Kuuldakse Jumala häält teatamas Jeesuse tuleku päeva ja tundi. Jumala Iisrael seisab kuulates, nende nägusid valgustab Tema au. Peagi ilmub idas väike must pilv. See pilv ümbritseb Päästjat. Jumala rahvas jälgib pühalikus vaikuses, kui see tuleb lähemale, kuni sellest saab suur valge pilv, mille aluseks on hävitavale tulele sarnanev auhiilgus ja mille kohal on lepingu vikerkaar. Jeesus, kes ei ole enam „valude Mees”, saabub kui võimas võitja. Temaga on kaasas pühad inglid, tohutu, loendamatu hulk, „kümme tuhat korda kümme tuhat ja tuhat korda tuhat”. Kõigi silmad näevad Eluvürsti. Tema laubal on aukroon. Tema nägu hiilgab heledamalt kui keskpäevane päike. „Ja temal oli tema kuue ja puusa peale kirjutatud nimi „Kuningate Kuningas ja isandate Issand.”” (Ilm 19:16) SL 98.3
Kuningate Kuningas laskub allapoole pilvel, mis on mähkunud leegitsevasse tulle. Maa väriseb Tema ees: „Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga. Ta kutsub taeva ülalt ja maa, et kohut mõista oma rahvale.” (Ps 50:3, 4) SL 99.1
„Ning ilmamaa kuningad ja ülikud ja sõjapealikud ja rikkad ja võimsad ja kõik orjad ja vabad peitsid end koopaisse ja mägede kaljulõhedesse. Ja nad ütlesid mägedele ja kaljudele: Langege meie peale ja peitke meid troonil istuja palge eest ning Talle viha eest! Sest nende suur vihapäev on tulnud, kes suudab jääda seisma?” (Ilm 6:15—17) Mõnitavad pilked on lõppenud, valetavad huuled sulgunud. Kuulda pole midagi muud peale palvehääle ja nutu. Õelad paluvad, et neid mataksid kaljud, nii et nad ei peaks seisma Tema palge ees, keda nad on põlanud. Nad tunnevad seda häält, mis tungib surnute kõrvu. Kui sageli on see neid õrnal toonil kutsunud meeleparandusele. Kui sageli on seda olnud kuulda sõbra, venna, Lunastaja palvetes. See hääl tuletab meelde põlatud hoiatused ja tagasi lükatud kutsed. SL 99.2
Seal on need, kes pilkasid Kristust Tema alanduses. Ta ütles: „Siitpeale te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedel.” (Mt 26:64) Nüüd näevad nad Teda Tema auhiilguses, veel peavad nad nägema Teda Väe paremal käel istumas. Seal on kõrk Heroodes, kes mõnitas Tema kuninglikku tiitlit. Seal on mehed, kes panid Tema pähe okaskrooni ja kätte valitsuskeppi jäljendava kepi — need, kes kummardasid Tema ees Jumalat teotavas pilkamises, kes sülitasid Eluvürsti peale. Nad püüavad Tema ligiolust põgeneda. Need, kes lõid naelad Tema kätest ja jalgadest läbi, vaatavad naelaarme hirmu ja süümepiinadega. SL 100.1
Kohutava selgusega meenuvad preestritele ja ülematele Kolgata sündmused, kuidas nad saatanlikus juubelduses päid vangutades hüüdsid: „Teisi on ta päästnud, iseennast ei suuda päästa.” (Mt 27:42) Valjemini kui hüüd „Löö ta risti, löö ta risti!”, mis kõlas läbi Jeruusalemma, paisub ahastav halin: „Ta on Jumala Poeg!” Nad püüavad põgeneda kuningate Kuninga ligiolekust. SL 100.2
Kõigi tõe hüljanud inimeste elus on olnud hetki, mil südametunnistus ärkab, kui hinge vaevab kahetsus. Kuid mis on see võrreldes selle päeva süümepiinaga! Õuduses kuulevad nad pühade häält hüüdmas: „Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks.” (Js 25:9) SL 100.3