Eksiõpetused kirikutes eemaldavad orientiirid, mis on Jumala Sõnas kindlaks määratud. Vähesed piirduvad üheainsa tõe hülgamisega. Suurem osa heidab kõrvale ühe tõe põhimõtte teise järel, kuni neist saavad uskmatud. SL 31.1
Populaarse teoloogia eksitused on lükanud paljud hinged skeptitsismi. Nende jaoks on võimatu võtta vastu õpetusi, mis käivad vastu nende õigluse, halastuse ja headuse tunnetusele. Kuna neid esitatakse aga Piibli õpetusena, keelduvad nad seda Jumala Sõnana vastu võtmast. SL 31.2
Jumala Sõna võetakse umbusaldusega, sest see noomib pattu ja mõistab selle hukka. Need, kes ei taha selle nõuetele kuuletuda, püüavad selle autoriteeti kummutada. Paljudest saavad uskmatud, et õigustada kohustuste täitmata jätmist. Teised, kes armastavad liialt hõlbuelu, et teha midagi, mis nõuab enesesalgamist,kindlustavad endale kõrgema tarkusereputatsiooni Piiblit kritiseerides. SL 31.3
Paljud arvavad, et on voorus seista uskmatuse, skeptitsismi ja truudusetuse poolel. Kuid siira välimuseall on eneseusaldus ja uhkus. Paljudele valmistab rõõmu otsida Pühakirjast midagi, mis ajab teised segadusse.Mõnedel on valel poolel olemise põhjuseks algul pelgalt armastus vaielda. Ent kui nad on avalikult väljendanud uskmatust, ühinevad nadjumalakartmatutega. SL 31.4