Suure petise kõige edukamate vahendite hulgas on spiritismi valeimeteod. Kui inimesed hülgavad tõe, langevad nad pettuse saagiks. SL 29.2
Teine eksitus on õpetus, mis eitab Kristuse jumalikkust, väites, et Teda ei olnud enne maailma sündimist olemas. See teooria on vastuolus meie Päästja väidetega Tema suhte kohta Isaga ja Tema eelneva olemasolu kohta. See õõnestab usku Piiblisse kui Jumala ilmutusse. Kui inimesed hülgavad Pühakirja tunnistuse Kristuse jumalikkuse kohta, on asjatu nendega vaielda — ükski argument, ükskõik kui lõplik, ei suudaks neid veenda. Mitte kellelgi, kes hoiab sellest eksitusest kinni, ei saa olla õiget käsitlust Kristusest ega Jumala plaanist inimese lunastamiseks. SL 29.3
Veel üks eksitus on uskumus, et Saatanat ei ole isikuna olemas ning et seda nime kasutatakse Pühakirjas üksnes inimeste kurjade mõtete ja soovide väljendamiseks. SL 30.1
Opetus, et Kristuse teine tulemine tähendab tema tulemist igaühele isiklikult tema surma korral, on vahend, kuidas juhtida tähelepanu kõrvale Jeesuse isiklikult tulemiselt taeva pilvedel. Nii ütleb Saatan: „Ennäe, ta on kambrites!” (vt Mt 24:23—26) ja paljud on seda pettust vastu võttes kadunud. SL 30.2
Teadlased jällegi väidavad, et pole olemas niisugust asja nagu reaalne palvevastus, see oleks vastuolus loodusseadustega, ime, ning imesid ei ole olemas. Nende sõnul valitsevad universumi fikseeritud seadused ja Jumal ise ei tee midagi vastuolus nende seadustega. Nii esitavad nad Jumalat kui omaenda seadustega aheldatut — nagu Jumala seadused saaksid välistada Jumala vabaduse. SL 30.3
Kas Kristus ja Tema apostlid ei teinud imesid? Seesama Päästja on usupalveid valmis kuulma samahästi kui siis, kui Ta kõndis nähtavalt inimeste hulgas. Loomulik teeb koostööd üleloomulikuga. Jumala plaani osa on anda meile usupalve vastusena seda, mida Ta ei annaks siis, kui me seda ei paluks. SL 30.4