihaldusväärseks paigaks, kui meie kadunud olime. Ta lahkus taevastest õuedest, et elada süüdistusi ja solvamist täis elu ning häbistavalt surra. Tema, kes oli rikas hindamatute taevaste aarete poolest, sai vaeseks, et meie võiksime Tema vaesuse kaudu rikkaks saada. Me peame käima sama rada, mida astus Tema. Tt 63.4
See, kes saab Jumala lapseks, peab siitpeale pidama end lüliks ahelas, mis on lastud alla maailma päästmiseks, üheks Kristusega Tema halastusplaanis,ning minema koos Temaga otsima ja päästma kadunuid. Tt 63.5
Paljud arvavad, et on suur eesõigus külastada Kristuse maapealse eluga seotud paiku: käia seal, kus kõndis Tema, vaadelda järve, mille kaldal Talle meeldis õpetada, ning näha mägesid ja orge, millel Tema pilk nii sageli puhkas. Kuid meil pole vaja minna Naatsaretti, Kapernauma või Betaaniasse, et käia Jeesuse jälgedes. Me leiame Tema jäljed haigevoodi kõrval, vaestes hüttides, suurte linnade rahvarohketel tänavatel ja igal pool, kus on lohutust vajavaid inimsüdameid. Tt 64.1
Me peame toitma näljaseid, riietama alastiolijaid ning lohutama kannatajaid ja haigeid. Me peame aitama ahastuses olijaid ja tooma lootust lootusetuile. Tt 64.2
Kristuse armastus, mis avaldub omakasupüüdmatus teenimises, on patustajate muutmisel palju tõhusam kui mõõk või kohus. Neid on vaja, et täita seaduserikkujaid hirmuga, kuid armastav misjonär suudab sellest enam. Tihtipeale sulab noomimise tõttu kalestunud süda Kristuse armastuse käes. Tt 64.3
Misjonär ei saa üksnes füüsilisi hädasid leevendada, vaid ta saab patuse juhtida ka Suure Arsti juurde, kes võib puhastada hinge patu pidalitõvest. Jumala plaan on, et Tema teenijate kaudu kuulevad haiged, õnnetud ja kurjast vaimust vaevatud Tema häält. Ta soovib olla inimtööriistade kaudu trööstija, millist maailm ei tunne. Tt 64.4
Päästja andis oma väärtusliku elu, et rajada kogudus, mis on suuteline teenima kannatajaid, kurbi ja kiusatuid. Usklike seltskond võib olla vaene, hariduseta ja tundmatu, kuid Kristuses võivad nad teha kodus, kogukonnas ning isegi kaugetes maades tööd, mille tulemused ulatuvad igavikku. Tt 64.5
Need sõnad on öeldud Kristuse järelkäijatele tänapäeval samapalju kui esimestele jüngritele: Tt 64.6
“Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad.” “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!” (Mt 28:18, 19; Mk 16:15) Tt 64.7
Ka meile kehtib Tema ligioleku tõotus: “Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” (Mt 28:20) Tt 65.1
Tänapäeval ei tungle uudishimulikud rahvahulgad asustamata kohtades, et näha ja kuulda Kristust. Tema hääl ei kõla elava liiklusega tänavatel. Keegi ei hüüa tee äärest: “Jeesus Naatsaretlane läheb mööda.” (Lk 18:37) Kuid siiski on see ka tänapäeval nii. Kristus kõnnib nähtamatuna meie tänavatel. Ta tuleb halastuskuulutusega meie koju. Ta ootab, et teha koostööd kõigiga, kes püüavad Tema nime kuulutada. Kui me Tema vastu võtame, on Ta meie keskel, et tervistada ja õnnistada. Tt 65.2
“Nõnda ütleb Issand: Ma olen sind kuulnud hea meele ajal ja aidanud päästepäeval; ma olen sind hoidnud ja pannud rahvale seaduseks, taastama maad, jagama laastatud pärisosi, ütlema vangistatuile: “Minge välja!”, pimeduses olijaile: “Tulge valguse kätte!”” (Js 49:8, 9) Tt 65.3
“Kui armsad on mägede peal
sõnumitooja sammud.
Ta kuulutab rahu,
toob häid sõnumeid,
kuulutab päästet ja ütleb Siionile:
“Sinu Jumal on kuningas!“” (Js 52:7)
Tt 65.4
“Rõõmutsege, hõisake üheskoos ...
sest Issand trööstib oma rahvast ...
Issand paljastab oma püha käsivarre
kõigi rahvaste nähes,
ja kõik maailma ääred
saavad näha meie Jumala päästet.” (Js 52:9, 10) Tt 65.5